Viimased 2-kuud on olnud akva veevahetusel ja puhastusel igakordseks "tüütuseks kuubis" lõdva iminapaga klaastermomeeter (või on see mingi plastik?). Mida aeg edasi seda nutusemalt kinnitus 1.5-aasta vanune termomeeter oma iminapaga akvaklaasile. Lõpuks muutus termomeeter juba selliseks sunnitööks mida tuli vahelduva eduga min. 10x akvaklaasile suruda. Heal juhul tuli seda termomeetri fikseeringut päevas teha paar korda või siis igapäevaselt korra. Viimasel akva puhasutsaktsioonil keeldus termomeetri iminapp üldse kuuletumast. Et närve säästa tõstsin selle termomeetri nädalaks riiulile ja unustasin. Pelgasin sedagi et kui termometer öösel iminapa lõdvaks viskab et siis võib tugev välisfiltri väljavool hulpiva termomeetri vastu akvaklaasi puruks peksta. See oleks totaalne katastroof! Lõpuks mulle kui perfektsionistile ja juuksekarva poolitajale ei andnud see termomeeter kuidagi rahu ning ma otsustasin termomeetri iminapa kas renoveerida või innoveerida. Peaasi et saaks just selle lemmik termomeetri (mulle see klaasplastik meeldib) kuidagi akvasse tagasi. Milleks osta uut kui termomeeter on korralik ja aus.
Lasin siis Jaan Tatika kombel loomevaimu vabaks ja hakkasin uut iminappa leiutama. Mõtlesin ja proovisin läbi versioonid: plastmass detailid, pehme traat, kalamehe tamiil jms. tehislikud saavutused. Mitte miski justkui ei sobinud ega klappinud, midagi jäi puudu. Lõpuks hakkas loomevaim hõljuma ja ma leidsin lahendi ning kombineerisin kokku toimiva seadeldise: filtri iminapp ja fiksaator ning ammune plastikust veinikork. Veinikorgist puurisin augu läbi, lõikasin korgist jupi maha ja surusin termomeetri korgi jupist läbi et siis see komplekt omakorda suruda filtri fiksaatorisse. Tubli ja tõhus tulemus on lingitud fotol.
Innoveeritud termomeeterNüüd ei jää üle muud kui oodata pikisilmi kuuma suve et siis kaladele pakkuda termomeetriga akvavett.