foorum.akvarist.ee

Hei,

plaanin vahetada seni (~2a) olnud liiva akva põhjas. Plaanin liiva välja visata ja asendada substraadi ja tumedate kividega. Kuna akvas hetkel 2 põhjakoristajat ja hunnik krevette, siis kuidas oleks kõige mõistlikum käituda? Kuna asendusakvat pole, plaanin asjad valmis panna ja siis kiirelt ära teha et kalad väga kaua ämbris olema ei peaks. Plaanin kogu vee ämbritesse lasta, ometi põhjaga koos lähevad ka bakterid.

Mõned küsimused siis:
1) Kui palju mõjutab kalasid põhja täielik vahetus?
2) Kas peaksin midagi teadma ennem tegema hakkamist?
3) Kui palju mõüjutab substraadi/mulla lisamine veevahetust
4) Kas peaks kaladele ja krevettidele ajutiselt uue kodu otsima ja siis võtma pinnase vahetust nagu täieliku restarti?

Ideed ja mõtted teretulnud

Terv,
Arko

1) mõjutab päris korralikult, kuna ilma välja püüdmata sa pinnast vahetada ei saa - igasugune püüdmine on aga kaladele paras stress
2) kalad paiguta ära selle plaaniga, et nad peavad hakkama saama umbes nädala (varuga) ajutises hoiunõus. substraat ei tohi olla veega otsekontaktis, seega kattekiht peab olema piisavalt tihe ja paks, et kokkupuude välistada - kattematerjali võta niisiis varuga ja mitte liiga jämeda fraktsiooniga.
3) mõjutab niipalju, et pinnase läbisifoonimine substraadi olemasolu korral enam kõne alla ei tule, sifooniga saab vaid kattematerjali peale kogunenud mustuse ära tõmmata. kõik muu jääb veevahetustega samaks.
4) pinnase vahetust võta tõesti restardina, ajutise kodu kõige lihtsam lahendus on suurema prügitünni/kasti ost - kulu kümmekond eurot, maht arvestatav, saad filtri ringi tõsta, säilivad bakterit filtrimaterjalis

Aitäh Maria!
Kuna see nädalavahetus veel asjakallale ei asunud siis tekkis veel mõtteid, kuidas asi võimalikult valutult üle elada.
1)Kuidas oleks kui vahetada hetkel näiteks 1/2 pinnasest ning näiteks kuu aja pärast teine pool?
2) Kas vähem nõudlikemate taimede puhul annab see substraat niivõrd suure efekti või pigem jääda ikka ainult liiva vahetusele?

Mainin siis, et mõte on saada heledast põhjas tume

Mina vahetasin 5 tunniga kruusa turbaseguse mulla ja uue kattekruusa vastu.
Pesin uue kruusa eelmisel päeval korralikult läbi,see läks kohe päris kaua,sest kruus annab pikalt hägu.Kaevasin taimed välja ja jätsin vette ootama.Lasin osa veest akvaariumist tünni.Püüdsin terve oma kalamajanduse kinni - see läks vist üle tunni.Ühendasin filtri tünniga ja lasin ülejäänud vee tünni.Tõstsin plastik kühvliga akva tühjaks.Kühvel võiks olla selline laiem ja tugevam,siis ei murdu käepide ära ja on mugavam akvaariumi tühjendada. Edasi läks muld akvasse,siis kruus ja kruusa peaks selline paksem kiht olema,muidu tuleb sifoonides põhi ülesse ja hakkab vett sodima.Istutasin taimed tagasi ja lasin vaikselt pool veest sisse.Vesi seisis mingi tunnikese kui kalad juba kahtlaselt rahutuks muutusid.Panin pesematta kännud akvaariumi,ühendasin filtri jälle ümber ja valasin 70 liitrit vana vett akvaariumi.Ülejäänud oli liiga sogane.Ah õigus,tegemist oli 250 liitrise akvaariumiga.Kalad lasin sisse ja törts acclimoli ka.Kõik elasid aktsiooni ilusasti üle.Tegemist oli korralikult toimiva akvaariumiga ja kanisterfiltriga.Sisefilter vist ei luba sellist kiiret ümbertõstmist.Poole kaupa oleks liiga suur sodimine ja uus ning vana kruus läheb segamini.

_________________
250,2*200,175,126 liitrit kalade ja taimedega.

Kas koera saba on mõtet raiuda korraga või tükkhaaval? Ehk siis ma ei näe küll mingit mõtet seda jupitada.


Toitainetega rikastatud substraadi mõte on selles, et taimed saavad toitained pinnasest, pole vajadust vett väetada - see annab ka taimedele mõningase eelise vetikate osas, need ei pääse nii lihtsalt toitainetele ligi. Lihtsalt kruusaga on see lugu, et heaks taimekasvuks pead vett väetama. Kui kannatada, kuniks toidujääkidest jms. muutub pinnas piisavalt toitaineid sisaldavaks, saab ka rahuldava taimekasvu - see võtab aga pool aastat kuni aasta aega ning pole nii kiire kui toitainetega rikastatud pinnas, mullapõhi või väetatud veega. Taimekasvu seisukohast pole suurt vahet kas tume või hele pinnas - ok, niipalju siiski on, et tume pinnas soojeneb rohkem ning on taimekasvule sestap parem.
Toitainetega rikastatud substraadiga on veel see lugu, et tema toime on ajaliselt piiratud, eks see sõltub ilmselt ka sellest kui intensiivselt taimed toitaineid tarbivad. Enamasti räägitakse 1,5-2,5 aastast, siis taimede kiire kasv takerdub. Seejärel tuleb kas pinnas uuesti rikastada või siis välja vahetada, alternatiiviks on minna üle vee väetamisele. Mullapõhi kestab muide oluliselt kauem, enamasti nii kaua et akvarist enne tüdineb ja vahetab ümberkujundamise käigus välja.
Veel. Toitainetega rikastatud substraat toimib hästi taimedega, mis ammutavad toitaineid pinnasest - ntx ehhinodoorid, peittõlvikud. Veest toitaineid omastavad taimed (ntx anuubiased) vajavad nii ehk naa lisaväetamist, kui on sooviks nende kiire kasv.
Eks eesmärk määrab ka vahendid. Kui soovid kiiret taimekasvu, siis on vajalik tugev valgus, CO2 lisamine ning toitainete tagamine kas toitainerikka põhjapinnase või vee väetamisega. Kui pole tahtmist taimede pügamisele ja üldse hooldusele palju aega kulutada, siis saab läbi lahjema valgustusega, kruusapõhjaga ning ka CO2 lisamine pole vajalik. Need asjad peavad aga olema balansis - kui on tugev valgus, siis on vajalikud ka toitained ja CO2 lisamine, muidu taimed kipuvad lagunema. Kui väetad tugevalt vett, siis on ka tugev valgus ja CO2 vajalik, muidu kipuvad vetikad kiusama. Kui kasutad toitainerikast pinnast, kuid valgus on kesine ja CO2 ei lisa, siis see pinnas ilmselt kestab tavalisest märksa kauem.

_________________
http://akvarist.eu

Aitäh veel nõuannete eest,

Nimelt olengi hetkel siis selle küsimuse ees, kus valgustus on ok, co2 ka lisan ja kõik nagu toimib. Kuna aga tahaks tumedat põhja (lihtsalt värvi/sisustuse mõttes) siis kas asi on mõtekas ning kas tasub üldse solberdama hakata?

Ja teistpidi, et tavalise kruusaga vähem mässamist (lisan väetist, sifoonin kuidas tahan, vahetan põhja jms). Substraadiga teen korra ära ja asi rahulik edaspidi. Kuna hetkel kaalukausid üpris 50/50 ja ühtegi kõva argumenti veel pole siis kellel veel kokkupuuteid võiks pajatada

Tervitades,
Arko

No kui küsimus vaid värvi osas, siis selles osas ei saa küll keegi Sind aidata - ilu on vaataja silmades.

Väetist võib lisada ka substraadi kasutamisel, siis substraat kestab lihtsalt kauem. Tõsi on aga see, et substraadi korral on tõsisemate ümberkorralduste tegemine tülikam, taimejuurte väljatirimisel on risk substraat välja tirida, see aga ei tohiks otse veega kokku puutuda. Sama siis sifoonimisel. Olen katsetanud igasugu variantidega, igal on omad head ja vead.

_________________
http://akvarist.eu

Tekkis küsimus kus kohast sellised väited tulnud?

samuti mainis seda Rein
Saan aru, et muld kaetakse aga kas see väide kehtib ka teiste "substraatide" kohta
Äkki toote näite mida te peate silmas sellise substraadi all mida peab katma ja mis ei tohi olla otsekontaktis veega

_________________
180L https://sites.google.com/site/akva2011/
aqadvisor

Substraat on tõesti selline üldnimetus mille all võib mõelda mida iganes. Minu arusaamist mööda on substraadi asemel õigem kasutada ilusat eestikeelset nime põhjapinnas või pinnasesegu. Erinevaid põhjapinnaseid võiks aga minu arusaamist mööda liigitada järgmiselt:
- neutraalsed, ehk siis mis ise miskit vette ei lekita ega veest ka ära korja - ntx tavaline Silikaadi kruus/liiv, JBL Sansibar
- toitainetega rikastatud pinnasesegud, ntx JBL Aquabasis plus, Seachem Flourite, Caribsea Eco Complete
- kontsentreeritud toitainetega pinnasesegud, ntx JBL Florapol, Tropica Plant Growth Substrate
Kontsentreeritud pinnasesegu otsesel kokkupuutel veega satub vette liiga palju toitaineid ning on risk et vetikad hakkavad möllama. Kontsentreeritud pinnasesegu juures on ka otseselt öeldud, et see vajab kruusaga katmist, ntx JBL Florapol: When setting up a new aquarium, mix with the substrate and cover with a top layer of washed gravel/sand.
Aga Aquabasis plus puhul öeldakse: Does not require mixing with gravel.
Samas ka kontsentreerimata toitainetega pinnasegu katmine kruusaga pole paha, eelduseks muidugi, et akvas pole otse veest toitaineid võtvaid taimi a'la Java fern - kui taimed saavad juurtega pinnasest toitained kätte ja vetikateni ei jõua kuigi palju, siis see on ju positiivne. Sestap seda siis ka kasutatakse ohutu üldsoovitusena toitainetega rikastatud pinnasesegude juures.
Omaette nähtus on pinnasesegude hulgas muidugi JBL Manado, mis reklaami uskudes seob veest liigsed toitained, vähendades vetikariski.

_________________
http://akvarist.eu

tänud selge vastuse eest Rein
tundub jah, et seda substraadi sõna kaasutatakse väga vabalt
ise nimetaks kõiki neid mis vajavad katmist pinnase segu konsentraadiks

kahjuks minu kogemused substraadiga on kurvad peamiselt enese lollusest (Manado- selgus, et see ei sisalda midagi)
see et ta midagi endasse võtab ei oska kommentaarida sest pole nn teist katseakvaariumi
samas ega mingieid suuri vetikaprobleeme mul ei ole olnud äkki töötabki .

seoses ümberkorraldamisega akvas läks mul see kihiline manado/ kiviklibu segamini (õnneks on need mõlemad ühte värvi).
Just sellepärast ei soovitaks ma ei isiklikult substraati katta kui seda toote kirjeldus ei nõua sest algaja akvarist tahab kindlasti peale teatud kogemuse tekkimist kindalsti ümberkorraldusi teha.

_________________
180L https://sites.google.com/site/akva2011/
aqadvisor

Tere.Vast rumal kysimus,aga miks mitte.
Kas Manado dark substraati on mõtekas kasutada ka tavalise kruusapinnase alla ?