foorum.akvarist.ee

Seda see vist põhimõtteliselt on. Umbes 1-3cm ja peale rohkesti liiva. Vb olla, et hakkab aja jooksul lekkima, aga tundub, et taimed saaks toitained siis veest ära kasutada. 3-4 aasta jooksul ei ole olnud probleeme sellise põhjaga. Olen kasutanud seda neljas erineva suurusega taimekastis.



Kõik taimeliigid ei kasva hästi ja nad ei ole optimaalse välimusega halvemates tingimustes. Kui inimese huvi on pööratud just ilusa taimekasti poole, sii ta tahab luua taimedele parimad tingimused. Kiire taimede kasv on taimeakva loomisel rohkem kõrvalprodukt. Tahaksid siis, et akvarist pigem viskaks ülekasvanud taimed prügikasti, kui müüks väikese tasu eest teisele hobbyistile? Eriti rikkaks taimemüügiga ei saa, aga taimeakvasse raha küll läheb. Rohkem on asi rõõmu ja hobby levitamisega. Taimemüügist kätte saadud kroonikesed lähevad küllatki kiiresti tagasi ringlusesse, kohalikku akvapoodi...

Kõigi aastate jooksul ei ole täheldanud, et taimede kasvu enim pidurdav faktor oleks põhi. Ei enda ega ühegi tuttava juures. Pigem CO2 või valgus või vahel ka temperatuur, eriti diskustega. Krooni alguses sai taimede müügiga teenitud korralikult raha ja siis oli ka viitsimist mässatam kõigi nüanssidega. Nüüd on nii, et mõned kuulid suurte taimede juurte vahele ja pool aastat mureta. Ja võin kommenteerida, et mitte kõik akvaristid ei aja taga erakordset taimekasvu. Pigem on sellest mulle olnud parasjagu peavalu, sest kui Echinodorus suureks kasvab, siis pole temaga miskit teha, kaladele ei jätku ujumisruumi. 500L on lihtsalt liiga pisike kast, korralik suuremat kasvu Echi kasvab "lambid küljest". Muidugi teeb rõõmu keegi õnnelikuks teha 60cm taimega. Ja on kena küll, kui on pisikesed parvekalad seal ümber ujumas. Aga diskustega on olukord nii, et just paar nädalat tagasi andsin kõik suured Echid ära ja taaskord peaks olema mitu head kuud mureta, ei pea akvas taimi torkima. Võtsin valguse poole peale, et nende kasvu aeglustada. Ja kiskusin välja kiirekasvulised taimed, et ei peaks väetama vedelväetistega.

Aga minu arvamus taimede osas on see, et peamine on leida akvas tasakaal veeomaduste ja valgustusvõimsuse ja -aja vahel. Kui kasutusel automaatne CO2, siis on võimalik lihtsalt manipuleerida tingimustega. Kui CO2 on kehvad lood, siis on just valgus see, millega tasakaalu kõige lihtsam saavutada. Lihtsalt minu arvamus...

Põhjus, miks hetkel olen hakanud mõtlema liiva peale on pigem põhjakalades, kellele oleks see oluliselt sobivam. Aga kruus on kenasti töötanud, ei usu erilist vajadust hakata välja kiskuma kogu möllu ja uuesti ehitama. Algaja võiks kasutada veidi kiirema kasvuga taimi, mis ei vaja pinnase väetisi ning mõne aja pärast saad kasvatada mida iganes...

_________________
Kalad since -84

Olen enamasti olnud liiva suhtes skeptiline, kuid kuna rahvale on see sageli huvi pakkunud siis olen sellega viimaks ka ise katsetanud. Tõsi, ma ei pannud paksu liivakihti ning ka mitte kogu akva ulatuses, nii et väiteid selle kohta et ajapikku liiv vajub kokku nii kõvaks et taimejuured ei suuda läbi tungida, mul kontrollida ei õnnestu. Küll aga sai selgeks et sellise imepeene liivaga nagu ma sinna tõin on teistlaadi probleemid - kui keegi peaks tahtma põhja sifoonida (ise seda eriti ei harrasta, aga eksperimendi huvides võtsin ette) siis kui kruus suuremalt jaolt püsib põhjas siis peene liiv kipub koos sodiga välja tulema. Patareitoitel Eheimi sifooniga oli aga nii et see peene liiv kippus igale poole vahele ronima nii et riistapuu lõpuks lihtsalt ei toiminud, peale puhastamist oli peagi taas sama tulemus. Nii et ma ei ütleks et liiv ei sobi - Corydorased jt. liivaspüherdajad naudiks seda - kuid sel on omad miinused.

somme igatahes on haaranud liivavaimustus. Nad kasutavad peamiselt nagu olen aru saanud seda liiva, mida kasutatakse liivapritsi jaoks... Aga ega seda ei anna sifoonida küll... Pigem nad väidavad, et piisab, kui aegajalt lihtsalt õrnalt liiva sõrmedega nö kobestada..

_________________
Kalad since -84

Mhmh, mõned korüfeed on kirjutanud et tuleb vähemalt kord nädalas sõrmedega läbi käia et liiv ei stagneeruks. Sellest mida taimejuured asjast arvavad, ei räägitud, aga oletusi pole raske teha...

Ma olen seda kobestamise asja Helsinki akvakaupluses lasknud endale näidata. See on täpselt nii ja naa, et võib vigastada küll veidi. Aga pigem on see minu arust kuratlikult tüütu...

_________________
Kalad since -84

tuleb panna tornteod =D need kobestavad sinu eest =)?

_________________
160L |kirsikrevetid, 2 antsu, , 1 SAE, 12 Barbus, 2 Botia

54L | kuldkala

Seda soovitatakse küll jah... Aga no ma ei tea, kuidagi harjunud kruusaga... Ja kuna üle nädala tahaks sifooniga nagunii põhja üle tõmmata (diskuste akvas ei taha tsirkulatsiooni kiireks ajada, kalad ei armasta väga voolu), siis põhi tahab veidi kasimist. Mulle tundub, et sellisel juhul on liiv pigem probleemiks...

_________________
Kalad since -84

Räägiks siis pisut ka enda kogemustest liiva põhjaga akvast. Mul on kaks suuremat kasti liiva põhjaga(mererannast selline veidi jämedam) ja nano on kruusa põhjaga. Enne liivapõhjale üleminekut kasutasin põhjafiltri süsteemi kruusaga.
Liiva eelisteks on parem väljanägemine(isiklik arvamus) ja loomulikult terved ja suured põhjakalade poised. Sifoonimisega pole liivapõhjal probleeme olnud, natuke harjutamist ja saab ilusti liiva kohal oleva sodi sifooni ilma liiva kaasa võtmata(ei kasuta sifooni otsas seda laia otsikut vaid ainult toru). Kruusapõhja suureks miinuseks minu silmis on see et kõik saast vajub vaikselt igalepoole kruusa vahele ja kui on palju taimi siis enamus sellest jääbki sinna kuna taimede juurest lihtsalt ei saa sifoonida. Nanos on sellega korduvalt probleeme olnud. Liiva puhul paksem sodi koguneb enamasti nurkadesse ja ei vaju nii kiirelt liiva sisse ära.
Liiva kokku vajumine pole minul probleemiks olnud, kuigi samas pole ka eriti nõudlikke taimi kasvatanud. Eks palju sõltub liivapõhja puhul ikkagi sellest kui jäme täpselt see liiv ikkagi on. Liiv võib olla väga peenikesest kuni kruusani välja.

_________________
300l guraamid barbused corydorased ancistrused danio margaritatused sebra bootiad siiami vetikasööja
100l danio margaritatused otod corydoras pygmaeus bettad krevetid teod
10l danio margaritatused krevetid teod

Liiva all peetakse vist akvaariumi tarbeks peamiselt silmas sellist 0,7mm kuni 1,2mm teraga liiva. Seda võib nimetada kindlasti ka teisiti.

_________________
Kalad since -84