foorum.akvarist.ee

niisiis harvendades akvas taimi ja kuna ei saanud kuidagi muud moodi taime kätte kui uuristada kuidagi näpud juurte alla....ja minu suureks hämmastuseks oli põhja temperatuur tunduvalt madalam kui akva temp....
olen ka varem näppe vahel täitsa põhjani uuristanud et taimi kätte saada, aga ei mäleta et selline temperatuuri vahe oleks....
põhja pinnast pole tegelt üldse palju. ca 5-6cm....aga taimi väga tihe mätas

teie tähelepanekud

_________________
400L akva/CP-suurim,valgus4x39w,sooj-200w +30L nano

sellepärast müüaksegi akvaariumi küttekaableid - väidetavalt mõjuvad hästi taimedele.

Usun, et see on täitsa normaalne olukord. Mis puutub küttekaablitesse, siis nende kasutamisel on mõte siis, kui põhjas on kruus või kruusasarnased pinnasesegud. Kui põhjas on muld, siis küttekaableid pole mõtet panna. Et miks nii? Põhjus lihtne, küttekaablid võeti kasutusele koos lateriidil põhinevate rikastatud pinnasesegudega, sellise pinnase altpoolt soojendamisel tekib aeglane vee liikumine läbi pinnase, mis toob toitained taimede juurteni. Mullapõhja korral sellist vee liikumist ei teki.

_________________
http://akvarist.eu

Looduses on pea alati pinnasealune temperatuur madalam kui pinna oma. Mingi paar taimeliiki üldse, nõuavad krundi soojendamist(miks, ei tea). Igaljuhul väga ebaloomulik tundub see tegevus.

Tänu sellele "looduse vingerpussile" saame julgelt jää peal lõket teha kartmata, et ise järve kukume:)

Looduses on nii, et lisaks Päikese soojuskiirgusele neeldub veealuses pinnases ka Päikese nähtav valgus, mis pinnast soojendab.
Nii tekkib looduses olukord, kus veekogu põhi soojeneb päikesepaistes kiiremeni üles kui veekogu veemass.
Sellest omakorda tuleneb, et veest soojem põhjapinnas tekitab veekogus konvektsiooni nähtuse ja soojendab täiendavalt vett alt poolt.

Lisaks akumuleerib põhjapinnas soojust, mille arvelt takistab loodus veekogul Päikese loojudes kiiresti maha jahtuda.
See viimane on eriti oluline madalate veekogude puhul, kus veemassi suhe veepinna kohta on suhteliselt väike.
Veekogu jahtub võrdeliselt oma aurustumispinna suurusega ja pöördvõrdeliselt vee koguse ehk massiga.

Eelpool kirjeldatud konvektsioon tagab ebaühtlase soojenemise tulemusel veekogus vee liikumise.
See vee liikumine toimub ka veekogu pinnase sees ja nii toimub pinnasest toitainete väljapesemine.
Lisaks väljutatakse nii pinnasest süsihappegaasi ja viiakse pinnasesse hapniku - tagatakse aeroobne lagunemine.

Kuna vesi neelab valgust ka ise, siis sellised protsessid on rohkem iseloomulikud madalamates veekogu osades.
Protsess on seda intensiivsem, mida tumedam on pinnas ja selgem on vesi.
Paljud veekogu kaldapiirkonna taimed on sellise nähtusega kohandunud ja on võimelised kasutama kirjeldatud protsesside eeliseid.

Põhimõtteliselt on jutt siis taimedest, mis on võimelised veest välja kasvama (nt. Ecinodorused) ja ka sellised taimed,
mis koguvad toitaineid risoomidesse-sibulatesse ja ererohelised taimed, mis vähese klorofülli tõttu sügaval ei kasva.
Paljud parasvöötme talvituvad veetaimed saavad selle nähtuse toel kevadise äratuse ja kiirema juurdumise/idanemise.

Et akvaariumis neid eeliseid kasutada...
Kasutage tumedamat pinnast või spetsiaalset küttekaablit!

Jälle targemad.