foorum.akvarist.ee

küsimus suurele ringile,tõin pärnu mere äärest peenikest liiva, kas seda tohib panna akvaariumi kui see ilusti läbi pesta ja keeta ?

_________________
Juwel 180 Rio

Mina panin Kaberneeme rannast pärit jämedat liiva, mida ka pesin ja keetsin, sellest juba rohkem kui aasta tagasi ja kõik korras

_________________
120 l: Tetra Ex 1200, antsud, mõõksabad, platyd, klaaskalad, kirsikrevetid, vohav taimestik.

aa, nu ma panin ka natukene ühte nurka katsetuseks üle nädala tagasi,pole midagi juhtunud, kaladele väga meeldib aga käisin kala poes, ja seal laideti küll maha seda ikka korralikult, sp igaks juhuks küsingi üle

_________________
Juwel 180 Rio

Eks küsimus ongi selles kui peenikese koostisega on see mereliiv ja kui puhtaks suudad sa liiva pesta. Selliste loodusest võetud väliste objektidega on alati olemas mingi võimalus et lisaks ilusale liivale võid oma suletud ökosüsteemiga akvasse tuua tundmatuid putukaid, mikroorganisme jms keemilisi elemente.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

asi polegi nii selles et kas tohib - kui läbi keeta ja pesta siis peaks ju OK olema
aga arvan et ülipeen liiv ei soodusta jääkainete vajumist sügavamatesse kihtidesse

_________________
400L akva/CP-suurim,valgus4x39w,sooj-200w +30L nano

Ma muidugi ei tea missugune see ülipeenike liiv on, aga liiv mis mina võrkpalliplatsilt kilekotiga pihta panin on minu akvas suht ok, kui keegi liiva ülesse viskab tuhnides, siis mingid tükikesed teevad vee uduseks, aga muidu pole pidagi viga.

Peenikese liivaga tekkib see probleem, et vesi ei käi läbi.
Kuna akvaariumis olev vaba hapnik on lahustunud vees, siis vee
liikumatus ja takistatud juurdepääs põhjustab anaeroobset lagunemist.
Osad anaeroobse lagunemise produktid on aga mürgised - nt vesiniksulfiid H2S

Ma kasutan Pärnu ranna liiva, seda mitte terve põhja ulatuses, umbes 1/4 (jagad põhja pinna neljaks), kaladeks on gupid, antsud ja mõõksabad, toimetavad kenasti selle liivaga, ülemist kihti, umbes 5 mm, pööravad kalad ringi, eriti siis, kui mikro usse saavad.

Pärnu liiva soovitan õues pesta (peened liivaterad), kuiva liiva olen pannud 150-200C" temperatuuriga, pooleks tunniks ahju.
Taimed (lihtsamad ja lollikindlamad) saavad liiva sees hoo sisse alles 9-11 kuu pärast, kui ei kasuta väetist, ei soovita liiva sisse istutada.

Planeerin corydoraste akvat Jbl sansibar liivaga. Kas 15kg sansibari on paras kogus 80x35cm mõõtudega akvale? Küllalt õhuke kiht jääb , et vast ei teki anaeroobseid probleeme? Muud pinnast ei kasutaks. Ainult 15kg sansibar white. Pinnasetaimi ei ole plaanis. Esialgu üks priske Java Fern põõsas koos kännuga ja watersprite ujuvana. Filtriks aquael fan-3.

Vajaliku koguse kalkuleerimiseks pakub JBL lausa spetsiaalset kalkulaatorit: https://www.jbl.de/en/proscape-calculat ... -substrate
Ise valget pinnast ei soovita - aja jooksul tekib ikka räppa ning valge pinnas räpaga on üsna kole. Mul on must Sansibar ning sellega olen väga rahul, must pinnas tugeva valgusega ka soojeneb pisut, nii et sobib hästi taimedele. Sansibar on suhteliselt kerge, nii et sifoonimise fännidele võib see olla miinuseks, peab seda tegema üsna ettevaatlikult.

_________________
http://akvarist.eu

Kalkulaator on muidugi peadpööritavalt informatiivne.
Valge pinnase ja mustuse osas , tõepoolest , ei osanud niimoodi mõelda , aga kui hakkab jõhkralt silma riivama siis imen välja ja asendan musta sansibariga.

Võib muidugi võtta akvaariumi mõõdud ja "käsitsi" arvutada. 5 kg koti mahuks on kirjutatud 6 liitrit. Pinnase paksuseks ise arvestaks ca 6 cm, nii et 80x35x6 annab kokku ca 16 liitrit. Nii et kolmest kotist võiks tõesti piisata.

_________________
http://akvarist.eu

Liivaga on sedasi, et kalad oskavad seda kaevata ja laiali ajada, reostust näed läbi klaasi, kohati võib see olla 1,5cm allpool pindmist kihti, valgel kruusal tuleb vetika ja bakterite tegevus enne nähtavale.

No eks vaatame poole aasta pärast, mida Joker valgest pinnasest arvab.

_________________
http://akvarist.eu

Leidsin kuskilt välismaa foorumist sellise pisiasja, et corydele ei meeldi üldsegi valges liivas püherdada , et eelistavad tumedamat ja hämaramat keskkonda. Niipalju siis valgest pinnasest.