foorum.akvarist.ee

Palun aidake selgusele jõuda, mis vetikaga võib tegu olla (pilt albumis), pildil tundub ta hallikas aga kui koos lehega välja noppida siis on pigem must. Lehe küljes aga on nii kõvasti kinni, et kui sikutada, siis tuleb pigem leht kui vetikas. Poest soovitati osta Otocinclus´ed peale vetika kirjeldust ja öeldi veel, et peaksid nädalaga asja kontrolli alla saama.
peale asimest ööd oli asi paljulubav, üks leht oli vetikast puhas (pisut räsitud olid ka lehe servad, aga see oli köömes võrreldes vetikaga. Kuid sellega ka asi lõppes vetikas saab hoogu juurde ja ei näe küll, et kaladele see huvi pakuks.

_________________
juwel 110 taimed ja mõned elanikud

Must ja karvane? Paha lugu siis, keegi kirjutas, et sellest ei saagi lahti muudmoodi, kui kõike uuesti otsast ei alusta. Olen seda karvikut ise näinud ja tõrjunud. Parema valgusega ta tõmbab natuke tagasi. Aga las targemad kirjutavad ka.

_________________
140 l

"rõõm" kuulda


140 l uue akva jaoks otsid taimi, võin omaltpoolt vetikat jagada

_________________
juwel 110 taimed ja mõned elanikud

Just märkasin, et meil ühtemoodi uued 140 l purgid otsivad taimi

Aga pildilt vaatasin praegu, et äkki ikka ei ole ka see vetikas, mida ma mõtlesin. Tundub sul natuke pikemate karvadega.

_________________
140 l

8 aastase akvaariumitega tegelemise perioodi vältel olen ainsa lahendusena leidnud, et karvvetikast saab lahti vaid akvaariumi uuesti alustamisega. Seega mina olen akva tühjaks teinud, mingi desifreeriva vahendiga üle käinud(ise kasutan fairyt) ja siis mitu korda üle loputanud. Samu taimi ega ka kruusa ei ole mina söandanud tagasi panna ja ka tehnika olen samamoodi akvaga pesnud tugevalt üle. Karvvetikast ei saa kahjuks mingil moel muidu täiesti lahti, kuna vetika alged jäävad ka parimal juhul akvasse peidetud kujul (hakkavad arenema soodsate võimaluste tekkel). Parim on hoiduda sellest vetikast enda akvasse mujalt akvadest suvaliselt nodi toomise vältimisega. Akvaristid, kes akva kemikaalidega rohkem mässavad väidavad et CO2-ga on võimalik samuti karvvetikast lahti saada, ent kuna ise pole katsetanud ei tea ka seda kommenteerida. Kui aga vetika olemasolu akvas ei häiri võid ka jõudumööda vetikat kividelt-kändudelt maha pesta.

Pildilt tundub nagu tegu oleks rohkem staghorniga,





Habevetikas e. Black Beard Algae näeb veidi teistsugune välja:

http://www.theplantedtank.co.uk/algae/bba3.jpg

Suur tänu!
Täpselt seesinane staghorn mu purgis võimutseb, eks nüüd tuleb käsitöö ring teha ja co2 seade valmistada jooniseid olen juba kusagil näinud.

_________________
juwel 110 taimed ja mõned elanikud

Ka minul oli sarnane vetikas. Tekkis peale seda kui olin ära sõitnud ja kolmeks päevaks valgustuse sisse unustanud. Sellest vetikast sain lahti valguspäeva lühendamisega seitsme tunnini ning ottode ja SAE-de soetamisega.

_________________
240 l.
Elussünnitajad, torn- ja prügiteod,
elustaimed, EHEIM ecco 2236, EHEIM aguaball 2212.

Meil oli tööl novembris sama lugu. Taimer oli kogemata ununenud pidevalt sisselülitatud rezhiimile ja kuna keegi sel perioodil parasjagu õhtuti ületunde tegema ei sattunud, siiis me ka ei kahtlustanud, et lambid nädal või 2 järjest põlesid, kuni seesama vetik võimust hakkas võtma ja jama põhjuseid tuli uurima hakata.
Crinumi lehed on õnneks piisavalt tugevad ja neid sai nõudepesusvammi kareda poolega nühitud. Rohkem täis kasvanud lehed ja taimed eemaldasin. Tagasi normaalsele valgusrezhiimile minnes üldiselt sai probleemist lahti. Päris kadunud vetikas siiski pole.

_________________
"Eestikeelsed kalanimed massidesse" projekt
Minu akvaariumid

No alati see küll nii pole. Mul ka käis mõni aasta tagasi staghorni laine päris hullusti läbi, ei tahtnud seda SAE-d ega keegi muu. Mõni aeg hiljem kadus aga jäljetult. Nii et ma ei loeks seda küll nii lootusetuks.

Rein, minu mäletamist mööda kasutad ka CO2 süsteemi? Või kadus see vetikas ilma mõjutamata? Endal oli karvvetikas ammu ja siis kord esines - kord mitte. Põhiline oli aga see, et ta pidevalt oli olemas akvas. Seega eelistan hetkel karvvetikast hoidumist. Mulle siiski tundub, et valguse üleküllusega ei olnud sel vetikal otsest seost seega kahtlen kas see just nimetatud staghorn olla võiks.

Ajal mil see vetikas möllas võis mul parimal juhul olla pärmipudel kui sedagi, 300 liitrise akva kohta on seda vähe - aga ega ma rohkem eriti mäleta kui et ka kogenud akvaristid olid avanevat pilti vaadates üsna nõutud.

Vetikate akvasse sattumise välistamine on üsna keeruline tegevus, neid eoseid võib akvasse jõuda üsna mitmel moel. Kartsin kah omal ajal vetikaid, hetkel aga olen vetikate suhtes üsna ükskõikne. Kindlasti on mu akvas mitmesuguste vetikate eoseid, samas kui asjad korras siis pole neist probleemi. Usun et kui asjad käest lasta siis ei aita ka see et varem on tehtud kõik vetikate akvasse sattumise vältimiseks - küllap need eosed sinna ikka jõuavad ja mis peab tulema see tuleb nagunii.

Staghorni on suhteliselt lihtne ära tunda, enamikust teistest vetikatest eristub sellega et on haruline nagu puuoks. Valguse üleküllus pole tingimata vetikatele soodne, minu teada tugev valgus ei sobi paljudele vetikatele. Halvem on lugu aga püsiva valgusega, see kipub küll vetikatele hästi peale minema. Need kes üritavad nõrka valgust kompenseerida pikema valgustusajaga võivad kergesti probleemide otsa komistada.

no minu akvas on "puuoks mis puuoks" staghorn kindlalt kohe, enam kahjustatud lehed nopitud ja co2 seade toimib edukalt - käima lägs ca poole tunniga (mullijoas käivad platyd aegajalt massaaži võtmas)
eks nüüd jääb tulemusi oodata

_________________
juwel 110 taimed ja mõned elanikud

vaata et see mullijuga ja mažaas kaladele saatuslikuks ei saa.

_________________
15l Nano

Staghorn aktiveerub minu kogemuste põhjal tavaliselt kõrgema NO3 taseme juures (üldiselt kipub enamus vetikuid sama valmit järgima).....nii umbes 30ppm juures. Kaasa aitab ka kerge fosfaadisisalduse olemasolu, kuid just siis kui fosfaati on liiga vähe et N/P suhe antud nitraadisisalduse juures 17-20 ligi jääks. Ja vetikatest lahtisaamiseks ei ole teps mitte vaja kogu süsteemi tühjaks tõsta ja brutaalsete keemiliste võtetega steriliseerida, üldjuhul pole sellest mittemingit kasu. Piisab sellest kui korrigeerida toitainete hulka ja nende omavahelist tasakaalu vees.

Tegelikult julgen ma oma kogemuse põhjal väita, et eduka taimekasvatuse aluseks on ikkagi makroelementide õige tasakaal akvaariumis. See on vundament millele tuginedes saab erinevate tehniliste ja keemiliste vahendite najal juba kõrgema taseme poole püüelda. Kui aga selles osakonnas on miskit kapitaalselt viltu, siis ei ole gaasitamisest, mikroväetistest, pinnaseküttest ja valguse tuunimisest erilist tolku loota.

_________________
200L purk, 1 üüratu Jack Dempsey,2 Kribensist, miljon apple snaili, 5 ancut, 2 lahedat säga (Synodontis)
320L purk: 27 liiki taimi, 8 antsu, 1 garra, 1 tank ( Agamyxus), 2 kribensist, 2 hemichromis lifalilit+ lapsed, polypterus senegal, 6 botiat