foorum.akvarist.ee

Ma panin omale akvasse liiva ja kivikesi. Tegin 2 sektorit! Kas liiva tuleb kuidagi teistmoodi ka puhastada? Kas kaladele üldse sobib liiv? Ma panin selle sünnitusmajja cupide jaoks!

Mul on alati akvas liiv olnud, selline pisut suuremate teradega, nii 0,3-1mm. Saanud olen seda mere äärest, siis korralikult läbi pesnud ja lõpuks
praeahjus üle küpsetanud. Kaladele meeldib ja taimed ka kasvavad.
Siin kunagi räägiti, et paks liivakiht võib pikema aja jooksul pahaks
minna....
Mul selliseid kogemusi pole, sest liivakiht on 1-4 cm sügav ainult.

_________________
340l ja 100l troopilisi kalu

Miks peab liiva ahjus küpsetama veel?

_________________
25L 20 Gupyt 2 mõõksaba ja põhjakoristaja (liival ja kruusal).
112L käivitamisel.

et tappa neid,keda sa akvasse ei taha

_________________
126L barbuseid

Mõtlesin, et peaks pisikesse akvasse kah liiva põhja panema. Võiks olla selline valge peenike liiv. Ei tea kas sellist kah ehitusmaterjalide kauplustes müüakse ... !?
Kas keegi veel peenikest liiva kasutab? Kuidas seda šifoonida? Kas liivakadu suureks ei lähe?

On kellelgi kogemust: kas glosso jaoks on paremaks pinnaseks liiv või peenike kruus? Kumb üldse taimedele rohkem meeltmööda?

_________________
126L - 13.08.2011 uuesti käivitatud (eks näis, mis saab).
Vanasti oli nii ...

Mul on just peen liiv: 0-2 mm fraktsiooniga. Glossot sain natuke Tiffi käest, panin ühe puntra kiviga põhja ja puistasin liiva ettevaatlikult peale. Nüüdseks(mitu nädalat hiljem) on see taim end kindlalt põhja kinni juurinud ja kasvab.
Põhja ma ei sifoonigi, hoopis keerutan õrnalt voolikuga ringitades põhja lähedalt sodi üles. Sodi on üldiselt väiksema tihedusega kui liivaterad ja seega hõljuvad paremini ringi. Liiva tõsisema songimise puhul kaob u 1 näpuotsatäis. Muide, liival on selline omadus, et pisemad osakesed vajuvad allapoole ja peale jäävad vähe suuremad osad. Seda tänu tigude hoolsale tuhnimisele ja kaladele. Kuna teod hoolsalt põhjas tuhnivad, panin nüüd liiva 2-6cm

Mind juba ammu painab üks küsimus, siinkohal küsikski: asi on põhja sifoonimises. Tahakski just seda teada, et mis sellest sodist (väljaheited jne) siis saab, kui põhja ei sifooni. On ju akvasi, mille põhi vat et üleni taimedega kaetud...Mina kui sifoonin, siis ikka tuleb palju seda sodi Kuda sis need, kes ei sifooni põhja puhastavad..või ei puhastagi...

Olen kasutanud ja ka hetkel on osaliselt kruusa all kiht valget liiva- kus juures visuaalsel vaatlusel tundub, et taimed kasvavad selles otsas paremini kus liiva-kruusa kiht on paksem. Nimelt mul on see enam vähem võrdelises koguses: 4+4cm ja läheb teises ääres madalamaks ca 2+2cm. Väetisi praktiliselt ei kasuta. Ja taimed (üks ja sama sort) on selles ääres kus kiht on paks tunduvalt parema kasvuga kui isegi keskel- kus valgust rohkem.
Liiv on pärit Vana-Vastseliinast, seal on nimelt tee ääres klaasiliiva (Piusa valge liiv) pesutehas- savist pestud liiva ladustatakse mägede kaupa
Koduski on veel paar ämbritäit järel

_________________
240L / Hydor Prime 30 kanister/ Resun 100W+ Aquael 100W/ 2 X 30W valgust( üks spets taimede toru)/3 kirjut mollit,3xGuraami, 4xneoon,2x Skalaar, Platydoras costatus, Synodontis,2X Ancistrus/Cryptocoryne jm.