Istusin täna nina vastu ühte oma kasti ja ei uskunud õieti oma silmigi.
Taimed, mis viimasel ajal on kasvanud hästi olid võlunud ka hulga hapnikumulle lehtedele. Vägev!
Mitte et, selles midagi nii erilist oleks, aga siiras rõõm peale seda kui 4 aasta jooksul on tehtud ära kõikvõimalikud lollused, saadetud teispoolsusesse mõned kalad, määndatud hulga taimi jne. Vahepeale oli juba tunne, et no aitab küll mulle nendest kastidest, ei ole püsivust või siis teab mida, et kõik korraga toimiks. Küll vetikad ja siis kaladel haigus, siis jälle taimedel mingi häda jne.
Aga ennäe lõpuks saab vist inimene ikka targemaks või siis ei saa aga on õnne kah.
Aga kuidas seda hoida? Mul on juba foobia, et kohe tuleb vetikainvasioon või midagi veel hullemat.
Väetan taimi hetkel JBL kuulide ja Azoo vedelväetisega (mille vahetan nüüd otsasaamisel JBL ferrotabside ja 24 vastu. CO2 muliseb pärmispudelist ja diffuusor üürgab põhjas.
Kas ja mida peaks või ei peaks rohkem tegema. MA lisasin kõvasti taimi juurde hiljuti ja pole mul õrna aimugi veel, kas neile istub. Ootan ja põen, eriti marsilea hirsuta ja Bolbitis heudoliti pärast.
Ja üks mis mul on kokku kuivanud on echinodorusxbarthii - kas on võimalik, et selle taime lehed jäävad pisikesteks vaid piisava valguse puudumise tõttu või peaks põhjust mujalt otsima.
JA mida imet teha selle rõveda sinirohelise limase vetikaollusega, mis tekib kiiremini kui silma pilgutada jõuan (õnneks vaid ühes kastis) No PO4 on juba ok ja CO2 voolab sisse nii et mühiseb, taimi panin ka juurde, no mida veel. Jäle solk on.
Aga ikkagi peamiselt rõõm täna, kohe nii siiras, et oli vaja jagada
Otsi
Postitatud: Neljapäev Okt 01, 2009 10:47 
