Just, see pH tõstmine ongi, mis tuha puhul kõhklema paneb. Eriküsimus, palju ta põhjapinnase alla surutud mõnest madala tuhasisaldusega pallikesest vette lekib....
Mis puutub tuha koostisse, on selles ka muid elemente, muuhulgas fosfor (millel ehk selle menu ehhinodooridele põhinebki). Samas pH tõus vist jälle mõnede elementide omastamist segab? Mõni väljalõige netiotsingust:
http://mi.emu.ee/userfiles/MI/Projektid ... nduses.pdf"Türi katlamajast pärit (okas ja lehtpuu segu)tuha keemiline koostis (mg/kg) oli järgmine: Ca – 123 000, K – 48 000, Mg – 19 400, Na – 17 900, P – 15 500, S – 10 150, Mn – 9850, Zn – 4340, Al – 3300, Ba – 1560, Pb – 76, Cu – 197.
Puutuha keskmine pH oli 12,55–12,68. Puidu põletamisel lendub suur osa N ja tuhka võib N jääda vaid väga väikestes kogustes."
....................................
http://mivana.emu.ee/orb.aw/class=file/ ... s_40-8.pdf"Puutuhk sisaldab rikkalikult P, K, Ca, Mg ja paljusid mikroelemente. Tuha keemiline koostis sõltub oluliselt kütuse põlemisrežiimist, aga ka puuliigist, vanusest ja kasvutingimustest. Nii võib kasepuidu tuhas olla K kolm korda ja P kaks korda rohkem kui kuusepuidu tuhas. Okstes (haos) on tuha sisaldus kõrgem ja tuhk K-rikkam kui tüves. Lisaks toiteelementidele võib puutuhk sisaldada ka raskmetalle (As, Cd, Cr, Cu, Mn, Ni, Pb, Zn ja V), olenevalt päritolust ja põletatava materjali töötlusest.
Tabel 1. Katses kasutatud puutuha keemiline koostis
Element mg/kg g/kg
Nüld / Ntotal <250
Püld / Ptotal 15500
S 10150
K 48
Ca 123
Al 3,300
Cu 0,197
Mg 19,4
Mn 9,850
Na 17,9
Pb 0,076
Zn 4,340
Ba 1,56
Fe 10,4
"