foorum.akvarist.ee

Selline retsept siis -- ehk siis eksperiment mullaga -- on plaanis käiku lasta (selle retsepti taustaks on see artikkel). Olles laisa loomuga on eesmärgiks tekitada kooslus, mis tiksub suurema osa ajast ise ilma igapäevase väetamiseta jne.

Esiteks, on keegi seda segu juba proovinud? Teiseks, mullaga katsetajad, kas sellel võiks olla olulisi eeliseid näiteks siit foorumistki läbi jooksnud "muld + kruus" põhja ees? Antud põhjasegu mõte on siis selles, et raua allikaks on rooste (Micronized Iron) ja/või punane savi, kusjuures raua muudab taimedele kättesaadavaks segus olev turvas.

_________________
54L kollaseid tigusid roheluses

ise küll proovinud ei ole, aga kindlasti saab mullapõhja baasil teha low-tech akvaariumeid.
taimevalikule paneb see küll suht suured piirid - sellisest pöhjast on kasu ainult korraliku juurestikuga taimedel.


antud pöhjasegu oli ju pöhimöttelt samasugune - kihtides savi - muld - kruus.
siin vöiks soovitada tutvuda Tropica pakutava akvaariumi pöhjaga, möte ja tulemus on ilmselt analoogsed.
koduaia muld on muidugist odavam.

Sellise variandi juures tasub olla ettevaatlik, kindlasti ei soovita sellist eksperimenti algajatele. Asi selles et võib tekkida olukord kus mulla ja rikastatud segu koostöös võivad toitained rikastatud segust väga äkiliselt vabaneda, ntx Walstad on kirjutanud oma vastavatest kogemustest mis lõppesid üsna katastroofiliselt. Võimalik et siin on nüansid ning alati nii ei juhtu, kuid selleks tuleks valmis olla.

mainisid turvast? turvas ajab ph lakke ja muudab akvaariumivee küllaltki happeliseks. Nagu Rein mainis siis on suur tõenäosus, et asi päädib krahhiga. Ja üldsegi - miks leiutada jalgratast kui zoopoodides spetsiaalne väetisesegu olemas mõistliku hinnaga..

ph lakke? ehk kõrgeks? siis vesi aluseline kahjuks. nõks sassis terminid sul. ok see selleks
jalgratast on jah suht mõtetu leiutada, aga miks teha ise akvaariumit, kui poes müügil igas suuruses ja hinnas? miks komplekteerida ise co2 süsteem, kui komplektid poes olemas? vastus on lihtne, et odavamalt hakkama saada ja et valmistamisrõõmu ka oleks.

_________________
15l Nano

Turvas mitte ei aja ph lakke vaid langetab ph-d. See tähendab aga tõesti et vesi muutub happelisemaks.

250 ml eest 200 krooni maksta ei ole mõistlik. Minuarust vähemalt.

Siin ilmselt mõeldi küll mitte vedelväetisi vaid valmis pinnasesegusid. Mõistlikkuse koha pealt on aga nii ja naa, see segu on küll suhteliselt kallis kuid ega seda reeglina siis kogu pinnasena kasutata, 1-4 cm kiht teiste kihtide vahel on enamasti OK (sõltub sellest millise seguga just parajasti tegu, ntx Tropica PLANT SUBSTRATE on ette nähtud just 1 cm paksuse kihina akva põhja panna ning selle peale 3-4 cm kruusa).

Minu viga tõesti .
Sellesmõttes tegelt kui võtta nii, et see on ühekordne investeering siis tõesti ei ole summa nii suur (oleneb akvaariumist).

Selle Tropica Plant Substrate alternatiiviks saab hästi tuua JBL Aquabasis plus-i (odavam kui TPS). Tundub taimedele meeldivat (siiani vähemalt).

-------------------

Mõned kuud tagasi proovisin hemianthus callitrichoides-t kasvatada turba/mulla ja kruusa segu sees nö. veepeal. Taim kasvas ilusti küll kuid pidin lisaväetiseid ka lisama ja vahe oli küll märgatav koos väetisega ja ilma.

just nimelt valmistamis rõõm(ise tehtud hästi tehtud) kusjuures kui ise teha akva ja sisu siis tundub see kudagi armsam ja hinge lähedasem

Unustasin lisada, et siin on ka terve nimekiri hoiatusi, mis selle põhjaseguga kaasas käivad. PH võib tõesti probleemiks osutatada, aga Tartu kareda vee puhul ma julgeks selles kahelda (siiani on mu eksperimendid turbaga mõjutanud PH-d heal juhul 0,5 ühikut kui sedagi). Pehme vee puhul soovitatakse lisada turbale ka Ca2CO3-me hoidmaks pH vahemikus 6 - 7. Liiga madal pH pinnases soodustab H2S-i teket. Eraldi on hoiatatud, et liiga toitainete rikas segu põhjustab rohkem probleeme (kuigi tulemused võivad paremad olla) ja alustada soovitatakse lahjema seguga, mis on mul ka plaanis.

Ja seda asja ei tee ma mitte isetegemise rõõmust ja ka mitte selle pärast, et säästa 50 EEK-i vms. Lihtsalt, selle asjaga katsetamine tundub mulle põnev olevat ja selle segu tööprintsiibid on paremini lahti kirjutatud, kui TPS-i või JBL-i põhjasegude omad. Rangelt võttes, ma tean nende kaubamäriga toodete puhul nende koostise ja tööprintsiibide kohta sama palju, kui suvalise mulla kohta, mis ma oma aiast kätte saan -- ehks siis üsna vähe.

_________________
54L kollaseid tigusid roheluses

Ise küsin, ise vastan. Tegin katse ja kasutasin seda asja valesti (low-tech vaasis). Panin selle segu koos Java Fern'iga 2L vaasi ülesse paar kuud tagasi. Täpsemalt panin põhja 1 cm metsast toodud savirikast alusmulda, vahepeale u. 3cm vähese turbaga segatud metsamulda ja peale siis kruusa. Vesi oli 75% RO ja 25% kraanivesi. Esimesed 6 nädalat tiksus asi probleemideta (isegi vesi ei muutnud värvi). Testid ei näitand mitte essugi vees ja taim kasvas nii nagu oodata võis, aeglaselt aga siiski. Peale selle, et ta aknal kevadpäikese käest väheke kõrvetada sai ei olnud tal midagi häda.
Asi hakkas hapuks minema u. 2 nädalat tagasi, kui vesi muutus tuntavalt pruuniks ja kasvama hakkas mingit liiki sinivetik. Ka Java Fern hakkas märkimisväärse kiirusega lagunema, lehed tõmbusid tumepruuniks ja auklikuks ... u. nagu kevadised kõdud puulehed. Rauatest näitas raua kontsentrasiooniks vees 1 ppm (nädal pärast 100% veevahetust) ja põhjas tekkis kahe mullakihi eralduspiirile roostepunane triip. Välja võetud fern'i juured olid samuti roostekarva punased. Oletan, et sai teine raua mürgituse aga ka teisi metalle võis vabalt sealt välja ujuda.

Sama segu on akvaariumis lillepottides proovimisel. Tulemused on vastukäivad. E. amazonicus ja mingi teine tugevate juurtega taim kasvavad ilusti. Java Fern kasvab ja ei kasva ka. Pogostemon helferi juured aga kõrbesid sootuks ära, niiet taim otsutas pinnale pakku põgeneda. Poti sisu uurides ilmnes sealgi sama roostepunane triip ning muld haises kergelt. Et vaas ja P. helferi said istutatud paar nädalat varem kui ülejäänud taimed, siis ootan huviga, et mis edasi saab.

_________________
54L kollaseid tigusid roheluses

java fern, kui juurtega pinnasest toitaineid mitte vöttev taim, oli sellise eksperimendi jaoks küll vale valik.

Tean seda, aga mul oli seda parajasti üks peotäis üle. Edasi katsetan millegi muuga. Kardetavasti see siiski ei muudat tõika, et mingi hetk hakkab see põhjasegu lekkima.

_________________
54L kollaseid tigusid roheluses

Pakuks et turvas oli seal segus liiast, kui selle ära jätad siis on tõenäoliselt tulemus märksa etem. Tõenäoline et keskmises kihis olnud metsamuld oli midagi muud kui Sinu viidatud artiklis kasutatud aiamuld (ka artiklis on vihje: Natural soils differ greatly from those soils usually found in gardening retail outlets.). Jätsid ka mainimata kui paks oli kruusakiht kõige peal, kui see liiga õhuke sai siis seegi mõjutab asja. Üldjuhul pole turba ja toitainerikkama mulla kokku segamine mõistlik tegevus, samuti mulla ja rikastatud pinnasegude, turba ja rikastatud pinnasegude miksimine tõenäoliselt head nahka ei anna - lihtsalt seepärast et tulemuseks on toitainete liiga kiire vabanemine. Võimalik et koguste varieerimisel õnnestub probleeme vältida, kuid mingi risk jääb ikkagi. Ja Java fern oli tõesti suht mõistetamatu valik, see et teda parasjagu üle oli ei muuda paraku asja.
Eks nende muldadega mängimine on alati selline paljude muutujatega võrrandi lahendamine, muldade koostised varieeruvad ju tublisti. Tont teab mis koostisega oli viidatud artikli autoril kasutatud muld. Pisut teemaväline, kuid kui käisin La Gomera saarel siis seal kohalikud olid hirmus uhked oma metsa üle - meie taustsüsteemi aluseks võttes oli aga valdavalt tegu võsaga; nii et ka metsast rääkides võib olla tegu väga erinevate asjadega.