foorum.akvarist.ee

Lugu siis selline, et pinnasesse kinnituvad taimed: http://www.tropica.com/plants/plantdesc ... x?pid=050B
Hakkasid altpoolt lagunema, ehk siis varred hakkavad pinnase pealt pruuniks minema ja kaotvad oma funktsioonid. Samal ajal lehed ja ülemine osa taimest väga ilus. Kas põhjuseks võib olla see, et ei saa põhjast piisavalt toitaineid kätte?

_________________
100L, 2neooni, 1kohversäga, 1ancistrus ja lugematu arv guppisid.

Kaua Su akva töös on olnud? Mul oli ka taoline jama (akva töös umbes 4,5 aastat). Mulle tundus hoopis, et pinnases midagi lahti. Sifoonides tuli mullikesi (gaasi). Ja muide - see gaas oli paha pussu haisuga! Tegin mõnda aega üsna sügavalt põhjalikku sifoonimist ning põhjast tuli hulganisti pruuni soga. Sai ka süsi välisfiltrisse pandud lootuses, et gaasi endasse imab. Nüüd olukord paranenud. Paistab et see gaas akva kruusas pole hea asi. Justkui kääriks ja mädandaks seal midagi. Äkki on ülesöötmise viga?

Mõni tark võiks sõna sekka öelda!

Kusjuures mul ka akva väga staašikas.

_________________
100L, 2neooni, 1kohversäga, 1ancistrus ja lugematu arv guppisid.

Pakuks et probleemi põhjustab vesiniksulfiid (H2S), varasem nimetus väävelvesinik. See tekib orgaaniliste ainete lagunemisel anaeroobses keskkonnas ning on mürgine, mädamunalõhnaga, põlev värvitu gaas. Kui pinnases on palju vesiniksulfiidi siis taimejuured lähevad pruuniks ja mädanevad, kui seda jõuab korraga palju vette siis on kalad surnud.. Lisaks võib kaasneda ka ootamatu vetikate "rünnak" kui põhja sügavamalt sorkida nii et vesiniksulfiidi korraga rohkelt vabaneb, seda on mäletamist mööda ka mõned foorumlased kogenud.
Lihtsamalt öeldes võivad seda põhjustada akva põhja ladestunud orgaanilised ained (ntx toidujäätmed, lagunevad taimeosad, akva elaniku maised jäänused) mis seal hapnikuvaeses keskkonnas lagunevad. Ületoitmine ja/või üleasustus on ilmselt soodustavad asjaolud, nagu ka tugevalt kinnivajunud pinnas. Rohkete taimedega akvas on vesiniksulfiidi probleem vähetõenäoline kuna taimejuurte kaudu jõuab pinnasesse täiendavat hapnikku.
Et mida siis teha? Ise prooviksin intensiivselt sifoonida põhja ning eriti kohtades kus pole taimejuuri. Väga pikalt käinud akvas prooviksin pinnasesse lisada mudapalle, seda mitte vesiniksulfiidi pärast vaid selleks et taimed paremini kasvaksid.

Et see oht on siis ka neil juhtudel, kui pinnas on liiga paks? Endal oli see astangute süsteem, mille säad on pika peale tasaseks tuhninud, ikka liiv ühelt poolt teisele poole "kaljuseinasid." Ja madalamasse ossa muidugi on siis see liiv ladestunud vaheldumisi eiteamillega. Siis ei julgegi torkida - hakkab äkki haisema!

_________________

Äkki on põhjus proosalisem - vähene valgus

Taim ülevalt valguse käes ilus ja lopsakas ning varjab valguse jõudmise allapoole. Alumised lehed seejärel närbuvad ja esmalt paljas roots, mis ajapikku ka koduma hakkab

No on väiteid et kui pinnas on paksem kui ca 10 cm siis võib tekkida probleeme, raske öelda kui õige see väide on. Enamasti on aga räägitud peene liivaga pinnase liigsest kokkuvajumisest kui probleemist.

Kivil muidugi selles osas õigus et taimed enamasti sirutuvadki valguse poole ning alumised lehed kiduvad, see nii tavapärane et esimese hooga ei tule mõttessegi et seda võiks keegi probleemiks pidada. Pealegi Hygrophila polysperma puhul ei tohiks see ka nii karm olla kui neil taimedel mis toitainete hankimiseks juuri minimaalselt kasutavad, samuti ei kipu tal varre alumine osa hävima - nii et ma siiski ei usu et pelgalt vähene valgus teemaks. Kirjutasin oma jutu halvalõhnaliste mullikeste vaimust kantuna mis on tiba tõsisem asi.
Teemaalgataja võiks ehk oma taimedest mõne pildi klõpsida.

Pilti proovisin teha, aga digiseebikaga ei tule sealt midagi head, mis midagi välja tooks.
Taimevarred hakkavadgi lihtsalt alt lagunema, ei tähelda et altpoolt taim lehtedest lage oleks. Ja kui ta laguneb siis ta lagunebki enamasti alumise lehekimbuni, kuni vars enam taime kinni ei hoia. Panin tähele ka seda, et räägitaval taimel on ka õhujuured mingil määral longu vajunud.
Kui arvad, et viga selles nn käärmises (see võib olla küll nii), aga mulle meenus, et umbes poolaaastat tagasi läks mul akva klaas katki ja sai kogu mant uude akvasse ümber tõstetud+põhjasolev liiv sai igast sodist puhtaks pestud.

_________________
100L, 2neooni, 1kohversäga, 1ancistrus ja lugematu arv guppisid.

Kui see on seotud vesiniksulfiidiga (ei tarvitse) siis määrav pole aeg vaid see kui palju on orgaanilisi aineid ladestunud. Enamasti toimub see ajapikku, aga ntx kui on pidevalt ülesöödetud ja see läbu puutumatuna põhja jääb siis võib see suhteliselt kiiresti koguneda. Kui taimejuuri välja koukida siis vesiniksulfiidi kahjustuse korral peaks juured olema pruunikaks tõmbunud.

Minu juhtumi puhul kehtib tõenäoselt Reinu jutt. Taimede varred justkui mädaneksid (või õigemini mädanesid) pinnases. Muutusid pruuniks ning pehmeks. Pärast mitmekordset sügavalt põhja sifoonimist on olukord paranenud. Eraldus siis hulganisti mulle ja pussu haisu ning tundus, et kõik see jama oli nendes kohtades, kuhu põhiliselt toitu panen. Olin nagu suisel aal Russalka juures, kus adru kaldal haises. Oletan, et teemaalgatajal sama probleem.

Ja, kuidas ma peaks põhjast sifoonima, kui mul liivapõhi? Liiv tuleb siis sifoonimisega välja juu (siis pärast panen tagasi lihtsalt?)
Noo ja paratamatult peaks põhja sifoonimisel ka neid mullikesi tõusma-seega jõuavad nad ikka vette.

_________________
100L, 2neooni, 1kohversäga, 1ancistrus ja lugematu arv guppisid.

Nüüd alles sain aru, et Sul tegu sootuks liivagapõhjaga! Aga miks? Sul pole ju minu arust kalu, kes seda vajaksid.

Pole kogemusi, kuidas seda liiva sifoonida. Ilmselt tuiskab sifoonides üsna suur kogus ämbrisse. Liiva kätte saamiseks ilmselt pead laskma ämbris sifoonitul settida, pealt siis vee ära kallama ning liiv tagasi akvasse.

No kui liiv tuleb välja siis saab selle väljatulnud liiva loodetavasti puhtaks pesta ja tagasi panna. Mullikesed vast kerkivad suuremas jaos pinnale, kaladele võib proovida ntx õhupumba abil rohkem hapnikku vette lasta kuna vesiniksulfiidi toimel just hapniku omastamine muutub raskemaks.

Heh - tuli meelde, kuis üks kolleeg Pärnu kaubajaama torustiku pussuhaisust vett väidetavalt joogikõlblikuks muutis: jättis pudeli mõnetunniseks puhkeajaks ilma korgita seisma. Ja väidetavalt kõlbas kohvitegemiseks küll. Ise küll ei suutnud selle vee kasutusotstarbeid peale pealetõmbamise välja mõelda, pärast kätepesu oli ka tunne, nagu oleks ilma paberita istumas käinud ja pihud ikka pruunid...

Väidetavalt olla see soogaas - kas kah väävelvesinik? Ja aereerimine teeks sellest täitsa kasutuskõlbliku vee?

_________________