foorum.akvarist.ee

Alles alustan akvaariumiga ja tahaks kasvatada seal ka taimi. Akvaariumis on olemas sisefilter, millega saab ka akvaariumit õhutada. Plaanin kasutama hakata ka pärmimeetodil CO2'te. Kas peaksin laskma filtril akvat õhutada või mitte, et taimed paremini kasvaksid?
Tegin natuke ka enne uurimistööd ja sain aru nii, et kui akvat õhutada siis pH tõuseb ja CO2 tase väheneb ja see on taimedele halb. Kas sain õigesti aru?

Kas tasuks kohe ka mõni väetisepall taimedele alla panna?

Tänan.

Õhutamise tulemus on see, et vette lahustunud CO2 lendub. Samas kui sul palju taimi on pole õhutamine väga vajalik, taimed toodavad ise piisavalt hapnikku kaladele.
Väetisepallid pole minu kogemuse järgi suuremad asjad aga halba nad ka ei tee. Vedelväetis on minu akvaariumites paremini toiminud.

_________________
180L: JBL CP e1502,LED,CO2,UV-C; kalad
100L: JBL CP e902,LED,UV-C; gupid

Praegu pole akvaariumis veel taimi ega kalu. Esimesena tuleks sisse vist panna mõned taimed. Kas nende alla panen kohe väetisepalli?

Väetistega on üldiselt sedasi, et...
Taimed jagunevad laias laastus kaheks - 1) taimed, mis absorbeerivad toitaineid peamiselt juurte abil pinnasest ja 2) taimed, mis absorbeerivad toitaineid peamiselt lehtede kaudu veest.

Esimesel juhul peaks enne istutamist kindlasti panema juurealust väetist (olgu see siis substraadi, kapslite või pallidena), teisel juhul on juurealuse väetise panemine üsna mõttetu, sest veeringlusesse jõuab seda pinnasetakistuse tõttu väga vähe. Vedelväetised aga settivad aja jooksul põhja ja pinnasest saavad selle kätte ka juurte kaudu toituvad taimed, seega on väitel, et vedelväetised toimivad paremini isegi teatud tõetera olemas - need toimivad lihtsalt kõikide taimede puhul.

Edukaks taimekasvatuseks on siiski rohkem vaja, kui ainult väetis. Võiks üle vaadata järgmised asjad:

1. Pinnas - väga oluline juurduvate taimede (Echinodorused, Cryptocoryned jms.) puhul. Pinnase fraktsioon ehk kivide suurus peaks olema 2-6mm ja pinnast peab olema piisav kiht, et taim juurduda saaks. Nii umbes 3-5cm. Kui kruus on liiga jäme või on seda liiga õhukese kihina, ei saa taim juurduda ega korralikult kasvada.

2. Valgus - üldsegi mitte vähemoluline. Valgustugevus peaks olema ca 0,5W ühe liitri kohta ehk 100-liitrise akvaariumi puhul peaks kaanes olema kokku vähemalt 50W võimsusega lambid. Vattide arvu puudujääki saab kompenseerida ka näiteks reflektoritega, millega on võimalik akvaariumisse tagasi peegeldada kuni 30% enam valgust, mis muidu hajuks või neelduks.

3. Väetis - selline, mis akvaariumis elavatele taimedele sobib ja koguses, mille taimed suudavad ära tarbida.

4. CO2 - taimede fotosünteesis osalev gaas, mille defitsiidi korral taimed ei taha kasvada. Ja meie vees enamasti on defitsiit. CO2-te on mõistlik lisama hakata aga alles siis, kui akvaariumis on piisaval hulgal taimi, mis suudavad vette lastava koguse ära tarbida, sest muidu on ööpäevane pH kõikumine kaladele eluohtlik. Vee hapnikuga rikastamine viib CO2te veest välja, seepärast enamasti CO2te lisades eraldi akvaariumit ei õhustata, hapniku absorbeerimiseks piisab sellest, kui veepind liigub, st. pump töötab aga mulle vette ei lase.

1) PInnas ongi mul 2-6mm "ehitusliiv" ja umbes 5 cm paksune kiht.
2) Valgust tuleb ~65L kohta 30W + reflektorid.
3) Kuressaares leidsin väetiseks ainult plantamini.
4) CO2 tuleb pärmimeetodil


Kas plantamini väetis sobib?

See, milline väetis valida sõltub tegelikult taimedest, mis sul akvaariumis on. Plantamin on üsna nõrk väetis, nii, et esialgu, kui sul on veel vähe taimi, sobib see väga hästi.

Ei leidnud pudeli tagand, kui tihti seda plantamini lisama peaks?

Tetra ütleb:Add 5ml per 10 litres after every partial water change, and 5ml per 20 litres every 4 weeks for re-fertilisation
Aga Tetral on oma toodete jaoks ka kalkulaator mis ütleb kui palju mida peaks doseerima: Tetra kalkulaator

Tänan.