foorum.akvarist.ee

Tere!

Seda on näha siin: http://www.pica.ee/pilt/483478 ja http://www.pica.ee/pilt/483479

Taimede lehed hakkavad põhimõtteliselt välja surenema, nad ei arene enam. Nende peale oleks nagu habevetikas tekkinud, aga ma pole kindel, sest lehtedel on augud. Ja ma tõesti olen mures, sest mul on tunne, et need nakatunud taimed surevad ära varsti.

Mageveeakvaarium, gupyd, mollyd, 3 krevetti, hästi palju igasuguseid tigusid (MA EI TEA, KUIDAS NENDEST LAHTI SAADA - keegi võiks öelda midagi head tigude kohta , õunateod, tornteod, 54 l (vist), tuli põleb peaaegu iga päev umb 7-8 tundi, söödan helvestoiduga, kasutan aquasafe ja aquabalance't.

Abi ootama jäädes.
Aitäh!

_________________
54l Juwel akvaarium
koos kõige armsaga
*Hea meel, et akvaarium sai soetatud
http://www.pica.ee/album/9109

Ma ei saa pildilt hästi aru, kuid kas see taim ajab ka noori lehti või seisab paigal ja laguneb. Kuna taim on seda tüüpi, mis tahaks valgust ja süsihappegaasi, võiks proovida algul süsihappegaasi. Mingit muud puudushaigust pildi järgi ei pakuks, paistab, et lagunema kipuvad vanemad lehed. Tundub närimise moodi.

Midagi head tigudest? OK, nt õunteod kipuvad taimi närima, niipalju kui mäletan, sestap ma neid ammu enam ei kasvata. Kes kasvatab, oskab kas toetada või vastu vaielda. Tornteod, kui pead silmas melaniat, kobestavad põhjapinnast ja filtreerivad vett. Nn prügiteod (ramshorn) on asendamatud ületoidetavas või vetikatega akvaariumis, kus nad laisa omaniku eest suure koristamistöö ära teevad. Kui neid vahest liiga palju saab, pane kartuliviilakas nagu lant nööri otsa ja viska akvasse, teod kogunevad kartulile sööma ja hommikul tõmbad nad nööripidi koos kartuliga välja. Ja nii korduvalt. Samas vähenda toitmist ja puhasta klaasid seespoolt nuustikuga, mis omakorda nende toidulauda vähendab ja nad muid vajalikke objekte puhastama suunab.

Ei ole täheldanud õunatigude puhul taimede ratsimist... Kui süüa piisavalt, siis nad vast ei viitsi taimede kallale minna...

_________________
Kalad since -84

Kas CO2 hulka saab suurendada ainult filtri abil? Sellessuhtes, et mul filter töötab suhteliselt täisvõimsusel..ja ta on 60l kohta..

Aga muidu..mingeid asju ei pea panema? et lihtsalt rohkem õhku?

_________________
54l Juwel akvaarium
koos kõige armsaga
*Hea meel, et akvaarium sai soetatud
http://www.pica.ee/album/9109

Arvan, et parimaks abiks oleks, kui tutvuksid esmalt põhjalikult selle teemaga. Sinu puhul ehk esmane märksõna CO2 pärmimeetodil (i.k. DIY CO2). Sealt siis juba edasi.

Selle akvaariumi suuruse puhul saab täitsa kenasti hakkama isetehtud CO2 süsteemiga. Aga ma usun, et see tuleks kasuks. Kindlasti proovi taimi kas veidi juurde saada või suuremaks kasvatada, et filtri voolu vähemaks keerates ei jääks kalad hapnikupuudusesse.

_________________
Kalad since -84

Mulle tundub nii hirmuäratav lisada CO2, sest mis siis saab, kui seda liiga palju sinna satub? Ja kuidas see krevettidele mõjub?

_________________
54l Juwel akvaarium
koos kõige armsaga
*Hea meel, et akvaarium sai soetatud
http://www.pica.ee/album/9109

Oleneb mis on eelnev PH tase. Kui see on 8 siis CO2 lisamine teeb krevettidele vaid head. Krevetid enamasti armastavad ikka ph taset 6,8-7,5.
Samas kirss krevetid elavad ka 8 ph taseme juures ning paljunevad usinalt.

Taimedele teeb see ka vaid head. Taimed eelistaksid pigem madalat kui kõrget PH.d

Muidugi ei ole PH ainus näitaja mis paneb taimed kasvama.

_________________
125l vett elutoas
25l mini akva

RIP 375l - kindlustage oma kodu!!!

Aitäh teile kõigile!

Ma käisin eile poes ja leidsin pH testi 97.- - alguses ehmatasin täitsa ära, et ka 1 test maksab tõesti nii palju, aga siis nägin, et seal sees on 95 testi

Homme lähen ja ostan ära selle ja need muud vajalikud asjad. Selle testiga oli see tore asi veel, et ta näitab peale pH taseme veel paljusid muid asju. Eks ma hiljem vaatan, mida nonde andmetega peale hakata.

Igatahes, kui ma saan siia veel kirjutada, siis üritan rääkida, mis juhtuma hakkab ja mis tulemuseks on.

_________________
54l Juwel akvaarium
koos kõige armsaga
*Hea meel, et akvaarium sai soetatud
http://www.pica.ee/album/9109

Tegin testi.. kusjuures naljakas on see, et juhendis on kirjas, et 5ml akva vett + 7 tilka ainet.. tegin nii - tulemuseks pH 8 JA SIIS edasi mõtlesin, et prooviks vähendada kogust (saab rohkem teste teha, sest ainet jääb rohkem alles) ma lisasin 2ml akva vett + 3 tilka ainet ning tulemus oligi täpselt sama. Kasutasin Tetra testi.

Igatahes..ma üritan siis selle CO2 käima panna nö. /article_view. ... o=11&faq=2 Ja ma loodan, et ta paari päevaga järsult mu akva pH taset ei muuda!

Prügiteod korjasin enamvähem välja ja akvaariumi puhastasin eile ära (täna tegin testi).

_________________
54l Juwel akvaarium
koos kõige armsaga
*Hea meel, et akvaarium sai soetatud
http://www.pica.ee/album/9109

Üldiselt pole sellel koonerdamisel eriti mõtet. Esiteks on sellel ilmselt mingi põhjus, miks just 7 tilka (vb. näiteks karedama vee korral on vaja rohkem) ja teiseks, 95 testi kestab ~2 aastat, kui teha nädalas üks test. Mida sa ei tee ma arvan, mõne aja pärast teed sa heal juhul testi korra kuus. Sellest pole tegelt mingit lugu, võid pH-d ka üldse mitte testida, kui sa CO2-ega ei solberda ja ka siis tegelikult saab asjad nii korraldada, et testi on vaja ainult siis, kui mingi jama on.

Aga pH-ga nii, et ta ei ole taimekasvu määravate tegurite juures kõige olulisemal kohal. Taime kasvu määrab valguse tugevus ja toitainete kättesaadavus. Valgus peaks olema sobiva sektriga ja selline enam-vähem normaalne hulk on 0.5 liitri kohta (luminofoortorude korral). St. kui sul on 100L akvaarium, siis 50W võiks olla enam-vähem piisav valgustatud suhteliselt suvalistele taimede kasvatamiseks.

Toitained jagatakse kahte gruppi, makroelemendid ja mikroelemendid. Esimesi vajab taim siis oluliselt rohkem, kui teisi. Makroelemendid on O (hapnik), H (vesinik), C (süsinik), N (lämmastik), P (fosfor), K (kaalium), Ca (kaltsium), Mg (magneesium) ja S (väävel). Kust taimed neid saavad? O ja H tulevad veest, C kas vees lahustunud CO2-est või karbonaatidest. Makroelemendid K, Ca, Mg ja S on enamasti piisavas koguses kraanivees esindatud. Lämmastik ja fosfor on taimedele kättesaadavad nitraatidest ja fosfaatidest, mis satuvad akvaariumi kalatoiduga ja mis lagundatakse lõpuks bakterite poolt nitraatideks, fosfaatideks ja CO2-eks. Tähtis järeldus, mille siit peaks tegema on see, et toites kalu toidate te ühtlasi ka taimi. Muidugi, kui taimed ei jõua jääkaineid piisava kiirusega ümber töödelda (nitraadid ja fosfaadid kuhjuvad), siis on vaja need probleemide vältimiseks veevahetusega akvaariumist välja viia. Makroelementidest on enamasti taimekasvu piiravaks elemendiks C, sellest ka kogu see solberdamine CO2-e lisamisega. See, muide vähendab vee pH aga pH vähendamine EI SUURENDA automaatselt CO2-e hulka vees.

Mikroelemendid (Fe, Mn, Cu, Zn, B, Mo) on umbes nagu vitamiinid, neid on vaja taimedele väga väikestes kogustes kuid ilma nendeta ka hakkama ei saa. Nende lisamiseks võib kasutada mõnda valmis akvaariumiväetist (midagi Tropica tooteliinist näiteks). Või siis kasutada rikastatud pinnasegusid või mulda, mis annab sulle väga-väga pika mirkoainete varu pinnases (see on hea, sest pinnases olevad toitained pole vetikale kättesaadavad). Raud (Fe) on see mikroelement, millest enamasti puudus on (kuna ta kaldub vees väga kiirelt taimedele kasutusse olekusse muunduma). Mikroelemendide üledoseerimine pole hea, põhjustab vetikat ja mirkoelemendid kipuvad suuremates kogustes olema mürgised.

Kogu eelneva jutu mõte on anda ülevaade sellest, mida on vaja, et taimed kasvaksid. Kui sul on kruusa-põhjaga suhteliselt sissetöötamata akvaariumi, siis pinnasesse eriti mingeid toitaneid veel kogunenud pole. Samas taim näeb välja nagu ehinodoor mingit sorti ja need taimed eelistavad rammusat pinnast ja parajad "õgardid". Toitainete puuduse korral nad niiviisi kiratsevadki.

_________________
54L kollaseid tigusid roheluses

Väga hea selgitus.

Aitäh tv'le Selle teksti prindin välja ja ma olen kindel, et see aitab mind edaspidi ja muidu ka -väga huvitav.

Täna plaanin CO2 siiski tööle panna ja tasapisi jälgin, mis toimub pH tasemega ja nii.

_________________
54l Juwel akvaarium
koos kõige armsaga
*Hea meel, et akvaarium sai soetatud
http://www.pica.ee/album/9109

Siin on eksitav ja põhimõtteline faktiviga!
Fotosünteesiprotsessi seisukohalt on asjad tegelikult nimelt nii, et hoopis fotosünteesiprotsessi
jääkproduktina vabanev O2 on pärit fotosünteesiprotsessis osalevatest lähteaine H2O molekulidest.
Ning orgaanilise aine sünteesis seotav hapnik pärineb lähteaine CO2 koosseisust.
Ehk teisiti öeldes taimed saavad oma hapniku kätte CO2'st ja mitte H2O'st.

Võiks ju mõelda küll, et mis vahet on O-aatomite päritolul fotosünteesi seisukohalt ja et
kõik O-aatomid on lähteainena fotosünteesi protsessi seisukohalt samaväärsed,
aga tegelikkuses on arvukate eksperimentidega kindlaks tehtud, et nii see ei ole.

Fotosünteesi summaarses valemis on hapniku osalemise skeem rangelt järgmine:
6 CO2 + 12 H2O + valgus => C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2O
Sinine ja punane tähistavad siis seda, kust hapnik O reaktsiooni siseneb ja kust väljub.
Omavahel siniselt ja punaselt tähistatud hapnik mitte kunagi segameni ei lähe!

Millest selline vääramatu mittesegunemine tuleneb?
Nimelt sellest, et tegelikuses ei toimu fotosünteesi reaktsioon üheainsa etapina ja erinevatest
lähteainetest pärinevad O-aatomid ei osale reaktsioonis samaaegselt, vaid fotosüntees on
protsessina mitmeetapiline ja erinevatest allikatest pärinev hapnik osaleb reaktsioonis eri aegadel.

Kui nüüd vaadata fotosünteesi reaktsiooni valemit, siis mõlemal pool on sees H2O.
Loogiliselt võttes võiks ju selle matemaatika reeglite järgi mõlemalt võrrandi poolt
6 molekuli mahus maha tõmmata ja seda mitte arvestada, aga konks ongi just selles,
et reaktsioonist väljuva vee puhul ei ole tegemist sama veega, mis reaktsiooni algselt siseneb.

Protsessi siseneva vee koosseisus olev hapnik lastakse lõppkokkuvõttes protsessi jääkproduktina lendu.
Protsessist väljuva glükoosi ja vee koosseisus olev hapnik aga pärineb protsessi sisenenud CO2'st.

Mõned kindlasti tahavad teada, kuidas selline seaduspära kindlaks tehti.
Kindlaks tehti see väga elegantselt.

Nimelt kasutati fotosünteesi protsessi uurimisel lähteainete koosseisus jälgitava markerina
hapniku isotoopi 18O, ehk siis selliseid hapniku aatomeid, millel on tavapärase
8 prootoni ja 8 neutroni asemel hoopis 8 prootonit ja 10 neutronit ning seega suurem mass.

Katse teostati nii, et ühel korral kuulus 18O hapniku isotoop fotosünteesi protsessi lähteaine
CO2 koosseisu, mille lõpptulemusena tuvastati 18O isotoopi ainult reaktsiooni lõppsaaduste
glükoosi ja vee koosseisus ning teisel juhul oli 18O hapniku isotoop fotosünteesi protsessi
siseneva vee molekulide koosseisus, mille tagajärjel eraldus kogu 18O hoopis jääkprodukti O2 kooseisus.

Siit siis tehtigi need põhjapanevad järeldused, et fotosünteesi käigus orgaanilisse
ainesse seotud hapnik pärineb CO2 koosseisust ja et fotosünteesi protsessi siseneva
vee koosseisus olev hapnik lastakse kogu täiega meile O2 sissehingamiseks lendu.

Ma tänan selle täienduse eest! Lugesin rahulikult läbi ja asi tundus loogiline ning arusaadav, väga ilusti lahti seletatud. Mul on endiselt hea meel, et inimesed tahavad ning viitsivad teistega oma teadmisi jagada. Päikest!

_________________
54l Juwel akvaarium
koos kõige armsaga
*Hea meel, et akvaarium sai soetatud
http://www.pica.ee/album/9109