foorum.akvarist.ee

Tere,
mul on plaanis muretseda põhjataimi,aga tekkis selline rumal küsimus,et kui põhi on ilusti rohelusega ära kaetud,siis kuids seda põhja sifoonida?

_________________
Akvaarium 96L - käivitatud 15.jaanuar 2011 Gupyd,,Corydoras,Plecostomus,elustaimed(3 erinevat)
Temp.23+,väl.filter
veevahetus 1x nädalas -20%
Akvaarium 28L - käivitatud 12.juuni 2010
Vähibeebid,temp.23+,sisefilter,veevahetus 1x nädalas- 5l

Õrnalt sifoonis muru pealt, põhja ei vajuta.
Aga põhjataimed tahavad toitepinnast alla ja palju valgust.

_________________
kpl " Kalake"
Rocca al Mare Kaubanduskeskus
http://kalake.ee
Kiireloomulistes küsimustes ja kauba laoseisu saamiseks helistage palun poodi telefonil 6659255.
Tellimisinfo ja kauba tarneaja päringud esitada e-posti teel irma@kalake.ee

Kui põhi on taimedega kaetud siis seda polegi vaja sifoonida.

Eks sifoonimine sõltu paljuski söötmisest. Kui üle sööta ning toitu põhja vajub, siis kipub see vast seal oma tööd tegema. Mul on küll nii, et põhi kohad, kust sifoonida on just madalate taimede puhmad. Sinna kipub ikka ühtteist kinni takedruma. Aga õrnalt sifoonides, mitte vajutades tuleb see kenasti välja.

Mis juhtub kui toidujäägid langevad põhja või muru sisse ja jäävad sinna? Nad hakkavad tasapisi lagunema.
Kui see on taimedeta akva siis lagunemise lõppproduktiks olevad nitraadid tuleb veevahetustega akvast välja saada. Kui põhja usinalt sifoonida siis on laguprodukte vähem, tigudele toitu vähem (teod ei paljune nii kiiresti), põhi kenam vaadata, veevahetusi vaja vähem teha. Miinuseks jälle see et kasulikud bakterid kes suures osas just pinnases, saavad häiritud.
Kui võtame taimeakva siis pilt on teine - enamasti tuleb väetisi ise juurde panna, nii et kalatoidu lagunemisel tekkinud täiendavad toitained vaevalt kahju teevad. Põhjataimed ei armasta väga sonkimist, ntx HC kasvatamine akvas kus teod või kalad neid susimas käivad on raske, kui mitte võimatu. Nii et sifoonimisega taimede ja nende peal olevate bakterite häirimine vaevalt eriti abiks on.
Muide, Walstadi stiilis akvadel saavad taimed toitaineid ainult põhjapinnasest ja kalatoidust, kui toitaineid liiga vähe siis Walstad soovitab rohkem kalatoitu panna - kui jääb põhja lagunema siis see pole probleemiks vaid hoopis kasuks.

Mul on akvas päris palju taimi, küll mitte eriti madalakasvulisi. Arvaks, et pikemakasvulised taimed tarbivad ka toidu ülejääke ja muud. Kuid siiski hakkas tekkima see n.-ö "maagaas". Foorumis oli sellest ka üsna pikalt juttu. Sealt tegin tolle järelduse, et kruusa alla põhja ladestub liialt palju ülearust, mis käärimisel selle pussu tekitab. Ilmselt siiski taimed ei jõua kõike ära tarbida. Nüüd olen hakanud sügavamalt sifoonima. Vanasti hirmsasti vohanud Vallisneria on hakanud tasapisi "juukse" kaupa lahti tulema. Mingil hetkel oli märgata ka teistel taimedel just kruusa pinna juurest varre pruuniks muutumist (mädanema kippumist). Hetkel see probleem möödas.

Kui lagunemine toimub hapnikuvaeses keskkonnas siis on tõesti H2S (divesiniksulfiidi) tekkimise oht.

Olen ikka aeg-ajalt teinud ka hapniku teste. Erilist midagi kurta nagu poleks. Ju mul ikka oli tegemist vast ülesöötmisega, et liiga palju ülearust ladestus põhja ning käärima läks. Tundus, et aitas gaasi likvideerimisel söekoti lisamine välisfiltrisse. Või?

Küsimus pole mitte vees olevas hapnikus, vaid hapniku olemasolus seal kohas kus toimub lagunemine. Kui mingi lagunev läbu kuhjub pinnasele/pinnasesse ja seal puudub vee liikumine siis võib juhtuda et seal tekib anaeroobne keskkond ning tekivad probleemid.
Ma tegelikult ei ole põhja sifoonimise vastu, lihtsalt on olukordi kus sellega ei tasu ehk liialt vaeva näha. Ega siin pole midagi kivisse raiutud, on ju ntx toidu hulk mis põhja langeb erinev, pinnas erinev jne. jne. Usun küll et Sul söekott aitas neutraliseerida tekkinud kahjulikud ühendid, nagu ka seda et kui toidujääke piisavalt kuhjub siis võib tekkida probleem - mis ilmselt ka antud juhul toimus.

Kas toda VH2S (divesiniksulfiidi) ka kuidagi testida võimalik?

Ei tea küll et oleks. Lisaks on see probla et kui ta tekib siis ei tarvitse teda pidevalt vette jõuda, lihtsalt aeg-ajalt tungib välja.

Mulle on jäänud mulje, et söekott välisfiltris aitab toda VH2S (divesiniksulfiidi) kontrolli all hoida. On see ikka nii? Või raiskan ilma asjata raha?

Kardan küll et raiskad raha, ega see ole normaalne et H2S pidevalt kimbutab. Sinu asemel prooviksin pigem kasvõi pinnast kobestada, kui see H2S ikka sealt tuleb. Peaks näha olema kui sealt miskit välja pääseb - see on muidugi suht mürgine gaas.

No sifoonides on küll näha põhjast tulevaid mulle. Vahest rohkem, vahest vähem. Ja vähem tundub tulevat siis, kui on süsi välisfiltris (eks ta rahakotti õõnesta!). Sifoonin viimasel ajal pinnast üsna sügavalt, et põhja ladestunud sodi kätte saada, mis ilmselt kopitab/mädaneb. Püüan kaladele ka vähem süüa anda. Ja veel olen ma hankinud oksüdaatori. Kui see pussuhaisu ja mulli krahh mind tabas, siis tundus oksüdaator kiiremini tühjenevat. Hetkel on selle jama taandumise märke näha.

Tjah. Mingi kogus H2S on ilmselt paratamatu ja normaalne, kasvõi seepärast et ntx kaua käinud taimeakval on pinnases lagunevaid taimejuuri. H2S tekib aga just orgaanika lagunemisel aneroobsetes tingimustes. Olen lugenud selle kohta, et kaua käinud taimeakvadel mõnikord tekib sellega probleeme, kannatajaks on just põhjas sonkivad kalad ja eriti need kes on just värskelt akvasse toodud. See mida teinud oled on kõik õige - H2S kokkupuutel hapnikurikka veega muutub ohutuks, aktiivsüsi neutraliseerib teda samuti. Pinnase põhjalik sifoonimine aitab ka. Kui asi on aga väga halb (loodetavasti Sul pole nii hull), siis ilmselt on lõplik lahendus pinnase asendamine (kalad selleks ajaks kindlam mujale tõsta, ehkki söefilter võiks neid ka päästa).
Kuidas H2S tekkimist vältida? Põhja langenud toidujäätmeid söövad asukad on abiks, krevetid on vast üks parematest valikutest. Tornteodki võiks aidata. Pinnase sifoonimine ilmselt hoiab seda ära.
Liiga paks pinnas võib tekitada probleeme kuna kipub allpool liialt kinni vajuma ja seal pole vee liikumist. Nii et halb on mitte ainult liiga õhuke, vaid ka paks pinnas - optimaalseks peetakse kuskil 5-8 cm paksu pinnast.
Palju on hoiatatud selle eest et liiga peene liiva kasutamine taimeakvas tekitab probleeme kuna pinnas vajub kinni ja taimejuured kõdunevad seal sees anaeroobses keskkonnas, sellist pinnast soovitatakse vähemalt kord nädalas kobestada tõmmates sõrmedega läbi liiva.
Tugev valgus soodustab hapnikurikkamat keskkonda ja aitab ära hoida H2S probleeme. Ilmselt ka korralik veeringlus ei lase tekkida mingeid ohtliku kontsentratsiooniga väiksemaid alasid.
Samas elusad taimejuured jälle toimetavad ise pinnasesse ka hapnikku ja hoiavad ära sedalaadi probleeme.
Usun aga et kes on rohkem kui aasta käinud taimeakvast pinnast välja kiskunud on nii ehk naa tundnud ka mõningast mädamunalehka - see ongi seesama divesiniksulfiid. Kui seda korralikult sisse hingata, pidavat ise ka sussid püsti viskama - kui palju seda täpselt selleks vaja on, ilmselt ei oska keegi öelda (kui sai teada siis enam ei ütle), samas ei usu et keegi seda surmavat kogust kogemata akvast jõuab saada (kes ikka seda haisvat õhku vabatahtlikult sisse tõmbab).
Keda akvas toimuv tõsisemalt huvitab, võiks lugeda ntx
http://www.oscarfish.com/article-home/w ... festo.html
http://www.oscarfish.com/article-home/w ... teria.html