foorum.akvarist.ee

Akvaariumihuviliste kohtumispaik


Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]



 [ 11 postitust ] 
Autor Sõnum
PostitusPostitatud: Teisipäev Aug 19, 2008 11:55 
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Teisipäev Juul 04, 2006 09:58
Postitusi: 71
Asukoht: Rakvere läheduses
Mul 112L akvas Echinodorus palaefolius var. latifolius. Pidavat olema kerge kasvatada aga ei kasva, kohe selline närtsinud välimus. Siis Valgust saab kenasti hommikust õhtuni. Mõtlesime siis põhja välja vahetada või osalt uuendada, ei teagi mis oleks parem.
Hetkel on meil põhjas selline 4mm peenike kruus. Mõtlesime, et lisaks alla ikka natuke liiva ka. Kas on hea mõte?
Samas on mul akvas üks suur kaevur, kas siis oleks mõtekas katta pind mõne veel suurema, näiteks 1cm kivimiga?


Viimati muutis chipsi23, Neljapäev Sept 18, 2008 01:54, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev Aug 19, 2008 12:12 
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev Mai 21, 2007 03:13
Postitusi: 966
Asukoht: Tallinn, Lasnamäe/ Pärnu
ei tea kas põhja vahetamine on kõige õigem otsus, uus pinnas ei anna sul koheselt küll mingit effekti, kuna on "liiga puhas". Asjal oleks mõte siis kui kasutada taimekasvu soosivat substraati.

üldjuhul igasugused kaevurid ja nokkijad pole elustaimedega kastis head, taim tahab kasvamiseks rahu ja vaikust.

see taim võib olla kergesti kasvatatav, kuid kui tingimused kasvuks pole sobivad siis ta ei kasva ka. esmalt võiks mõned veetestid teha (fe, no3, po4)

_________________
15l Nano


Üles
 Teema pealkiri: hmm
PostitusPostitatud: Teisipäev Aug 19, 2008 03:15 
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Teisipäev Juul 04, 2006 09:58
Postitusi: 71
Asukoht: Rakvere läheduses
Karl, mis sa selle taimekasvu soosiva substraadi all mõtled?


Üles
 Teema pealkiri: Re: hmm
PostitusPostitatud: Teisipäev Aug 19, 2008 03:22 
Moderator
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev Dets 29, 2003 12:21
Postitusi: 5555
Pildid: 6
Asukoht: Harjumaa, Kangru
chipsi23 kirjutas:
Karl, mis sa selle taimekasvu soosiva substraadi all mõtled?

Echinodorus on taim mis suurema osa toitaineid omastab juurte abil. Selliste taimede kasvu stimuleerimiseks kasutatakse spetsiaalset toitainerikka pinnase kihti (ntx Tropica PLANT SUBSTRATE, JBL Aquabasis Plus) mis on pealt kaetud kruusakihiga, odavam variant on selline kus toitainerikka kihi jaoks on kasutatatud mulda. Sul oleks kõige lihtsam aga suruda taime alla pinnasesse väetisekuulike, ntx JBL 7 Balls oleks hea. Siis pole vaja kõike olemasolevat lahti kiskuda, eks aja jooksul koguneb kruusa sisse ka toitaineid.


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev Aug 19, 2008 10:11 
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev Mai 21, 2007 03:13
Postitusi: 966
Asukoht: Tallinn, Lasnamäe/ Pärnu
erinevaid substraate on muidugi palju, Rein tõi välja need, mis on eestis kergesti kättesaadavad. ise kasutan pinnasena Seachem Flourit'i ja pean ütlema et asi töötab vingelt. olemuselt siis rauarikas savi. seda staffi eesti poed ei müü, saksast näiteks saab tellida. aga kui võimalus, siis tasub proovida.
omaette teema tundub olevat ka ADA Aquasoil, kuid selle saadavusega läheb jutt vist maakeeli utoopiliseks.

nende kahe pnnase eeliseks on see, et ei ole mitut erinevat kihti (näiteks substraat + kruus), ja see teeb istutamise ja harvendamise lihtsamks.

_________________
15l Nano


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev Aug 19, 2008 10:34 
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev Veebr 16, 2006 12:08
Postitusi: 487
Asukoht: Tallinn/Tartu
ADA aquasoil-i on täiesti võimalik juba suht pikka aega Saksamaalt tellida.
Omalgi mõned liitrid seda aga jah kallis ta on. Proovinud olen seda eraldi pottides akvaariumis ja tõesti on hea kraam.

Ka see JBL substraat aquabasis vms on suht hea. Kasutan seda ja taimed kasvavad hästi.
Olen proovind ka Tropica substraati mis oli ka hea kuid veidike kallim kui jbl-i toode.

_________________
Got to choose!


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev Aug 19, 2008 11:20 
Moderator

Liitunud: Kolmapäev Jaan 25, 2006 01:18
Postitusi: 705
Pildid: 10
Asukoht: Tallinn
Kas on ikka mõtet nende pinnasekihtidega mängida, kui kaevurid majas.

Nagu Rein mainis on kõige lihtsam panna väetisepalle juurte juurde ning oodata kuni ka pinnasesse piisavalt toitaineid tekib, ehk siis sifoonimisel pinnast mitte segi keerata


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev Aug 19, 2008 11:56 
Moderator
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev Dets 29, 2003 12:21
Postitusi: 5555
Pildid: 6
Asukoht: Harjumaa, Kangru
-Karl- kirjutas:
erinevaid substraate on muidugi palju, Rein tõi välja need, mis on eestis kergesti kättesaadavad. ise kasutan pinnasena Seachem Flourit'i ja pean ütlema et asi töötab vingelt. olemuselt siis rauarikas savi.

Oled kindel et just rauarikka saviga tegu? Minu teada on valdav osa neist pinnasesegudest lateriidil põhinevad, seal on tõepoolest tublisti rauda. Lateriidi savisisalduse osas aga lähevad allikad lahku, osad väidavad et lateriit ongi kõrge rauasisaldusega savi (ntx http://www.thekrib.com/Plants/Fertilizer/laterama.html ) , räägitakse aga ka lateriitmuldadest ( ntx http://www.aquabotanic.com/latr.htm ). Ilmselt me ei eksi kui ütleme et tegu on kõrge rauasisaldusega (ja mitte ainult) pinnasega mis pärit enamasti troopilistelt aladelt.
Sellised segud said populaarseks tänu 1986.a. üllitatud raamatule “The optimum aquarium “, autorid sakslased Kaspar Horst & Horst E. Kipper (Horst E. Kipper on Dupla asutaja). See pani aluse tervele omaette "high-tech" koolkonnale kus kasutatakse lisaks lateriidisegule põhjapinnases ka küttekaableid mis soojendavad pinnast altpoolt ning panevad vee aeglaselt läbi pinnase liikuma nii et toitained jõuavad taimedeni, lisaks veel tugevat valgustust, CO2 jms.
Tropica pinnasesegu on tiba erinev, Tropica ise väidab et nende PLANT SUBSTRATE koosneb turba ja savi segust.
Ja kui pole just otsest tahtmist kõvasti sahmerdada siis toimivat akvat ma tõesti ümber pöörama ei hakkaks, väetisepallidega peaks enamasti asja aetud saama.
On teada asi et ilma rikastatud segudeta põhjapinnase korral kulub pool aastat kuni aasta ajani mil selline pinnas hakkab "tööle", ehk siis hakkab sisaldama piisavalt toitaineid ka nõudlikumate taimede edukaks kasvuks. Huvitav teema on aga see et paljud autoriteetsed allikad väidavad et teatud aja möödudes põhjapinnas vajab välja vahetamist - ntx Walstad räägib oma raamatus et kui kasutada rikastatud segusid ja CO2 kuid loobuda küttekaablitest siis taimed kasvavad hästi ca aasta kuid seejärel algavad probleemid. Sellest räägivad ka teised allikad, ntx http://aquaticconcepts.thekrib.com/Arti ... strate.htm Samas mullapinnasega akvade kohta väidab Walstad et tal kolmes akvas on selline pinnas toiminud hästi 6-8 aastat , teistes akvades 4-5 aastat. Paistab et enamasti põhjapinnase elueaks ongi ca 4-5 aastat. Mul on suuremas akvas kruusapinnas paika pandud 2003 aasta talvel ning nüüd paistab mõningaid ebameeldivaid märke sellest et pinnas vajaks vahetamist...


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev Aug 21, 2008 09:25 
Administraator
Kasutaja avatar

Liitunud: Laupäev Jaan 10, 2004 05:41
Postitusi: 506
Pildid: 0
Asukoht: Ilmandu
Rein kirjutas:
Oled kindel et just rauarikka saviga tegu? Minu teada on valdav osa neist pinnasesegudest lateriidil põhinevad, seal on tõepoolest tublisti rauda.

fluoriit ei ole lateriit.
keemilise koostise kohta vöib lugeda siit.

samuti ei vaja fluoriidi baasil pöhi möne aasta pärast vahetamist, sest tegu ei ole mingi rikastatud seguga.
isiklikud kogemused on väga head.
ainsaks miinuseks fluoriidi puhul ongi see et alustades tuleb teda eelnevalt päris hoolikalt läbi pesta, muidu ei paista uue pöhjaga akvaarium nädal aega läbi.


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev Aug 21, 2008 10:26 
Moderator
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev Dets 29, 2003 12:21
Postitusi: 5555
Pildid: 6
Asukoht: Harjumaa, Kangru
indrek kirjutas:
fluoriit ei ole lateriit.
keemilise koostise kohta vöib lugeda [url=http://www.seachem.com/products/product_pages/Flourite.html]siit.

Nii nad ise väidavad jah, ehkki põhikomponendid on osalt samad - raud, alumiinium ning kogu krempel on möksitud savi sisse. Nii et ma ei julgeks küll väga kindlalt väita et see pole lateriit, eriti arvestades et lateriidi all mõistetakse mitmesuguseid asju. http://www.seachem.com/support/FAQs/Flourite_faq.html :
Q:What is the mineral content of Flourite™? How can you compare Iron content of laterite vs. Flourite™?
A: Flourite™ is a red clay based gravel that is rich in ferric iron. Comparing Flourite™ and laterite on the basis of their iron content alone is not a really valid comparison since they are really quite different products (the old apple and oranges argument). Their iron content is going to be roughly pretty similar, but with each the actual content can vary from lot to lot. Since we don't market it as an iron supplement, we don't make any claims on exactly how much iron it delivers to the water per se. What it does do though is provide a rich source of iron (more than enough to last years) for rooting plants... the plants are able to extract the iron from the Flourite™. There are also other features of Flourite which make it superior to laterite: (1) laterite is intended as a substrate supplement, i.e. you add it to your gravel... by itself it is not a suitable substrate because it will quickly break apart into, well, dirt (2) Flourite™ is by itself a suitable substrate because it remains solid, does not fall apart,and can be cleaned and gravel vacuumed without unduly upsetting the substrate.

Nii et kerge kahtlus jääb et peamiselt keerutatakse siin kaubamärkide ümber. :)

indrek kirjutas:
samuti ei vaja fluoriidi baasil pöhi möne aasta pärast vahetamist, sest tegu ei ole mingi rikastatud seguga.

Tohoh, kuidas ta siis rikastatud segu pole? FAQ ütleb ka selgelt "red clay based gravel that is rich in ferric iron."


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede Aug 22, 2008 10:44 
Administraator
Kasutaja avatar

Liitunud: Laupäev Jaan 10, 2004 05:41
Postitusi: 506
Pildid: 0
Asukoht: Ilmandu
Rein kirjutas:
Nii et ma ei julgeks küll väga kindlalt väita et see pole lateriit, eriti arvestades et lateriidi all mõistetakse mitmesuguseid asju.

vöimalik küll et siin on sama situatsioon nagu vöörsönade leksikonis mütsaka ja nutsakaga.

Tsiteeri:
Tohoh, kuidas ta siis rikastatud segu pole? FAQ ütleb ka selgelt "red clay based gravel that is rich in ferric iron."

mh jah ok, oleneb mismoodi asjale vaadata.
et fluoriit ei ole siis selline rikastatud segu, kus ühel hetkel rikastus otsa saab ja segu alles jääb.

lateriiti olen ka proovinud, nii kuulikeste kujul kui lihtsalt savijahuna.
jahuga mässamine on ikka ebameeldiv, kuulikestega oli lihtsam aga ka lagunevad aja jooksul ja väljanägemine polnud ka just kiita kui nad kruusa peale miskit moodi sattusid.

muidugi on fluoriit päris kallis. ntks üks konkreetne 7 kg kott maksab umbes 440 eeku, plus saatmiskulud.


Üles
 [ 11 postitust ] 

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

PHPBB Archiver