Rein kirjutas:
Felch kirjutas:
Siis on ikkagi tõsi see, mida kunagi lugesin(allikat enam ei mäleta): nagu maismaal, nii ka akvas ei sobi kõik taimed kokku ja nõrgemad kaovad ?
Hakka või kokkusobivuse tabeleid koostama/otsima...
Mõningad sinna suunda tüürivad tabelid on toodud näiteks viidatud Tropica artiklis. Üht-teist on kirjas Walstadi raamatus. Võime aga mõelda ka sellele miks on vetikate pealetungi oht palju väiksem siis kui akvas on palju elujõulisi taimi? Usun et siin mängib olulist rolli asjaolu et taimed tõrjuvad oma kemikaalidega samamoodi vetikaid.
Ühed sellised väga ägedad taimed on Eestis kasvav vesikupp
Nuphar lutea ja ka
akvaariumites kasvatatav
Nuphar japonica, mis mõlemad tekitavad oma elutegevuse käigus
keemilisi kõrvalprodukte, mis pärsivad vetikate kasvu ja nii on nende lehed vetikatest alati puhtad.
Ja et nüüd päris täpne olla, siis allelopaatia nähtus ei ole mitte ainult taimede vaheline keemiasõda, vaid
hoopis laiem nähtus, mis hõlmab igasugust taimede elutegevuse käigus tekkivaid keemilisi kõrvalprodukte.
Ehk siis see on keemia see osa, mis jääb välja fotosünteesist ja muust sellisest, mis aitab taimel kasvada.
Tõsi ta on, et evolutsiooni jooksul on ilmnenud, et paljud kõrvalproduktid toimivad tõesti ka keemiarelvana.
Ning juurde lisaks ka selle, et tegemist on siiski enamalt jaolt orgaaniliste ühenditega, mis ilusti ka
akvaariumis aja jooksul ära lagundatakse, nii et absoluutsest kujumisest ei saa siinkohal rääkida.
Muidugi on kindlasti olemaska ühendeid, mille kogused tõepoolest kuhjuvad ja mis märkimisväärselt
akvaariumikeskonnas ei lagune, või lagunevad märkimisväärselt aeglasemalt, kui neid peale tekkib.
Et mu sõnavõtt eriti tasakaalustatud oleks, siis tuleb ära märkida, et toimuda võib ka allelopaatiline
sümbioosi nähtus, ehk võib ilmneda taimede vastastikuline üksteise kasvu soodustav olukord.
Minu arusaamist järgi avaldub see nähtus näiteks
Aponogeton madagascariensis'e ja
Cryptocoryne sp puhul.
Seda viimast ma faktiliselt küll kindlalt ei tea, aga vaatlusandmed ja kogemus sellele tugevalt viitavad.
Ning loomulikult on veel olemas autoallelopaatia nähtus, mille käigus taimed
ise enda kasvu, elutegevust ja paljunemist nende kemikalidega reguleerivad.