foorum.akvarist.ee

Küsimus üleval, tegemist on laavakiviga ja kattus ta meil rohelise vetikaga haiguse ravimise ajal akvaariumis. Nüüd näeb üsna näotu välja, mis teha

_________________
Juwel Record 120L, guppy-9, molly-2,rasbora- 6, ancistrus- 1, marmor guraami -2, SAE - 2, ja haid.
Teine akvaarium - 56L, tiigerbarbus - 9, SAE - 2.

Mehhaanilisel teel -traathari on ilmselt tõhusaim.
Keemiasse ei maksa kasta siis ei jõua seda keemiat välja loputada.

_________________
kodune 200 liitrit (led 24x3W)

Kändude puhul on kõige lihtsam nad keeva veega üle valada ja akvaariumisse tagasi tõsta. Visuaalselt muidugi kohe tulemust ei ole aga vetikas on surnud ja antsud söövad kännu ruttu puhtaks. Kivide puhul võiks sama tehnikat proovida.

_________________
http://akva.karahh.pri.ee

Tänud, proovin. Keetimisest kasu visuaalselt polnud aga pistan akvasse ja vaatame. Kui see ei aita siis läheb hõõrumiseks

_________________
Juwel Record 120L, guppy-9, molly-2,rasbora- 6, ancistrus- 1, marmor guraami -2, SAE - 2, ja haid.
Teine akvaarium - 56L, tiigerbarbus - 9, SAE - 2.

mina kallasin kah oma tekoratiivsed kivikujud keeva veega üle,oli seal igasugu vettikat peale kogunenud aja jooksul.esimese hetkega tõmbus see jama hästi roheliseks,aga siis paari päeva pärast hakkas seda rohelust järjest vähemaks jäma,ja nüüd on need kujud täitse puhtad vettikast,nii et see toimis täiesti.

_________________
450L.Tanganyika
300L.Geophagus rio maimudega
200L.taimed,mõningate kaladega
200L.Amazonas oskar ja plecod
106L.mollid barbused

Rohelise vetikaga võitlemine on mõneti suht lihtne - piisab näiteks harjaga üle käimisest.
Kiiret abi saab ka kännu või kivi läbikeetmisest. Siiski on sel nende meetodite näol tegu tagajärgedega võitlemisega.
Näiteks mustast habevetikast (mis kasvab aeglasemalt, aga see-eest järjekindlamalt) olen keetmisega lahti saanud max 2 kuuks - peale seda on känd jälle sama karvane kui enne.

Sisuliseks abiks oli vetika vastu aga veidi tihedam veevahetus, NO3 ja PO4 tasakaalu jälgimine ja üleminek vedelväetiselt väetisetablettidele, mispeale taimed paremini kasvama hakkasid ja väetise vetika eest ise ära sõid.
(Viimane lõik tuleks ehk veel lahti seletada - kuna ma ei viitsinud vedelväetist igapäevaselt doseerida ja lisasin seda suurema hulga kaupa, on tõenäoline, et suurema osa saidki kätte vetikad ja taimede juurteni põhjapinnases enamus väetist ei jõudnud. Abi oleks tõenäoliselt olnud ka automaatse väetisedosaatori kasutamisest, aga tablettide kasutamine oli lihtsama vastupanu teed minek.)

Mõne muu taimeliigi (Monmosolenium tenerum, Java moss, Microsorum pteropus, ...) asustamine kännule/kivile on samuti abiks, kuna see varjab osaliselt valguse ja vetikas kolib seepeale ära.

Kogu eelneva pika jutu kokkuvõtteks möönan siiski, et sõltuvalt akva spetsiifikast ei pruugi pakutud variandid alati kasutatavad/mõistlikud olla.