foorum.akvarist.ee

Oi häda ja viletsust.

Käivitasin uue akvaariumi ja asustasin sinna lahkelt kaasfoorumlaselt saadud taimed ning ka osa oma vanast akvast. Et nad uues pinnases kasvaks, toppisin mõned JBL kuulid kah juurte alla. Jälgisin asja paar päeva, aga olin ikka mures ning panin CO2 ka taha (kalu pole veel, nii et mis sest halba ikka). Aga siis läksin vist ahneks, lisasin ka pisut vedelväetist.

Ükspäev vaatan, et ohoo taimedel vist lausa nii hea, et hapnikumullid juba küljes, kuid paar päeva hiljem selgus tõsiasi, et sedavõrd hästi tunneb ennast hoopis mingi jõle karvane vetikas. Ja rääkimata veel mitmest liigist vetikaollusest, mis nagu eikuskilt välja ilmusid. Olgu pruunvetikas kaob ilmselt ära, aga kas on lootust, et taimed kasvavad vetikad üle?

Õigemini kuidas teha nii, et taimemass hakkaks tõrjuma vetikamassi, kuid samas väetisega mitte vetikaid täiega vohama panna?

_________________
370l segakooslus taimedega muldpinnasel
134l ootab uut ideed.

http://gritiakvaarium.blogspot.com/

Selleks tuleb taimed hästi kasvama saada. Terved ja tugevad taimed on võimelised eritama enda kaitseks teatud orgaanilis aineid, mis pärsivad teiste organismide elutegevust, k.a vetika oma.
Taimed ilmselt enne korralikult sul kasvama ei hakka, kui mingi kogus toitaineid pinasesse sadestub. Selle ajaga jõuab õige mitut sorti vetikas asjast üle käjja. Kuna sa alles alustasid, siis ma täidaks selle põhja millegi sobivamaga, kui kruus ja mõni JBL-i savipall. Üks variant on võtta miski septs. põhjalisand ja jälgida tootja soovitusi, teine variant on panna põhja aiamulda. Viimase korral pole vähemalt alguses väetist vaja, taimedele vajalike ainete varu on mõneks kuuks olemas, edasine tekib juba kalatoidust kalade ja bakterite abil. Muld muidugi võib sulle ka vingerbussi mängida ja mõneks hetkeks vetikat tekitada. CO2-e lisamine pole otseselt vajalik, kuna seda tekib mullas toimuvate laguprotsessides, kuid selle lisamine võib algul kasuks tulla, et taimedele hoog sisse anda.

_________________
54L kollaseid tigusid roheluses

Unustasin lisada, et AFAIK (minu teada) kuldkala kipub taimi rappima, niiet peaks mingid tugevad ja vastupidavad taimed koos kuldkalaga kokku panema.

_________________
54L kollaseid tigusid roheluses

et kui sa lisasid JBL väetist ja CO2 ja vedelväetist kah ning sealjuures on sul kalavaba keskkond, siis pole ime et vetikas vohab. Oled ju ilmselt lisanud suuremal hulgal mikroelemente (va juhul kui sa vedelväetiseks nüüd Tropica Plant Nutrition+'i kasutasid) ja taimedel on lihtsalt puudus köikidest makroelementidest (nitraadid ja fosfaadid), mis kalade väljaheidetest tavaliselt tekivad.

No nii.

Muldpõhja peale ma mõtlesin, aga siis mõtlesin ringi, sest mine tea mida vaja ringi istutada ja kuna kogemust pole, ajan veel kogu vee mulda täis.

Mul on imelik kuldkala, ta ei puudu üldse taimi (va. vetikapalli), ta on nii napaka kehakujuga, et tal iseenese ujumisegagi tegemist. Ostan kaaslaseks samasuguse tegelase ja loodan, et taimed pole neile väga huvitavad. Ühe antsu paneks ka seltsi ja ega rohkem ei mahugi.


Hetkel kolis akvaariumisse üks ära kiusatud barbus, saba tal enam pole ja oli muidu täielik peksukott, ehk taastub ja aitab samas akva vee seisundit hinnata. Väetada ta ilmselt üksi väga ei jõua.

Aga ma tegelikult tahtsingi teada, kas taimed hea kasvu juures suudavad vetikaid tõrjuda ja tundub, et nii see võib olla.

Asi pole ka nii hull, lasin filtri suurematel tuuridel tööle ja näib, et vähemalt osadele vetikatele veevool ei istu. Ajan ka käega seda lahti, kust saan ja loodan ikka, et taimed hakkavad veelgi paremini kasvama. Kusjuures hetkel on lõbus see, et hästi kasvavad raskemad taimed ja kiratseb vallisneeria. Muidugi tõsi ka see, et vallisneeriale ma ei viitsinud väetisekuule jagada, pärast ei jõua välja rohida

Kas selle musta habemega võitlemiseks ka mõni hea nipp on, see on ikka kõvasti taimede kyljes kinni ja ajab ikka rõõmsalt oma hapnikumulle õhtul. Kusjuures kividele ja muule elutule ta ei kipu. Ja kas taimelehti ikka võib käsitsi puhastada?

_________________
370l segakooslus taimedega muldpinnasel
134l ootab uut ideed.

http://gritiakvaarium.blogspot.com/

tavaliselt must habevetikas kasvab kividele-kändudele ja aeglasemalt kasvavatele taimedele. pole ka kunagi kohanud et ta mullitaks.
sellise vetika vastu saab co2't korralikult lisades, hävitada saab seda ntks Seachem Excel'iga, väljapool akvaariumi aga klooriveega.
paljudel kaob ta kuuldavasti peale akvaariumi sissetöötamist ka ise.

äge, ma võin siis vabalt eduka vetikakasvatuse artiklikirjutada Ma sain mullitama ka rohevetika.
Aga tegelikkuses loodan väga, et tõesti asi ise haihtub. CO2 on taga.

Ma siin loen akvaaiiumiteaduse käsiraamatut, kus on uhke diagramm ja sada hoiatust, et kalu ikka ei või enne a 32 päeva akvaariumisse toppida. Kuidas sellega ikkagi siis on. Igatahes see üks barbus tunneb end küll hästi. Huvitav kui tundlikud on ses osas kuldkalad. Kaua ma seda tühja kast ja vetikapidu vahin. 14 päeva on käinud juba.

näitudest no3 siis 0 ja no2 0,05 paar päeva tagasi.

_________________
370l segakooslus taimedega muldpinnasel
134l ootab uut ideed.

http://gritiakvaarium.blogspot.com/

Habevetika vastu võib ka kasutada vesinikperroksiidi (müüakse apteekides), aga see võib ka mõned taimed maha võtta (nt samblad) ja samuti on sellel mitmed kõrvalmõjud. Muidu on suht ohutu kraam, kui mõistlikult doseerida. Toksi otsingusse sisse 'h2o2', leiad täpsed juhendid habevetika vasta. Umbes 50 liitrises akvaariumisse saad manustada korraga u. 15 ml, ilma et loomadele kahju teeks. Kui peale taimede teised elukad välja kolid, siis võid ka rohkem doseerida. Olen ise kasutanud perroksiidi edukalt ühe eriti visa sinivetika vormi vastu (doseerisin 3% vesinikperroksiidi 1 ml liitri kohta). Suuremad elukad olid evakueeritud, prahiteod igatahes elasid selle sahmaka probleemivabalt üle. Samuti ei teind see habevetikale midagi.

_________________
54L kollaseid tigusid roheluses

Kalad võid panna sisse siis, kui NO2 on 0 e. siis sissetöötamistsükkel on lõppend. Aga mitte siis nii, et kõik korraga vaid nii ühe-kahe kaupa paari päevase vahega, et bakterid jõuaks paljuneda. Kuna sul on NO2-e test olemas, siis kasuta seda (koonerdada pole mõtet, sest pärast akvaariumi sissetöötamist sul seda praktiliselt enam vaja ei lähe va. juhul, kui mingi jama juhtub). Lisaks on sul olemas juba töötav akvaarium. Kui seal haigusi pole, siis võid võtta sealt väheke põhjapinnast ja tõsta selle uude kasti ümber -- nii tekib bakterikooslus palju rutem.

Digrammi võib joonistada suht suvalise väite põhjendamiseks, oluline on saada aru printsiipidest ja eeldustest, millest taoliste a'la '32 päeva ilma kaladeta' soovituste andmisel lähtutakse.

_________________
54L kollaseid tigusid roheluses

tänud tv, salarelva perroksiidi idee panen tallele ja No2 jälgin.
Kusjuures päris 0 ei ole mul No2 ka sissetöötanud akvas minu arust. mingi 0,0 midagi on ikka.

Taimed on aga nüüd hakanud kasvama, ka sellised pisut kaprissemad, vaatan kas saavad ise vetikast jagu või pean jõumeetodeid kasutama. Pruunvetika mass igatahes on praktiliselt kadunud ja roheline tõmbas natuke tagasi, aga see must habe kinnitab end rõõmsalt taimedele ja tunneb end väääga hästi.

Aga kui juba vetikatest juttu, siis kas keegi on omal käel seda vetikapalli paljundanud jagamise teel ja millised on olnud tulemused (st. kui kaua tükkidest midagi ümmargust vormub)?

Ja siis veel makroelementidest. Kuidas nende vahekordadega on PO4 vs. NO3 ning kas veel miskit. ja millal P04 hulk hakkab CO2 testi adekvaatsusele mõjuma oli vist kuidagi nii et fosfaatide üleküllus paneb CO2 testi valetama.

Üleüldse, mis on mõistlikud PO4 ja NO3 näidud. Kas rohke NO3 on ka vetikate kasvumootor? Mul sisse töötanud akvas on vesi alati kristallselge olnud ja rohevetikat natukene või aegajalt mõõdukalt, aga NO3 kipub enne veevahetust ikka 40 peale minema. KAs ka see võib mul rohevetika levikule takka aidata?

_________________
370l segakooslus taimedega muldpinnasel
134l ootab uut ideed.

http://gritiakvaarium.blogspot.com/

NO3-me näit 40 ppm-i pole veel teab mis õnnetus. NO3-me võiks olla kusagli 20 - 25x rohekm, kui PO4-ja. Oluline on see suuresti siis, kui sa ise väetistega solgutad. Taimede väga oluline eelis vetika ees on see, et enausel taimedest on juured ja seega ka võimalus pinnasest toitaineid hankida.

Ma ei ole kunagi märganud, et mul NO2 üle nulli oleks olnud, võid proovida ka puhast vett testida, vb see test sul valetab. Samas on Sul see teine akvaarium üsna tihedalt asustatud, niiet vb on see NO2-e näit seal sestap nii kõrge.

CO2-est rääkides, julgen oletada, et fosfaadi kogus peab olema üsna suur, et amatöör-testitega CO2-e taseme mõõtmisel mingi märgatav erinevus tekkiks, nagunii on sellisel viisil CO2-e määramise täpsus kusagil 50% (st. et kui määrad CO2-e tasemeks 20 ppm, siis 95% tõenäosusega on see vahemikus 10 - 30 ppm-i).

_________________
54L kollaseid tigusid roheluses

Tegin huvi pärast uued testid NO2 le. Mul kogemata sattunud koju 2 erinevat NO2 testi JBL ja Tetratest. Ühe juhistes on märgitud, et ei tohi olla üle 0,3 mg/l kohta ja teises, et mitte üle 0,2 mg/l kohta.

Igatahes 60 l akva näitas näitu 0,05 mg/l kohta, mis on vähemasti selle paki juhise järgi igati norm, aga 0 kah mitte.

uues kuubis on näit ka a 0,05 mg/l hetkel

ja et huvitav oleks testisin ka kuldkala kupli vett.

voilaa, ka see on 0,05 mg/l kohta

Nii ja kraanivesi 0,025mg/l kohta

Iseenesest kui mõelda lämmastikuringe peale, siis mingi väikese hulga leidumine pidevalt vees peaks ju olema normaalne, sest protsessi mingis astmes esineb ta No2 kujul, enne kui NO3 muundatakse , või ma eksin ??

Igatahes ma nüüd siis testis seda vett ja vaatan, kas tõuseb tõesti nitritite tase 30 päevaks lakke nagu tark raamat kirjutab. Mul akval 14 päev, selle järgi peakski nitriteid a 0,05mg/l olema ja nüüd tõusma hakkama. Testin edasi, päris saabast ei saa ju nad ka ära trükkida, muidugi kõik oleneb ka mine teab mitmest tegurist.

_________________
370l segakooslus taimedega muldpinnasel
134l ootab uut ideed.

http://gritiakvaarium.blogspot.com/

Ise mõne aja eest uut aqat käivitades mõtlesin, et vetikate vältimisex ei pane väetisi, ning tõesti - taimed, mis kruusa sees kyll siiani aeglaselt kasvavad, said ilusasti vee korrashoidmisega hakkama. Paar tigu & mõned gupid kah, ning juhusliqlt tekkinud mustad & rohelised räbalad ei kestnud reeglina yle paari päeva. Edu, veeaednik, loodan peagi Sinu ilusaid taimi näha.

_________________
isetehtud 65L: taimed, mõõksabad, kiiversägad, antsud