foorum.akvarist.ee

Kas kellelgi on kogemusi tinalindi või -traadiga taimede istutamisel põhja ja kust oleks võimalik saada?
Olen ehituspoodidest vaadanud, kuid sealt ei ole leidnud (on vasktraate ja kõike muud mis ei sobi. Tinatraatidena on kas liigapeenikesed jootmise traadid või siis paksemad, millele on lisatud mingi jootmiseks vajaminev aine mida ma oma akvass ei taha) ning paaris zoopoes ei ole olnud sellist asja pakkuda...

Enamustel taimedel olen kasutanud tamiil-kivi meetodit ja see toimib hästi, kuid kõigil taimedel ei anna seda meetodit kasutada. Olen siis proovinud neid istutada suuremate kivide vahele kuid ancudele meeldib neid aegamööda ikka välja kookida, mis tähendab, et taimed ei jõua korralikult juurduda. Sama probleem ka teleskoobiga, kellele lihtsalt meeldib vahel läbi taimede hooga kimada ning neid niimoodi välja kiskuda.

_________________
325 liitrit vett

Kuskilt siit lugesin,et kasutatakse nö saiakoti traati(loodan,et saad aru,mida silmas pean)
Ise tõmbasin kah oma egeria´ja vesikuuse sellega kimpu ja kivi raskuseks peale

_________________
600l röövikutega
Naksikoerad taksid ehk õige nimega Maks ja Moorits...

Peavad olema ka spets taimedele mõeldud tinaraskused. Tartu Bettast olen ostnud neid paaril korral. Pakendis on neid 12 tk ja hind mäletamist mööda oli 35 eek. Hinnas võin eksida, aga nende olemasolus mitte. Oleks teadnud varem, oleks toonud Sulle.

_________________
1000 liitrine - /viewtopic.php ... sc&start=0

Tina? Tina on ju mürgine! Või on siiski tegu mingi muu materjaliga?

Yks variant, mida lugesin, aga ausalt pean ytlema ise proovinud ei ole, oli vana akva filtri kasutamine. Filtrist l6ikad 6hukese tyki. Teed s2lgu sisse, surud taimed sealt paarist s2lgust l2bi ja surud taimed siis koos selle tykikese filtrimaterjaliga pinnasesse.

_________________
45l pisikalad
Vallo omad on kalad ja akvad, Vallo ema omad on taimed ja kommentaarid

Pean veel Tallinna poodides ringi vaatama. Äkki kalakeses on või siis mulla tänaval on, seal on enamasti igast häid vidinaid...

Seda saiakoti"klambri" asja peaks ka proovima.
Incikas, aga kas tead mis metall seal sees on? See rooste ei lähe või miskeid mürgiseid aineid ei eralda?


Ei julge pead anda, kuid tinalindiks nad seda nimetavad (võibolla on see ka miski muu pehme metall).

_________________
325 liitrit vett

tegu on seatinaga. see ei ole mürgine, terve maailm pakib nendega taimi põhja. tartust saab 36.- pakk, kui keegi tartu-tallinna vahet liigub, siis võin siit saata. saiakoti klambriga kahjuks taimed põhja ei jää, peab midagi raskuseks juurde panema. peale selle, saiakoti klamber läheb rooste.

Kui kõnealuse toote puhul on tegu tõesti seatina'ga ehk pliiga (keemiline element: Pb) , siis teile kõigile teadmiseks,
et plii on klassikaline raskemetall ja elusorganismidele üldtunnustatud teadmiste põhjal märkimisväärselt toksiline.

Pliid loetakse keemiliselt suhteliselt inertseks, nii et pliid lahusesse viia on suhteliselt raske.
Mõtte selgituseks metallide pingerida: Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Pt Au
Samas aga tuleb teadmiseks võtta, et kuigi plii on puhtas vees H2O kauakestvalt püsiv,
siis vees lahustunud CO2 sisalduse suurenemisel see püsivus tugevalt väheneb.

Nimelt CO2 tähendab sisuliselt happelist keskkonda ja süsihappe olemasolu vees lahustunud kujul.
H2CO3 ehk süsihappe dissotsiatsioonivõrrand on järgmine: CO2 + H2O <=> H2CO3 <=> HCO3(−) + H(+) <=> CO3(-2) + 2H(+)
Kõik metallid mis on pingereas vesinikust vasakul, on võimelised hapetest vesiniku välja suruma.
Seega CO2 olemasolul vees plii elemendid korrodeeruvad ja reaktsioonisaaduseks pliivesinikkarbonaat Pb(HCO3)2

Pliivesinikkarbonaat Pb(HCO3)2 on aga elusorganismidele oma toimelt mürgine.
Nimelt sellisel kujul on võimeline loomne organism pliid omastama.
Plii puhul on oluline see, et plii sisaldus akumuleerub terve eluea jooksul organismis ja liigub toiduahelas edasi.
Plii toksilisus on mitmetahuline ja hõlmab kogu organismi, aga eelkõige närvisüsteemi.

Ajaloos küllalt hästi tuntud pliivesinikkarbonaat'i poolt tekitatud kestev pliimürgituste laine
leidis aset Vanas Roomas, kus pliid kasutati laialdaselt akvedukti konstruktsioonides.
Rooma elanikud olid ja elasid pidevas pliimürgituses.

Nii et mina isiklikult pliid, ehk seatina küll akvaariumisse ei topiks.

Just nimelt!
Elektroonikas on näiteks Rohs direktiiviga pliid sisaldava jootetina kasutamine lausa keelatud (nüüd on olemas pliivaba jootetina). Ikka seepärast et mürgine. Jootmisel kuumutatakse tina 220 ja enama kraadini ja seepärast tekib tugev auramine. Akvas on asi sellest kaugel aga plii koguneb organismi ja on ikka mürgine. Roostes klamber on selle kõrval tühiasi...

Tundub ebareaalne, et läbi aastate oleks kasutatud sellist mürgist ainet taimede kinitamisel... Samas ei oska ma aimatagi, mis asjaga võiks tegu olla ja ei ole kuulnud küll, et selle matalli pärast midagi juhtunud oleks...

_________________
325 liitrit vett

Pole siin midagi ebareaalset.
Aastaid on kasutatud pliid bensiinipõhiste mootorikütuste oktaanarvu tõstmiseks.
Nüüd on seoses EL'i astumisega loomulikult pliid sisaldava kütuse müük EU direktiividest tulenevalt
Eestis keelatud, aga veel 10...15 aastat tagasi polnud sellist asja vist olemaski nagu pliivaba bensiin.

Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas sõidavad liiklusvahendid siia maani pliid sisaldava kütusega.
Kusjuurees kohvioad ja kakaooad, mis nimetatud piirkondadest tulevad, sisaldavad päris hea annuse pliid.
Aga kuna EU's kohvi ja kakaod ei kasvatata ning rahvas kohvist ja šokolaadist loobuda ei kavatse,
siis on vähe tõenäoline, et millalgi tuleb pliivaba kohveiini ja šokolaadi aeg ning impordi piirangud .

L2bi aastasadade kasutati seatina ka keskaegsete inimeste toidun6ude tegemiseks. Ja nende karva- ja nahaj22nuseid on seet6ttu h2sti ilmekas analyysida. Neil olid ka iseloomulikud haigusn2hud.

_________________
45l pisikalad
Vallo omad on kalad ja akvad, Vallo ema omad on taimed ja kommentaarid

tõepoolest, minu viga, ei viinud üldse kokku, et seatina on plii, mis on tõesti mürgine aga huvitav siiski, et seda järjekindlalt akvaariumitaimede raskusena kasutatakse, sest kui see vette lahustub, satub see paratamatult ka keskkonda. vaevalt, et reoveepuhastusjaamad suudavad selle täielikult eemaldada. mul vedelevad kodus mõned tropica keraamilised raskused ka, nii, et kui keegi tahab pliivaba akvaariumit, siis küsige.

Ühesõnaga jõudsime me arusaamiseni, et neid linte ei ole mõtet kasutada, kuna need on siiski kahjulikud.
Aga milliseid sarnaseid alternatiive võiks siis kasutada?

Maria, milline näeb välja need tropica keraamilised raskused ja kuidas neid taimedele kinnitatakse?

_________________
325 liitrit vett

Kust te üldse võtate, et need lindid pliist on või seda sisaldavad? Ma kahtlustan, et sellise kraami müük (ja import) on EL-is väga reguleeritud. Vähemalt paki peal peaks kirjas olema, et need pliid sisaldavad. Ma pakuks, et nad on mõnest ohutumuast metallist, näiteks vismutist. Sellest tehakse näiteks padruni haavleid.

_________________
54L kollaseid tigusid roheluses