tv kirjutas:
/---/
Toitained jagatakse kahte gruppi, makroelemendid ja mikroelemendid. /---/
Makroelemendid on O (hapnik), H (vesinik), C (süsinik), N (lämmastik),
P (fosfor), K (kaalium), Ca (kaltsium), Mg (magneesium) ja S (väävel).
Kust taimed neid saavad? O ja H tulevad veest, C kas vees lahustunud
CO2-est või karbonaatidest.
/---/
Siin on eksitav ja põhimõtteline faktiviga!
Fotosünteesiprotsessi seisukohalt on asjad tegelikult nimelt nii, et hoopis fotosünteesiprotsessi
jääkproduktina vabanev O2 on pärit fotosünteesiprotsessis osalevatest lähteaine H2O molekulidest.
Ning orgaanilise aine sünteesis seotav hapnik pärineb lähteaine CO2 koosseisust.
Ehk teisiti öeldes taimed saavad oma hapniku kätte CO2'st ja mitte H2O'st.
Võiks ju mõelda küll, et mis vahet on O-aatomite päritolul fotosünteesi seisukohalt ja et
kõik O-aatomid on lähteainena fotosünteesi protsessi seisukohalt samaväärsed,
aga tegelikkuses on arvukate eksperimentidega kindlaks tehtud, et nii see ei ole.
Fotosünteesi summaarses valemis on hapniku osalemise skeem rangelt järgmine:
6 CO2 + 12 H2O + valgus => C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2OSinine ja punane tähistavad siis seda, kust hapnik O reaktsiooni siseneb ja kust väljub.
Omavahel siniselt ja punaselt tähistatud hapnik mitte kunagi segameni ei lähe!
Millest selline vääramatu mittesegunemine tuleneb?
Nimelt sellest, et tegelikuses ei toimu fotosünteesi reaktsioon üheainsa etapina ja erinevatest
lähteainetest pärinevad O-aatomid ei osale reaktsioonis samaaegselt, vaid fotosüntees on
protsessina mitmeetapiline ja erinevatest allikatest pärinev hapnik osaleb reaktsioonis eri aegadel.
Kui nüüd vaadata fotosünteesi reaktsiooni valemit, siis mõlemal pool on sees H2O.
Loogiliselt võttes võiks ju selle matemaatika reeglite järgi mõlemalt võrrandi poolt
6 molekuli mahus maha tõmmata ja seda mitte arvestada, aga konks ongi just selles,
et reaktsioonist väljuva vee puhul ei ole tegemist sama veega, mis reaktsiooni algselt siseneb.
Protsessi siseneva vee koosseisus olev hapnik lastakse lõppkokkuvõttes protsessi jääkproduktina lendu.
Protsessist väljuva glükoosi ja vee koosseisus olev hapnik aga pärineb protsessi sisenenud CO2'st.
Mõned kindlasti tahavad teada, kuidas selline seaduspära kindlaks tehti.
Kindlaks tehti see väga elegantselt.
Nimelt kasutati fotosünteesi protsessi uurimisel lähteainete koosseisus jälgitava markerina
hapniku isotoopi 18O, ehk siis selliseid hapniku aatomeid, millel on tavapärase
8 prootoni ja 8 neutroni asemel hoopis 8 prootonit ja 10 neutronit ning seega suurem mass.
Katse teostati nii, et ühel korral kuulus 18O hapniku isotoop fotosünteesi protsessi lähteaine
CO2 koosseisu, mille lõpptulemusena tuvastati 18O isotoopi ainult reaktsiooni lõppsaaduste
glükoosi ja vee koosseisus ning teisel juhul oli 18O hapniku isotoop fotosünteesi protsessi
siseneva vee molekulide koosseisus, mille tagajärjel eraldus kogu 18O hoopis jääkprodukti O2 kooseisus.
Siit siis tehtigi need põhjapanevad järeldused, et
fotosünteesi käigus orgaanilisse
ainesse seotud hapnik pärineb CO2 koosseisust ja et fotosünteesi protsessi siseneva
vee koosseisus olev hapnik lastakse kogu täiega meile O2 sissehingamiseks lendu.