foorum.akvarist.ee

Ise ma seda täpselt ei tea, aga kindlasti on mônel kaaskodanikul kogemusi sel alal. Kuidas peab objektiivi ava olema, teravussügavus, kas/kuidas/kasüldse kasutada välklampi jne jne.
Hakkas pinda käima see kodulehtede kallal ilkumine. Voorusvööga sündinud teema "Kodukas" ei anna ka erilist haridust peale selle, et tegu on akvaristikafoorumiga.
Aga moderaatorit vihastanud ilkumise esmapôhjuseks on ikkagi ebakvaliteetsed kalapildid kodanike kodulehtedel.
Fotograafid, juurite ehk selle kurjajuure välja?

_________________

Kuna enamikul on kasutada odavad digiseebikad (misiganes nime ja vääringuid nad ise kasutavad), siis ega midagi väga lustilikku ei saagi tulla. Eriti liikuva objekti puhul.
Seninähtud piltidest järeldub kaks kõige põhilisemat viga (eeldusel, et akvas on korralik valgustus):

* valgustatud toas pildistamine (võiks tulla kõne alla vaid interjööripildi puhul)
* välguga pildistamine (võiks kasutada vaid mingi konkreetse makrovõtte puhul - näiteks esiplaanil olevate kalade, kalapoegade jmt ülesvõtmisel)

Neid asju peaks saama iga seebikaga vältida...

Oleneb jah hästi palju fotokast - ma avastasin, et paremad pildid kalade puhul ja kergem teha siis, kui muud asjad automaatseks jätta ja säriajaga mängida ja muidugi ilma välguta - sõltub valgusest , aga saab ka liikuvad kalad peale suht selgetena.
Mind küll väga huvitavad kõigi siinolijat pildid sõltumata kvaliteedist. Juhul, kui kvaliteet selgelt kehv või kiirustades või suvakalt tehtud, siis pole ju muidugi vaja teemana üles panna ja kommentaare lunida... Keegi sai siin millegi taolisega hakkama...
Mul aparaadiks seebikas Olympus C-50. Mul korraliku masinaga saab paberile ainult teha kahjuks.

Üritan siis paari sõnaga aidata...

Esimene ja minu jaoks kuldne reegel on statiiv. Akvaariumit pildistades on valgust alati vähe ja reeglina (mitte juhul kui kasutatakse täiendavat välklampi) on tulemuseks vaid udukogu.
Kui akvaariumis puuduvad kalad ja statiivi nõue täidetud, on asi suhteliselt lihtne. Liikuvaid objekte kaadris ei ole, võib kasutada ülipeene teraga (kasvõi nt. ISO 50) filmi ja säri küündigu kasvõi mitmetesse sekunditesse. Lollidele, kes läbi oma vigade soovivad õppida, soovitan jätta õhupumba sisse ja pärast teha omad järeldused
Kaladega kui liikuvate objektidega on asi aga keerulisem - mängu tuleb säriaeg. Kogemused näitavad, et tõeliselt uimaste kalade pildisamiseks käib läbi häda säri alates 1/60s, enamikel juhtudel aga tuleks arvestada vähemalt 1/125 sekundiga. Kui nüüd on veel vaja kasutada suhteliselt väikest ava, et säilitada mingisugunegi teravussügavus, tekib probleem - vähe valgust. Enamikel juhtudel ei jää muud üle, kui kasutada välklampi, teine variant on see, et akvaarium peab olema valgustatud võrdselt lennuvälja maandumisrajaga - valguse probleem lahendatud Välklambi kasutamise puhul peab veel silmas pidama klaasile tekkivaid peegeldusi, selleks tuleb pilt teha alati klaasi suhtes nurga all. Mina isiklikult olen seni suutnud veel välklampi vältida - tulevad naturaalsemad pildid. Siiski enamik pilte, mida netis võib näha on tehtud kasutades välklampi ja ka nii võib saada täiesti kena tulemuse.
Rohkem midagi pähe ei tulegi hetkel, kindlasti läks mõni pisiasi meelest.

See akvaariumi pildistamine on üks nuhtlus. Endal on suht ürgaegne digi-Canon ja selle valgustundlikus on kehvavõitu. Kui säriaega sättida lühemaks, jäävad kalad selged aga pildi värvid lähevad niipalju untsu, et hiljem ei saa ka arvutis neid enam "naturaalseks".
Normaalse säriajaga jäävad kalad päris udustena peale. Ainuke variant mingeid enamvähem pilte saada ongi valguse lisamine ja fotoka toetamine alusele. Ausaltöelda on see üks paras nikerdamine ja võtab palju aega ja kannatust - oma akvaariumielu kulgemise ülesmärkimiseks lepin tavaliselt udukalade piltidega
Välklamp muudab jällegi akvaariumi värvigamma täiesti teistsuguseks - ilma välguta ja välguga pilte kõrvuti vaadates oleks nagu rohelist ja sinist filtrit kasutatud.

kuna tegelen nats fotograafiaga võin kinnitada, et digikaameraga saab väga edulised pildid. Mõtlen just tavalist seebikat. Kuna klaas niigi peegeldab siis püüa seda vähemalt aknast langeva päevavalguse eest kaitsta st. tee pilti õhtul ja ette tõmmatud kardinatega. Akvaariumis peab muidugi tuli põlema . Pildista väikse nurga all ,siis ei jää välgu peegeldust.

_________________
http://www.hot.ee/skalaarid1

Ja kui Sa inglise keelest midagi aru saadu siis siin on ka ühtteist
http://www.fishprofiles.com/interactive ... p?id=25580

_________________
~100l (detsember 2003)
Guppyd, Red Wagtail Platyd, Barbused, Ancistrused
+ 5 liiki taimi

siia teemasse sobib suurepäraselt ka järgnev artikkel (ing.k): http://reefkeeping.com/issues/2004-11/gr/index.htm

Kellele sellest väheks jäi, võib vaadata Aquatic Plant Centrali vastavasse alafoorumisse: http://www.aquaticplantcentral.com/foru ... m.php?f=18

_________________
20L & 1 Xenopus Laevis (~6a. vanune tegelane )

Välk, muide, on lausa hädavajalik ja ainuvõimalik vahend, et ilusaid pilte saada. Nii et olen üllatunud vastupidistest arvamustest siin. Ilmselt on need tingitud lihtsalt teadmatusest. Välk peab olema fotoaparaadist eraldiseisev. See tuleb paigaldada akvaariumi otsa, kui pilti soovitakse teha akvaariumi eest. Miks välk, mitte mingi muu valgustus? Esiteks ei suuda muu valgustus enamasti piisavalt valgust tekitada, teiseks on välgu valgus täpselt fotode jaoks mõeldud "värviga". Kõik halogeenid, hõõg- ja päevavalguslambid rikuvad piltide värvid täiesti.
Kui soovitakse kalu pildistada detailsemalt, tehakse sageli nii, et pannakse üks lisaklaas akvaariumisse esiklaasi ja kala vahele. Seda muidugi ei suruta sinna, aga piiratakse kala võimalusi akvaariumi tagaseinapoole liikuda küll.
Kõige olulisem on pildistamisel siiski valgus ja korralik statiiv. Soovitavalt on fotoaparaat distantspäästikuga, sest ehkki aparaat statiivil seisab, vajutatakse sõrmega pildistades see siiski hetkeks paigast ära. Halbades pildistamisoludes - nagu läbi klaasi vees liikuvate kogude pildistamine alati liiga väheses valguses - sellest täiesti piisab, et pilt udune tuleks.

Edu!

Hea artikkel
http://aquatic-photography.com/phpBB2/cms_view_article.php?aid=4

Seal on tegelikult terve akvafotograafia foorum http://aquatic-photography.com

minu pildid on tehtud nii:
1. akva klaas puhtaks
2.tuba pimedaks
3.kaamera statiivile ja otse vastu klaasi
4. teravustamine manuaali peale
5.välgu võimsusega ja säriga mängida kuniks on ok

ja siis kalu ootama(mingi kleebiotav sööt oleks abiks)

sellise klõpsutamise viisi juures peab taustaks jääma mõni taim või kivi,
et tagaklaas välku tagasi ei laksaks

vahelduseks üks artikkel:

http://www.infonet.ee/~foto/seeb_plain.htm

_________________
20L & 1 Xenopus Laevis (~6a. vanune tegelane )

Kõik paremad pildid on tulnud hoopis välguga tehes, aga ilma välgupeegelduseta klaasil on see üpris raske ja ega kalad seda välku kah eriti ei fänna. Minu omad pole õnneks eriti närvilised selles suhtes aga uusi kalu välgutama küll ei soovita hakata. Probleemiks hoopis see, et ei oska suuremahulisi pilte foorumiks vajalikku mõõtu saada ja siin ongi ülejala tehtud miniresolutsiooniga pildid.

_________________
Igasugu sabalised.

Tere aga kui ma välguga pildistan siis põgenevad kalad ära (vähemalt mul)...

_________________
54liitrit:
2 ancistrust(suured;emane,isane)
100 prügitigu
1 molly
2tiigrit
2 neooni

mul kaa algul tegin küll välguga aga nüüd enam mitte ja poole paremad pildid tulevad- minu arvates- just kalu pildistades- loomulikumad...muidugi on mul tegemist sisseehitatud välguga, st seebikarbiga. Muidu ma täielik võhik selles vallas, lihtsalt meeldib katsetada.

_________________
200 l
20 l