foorum.akvarist.ee

Hoi!

Selline rumal küsimus, et kui ma oma akva katan kas tava- või pleksiklaasiga, palju ma kaotan igatsugu toredatest/kasulikest lainepikkustest ja kiirgustest jmt?

Nimelt paraegu akva lahtine ja aurustumine nats suur-takistaks seda veidikene

edu

Pleksiklaasil peaks olema parem valguse läbilaske võime kui klaasil aga see oli pisike vahe. Võin eksida aga äkki oli 90-93% pleksil ja tavaklaasil 86-90%. Akrüül peaks olema uv-kindel, muidu tuhmub ära. Ise soovitaks akrüüli kuna seda raskem kogemata lõhkuda.

Läbipaistev pleks vms neelab ühtlaselt kõiki lainepikkusi, seega nõrgendab üldist kiirgust aga mitte selektiivselt.
Mingi neelamine toimub kindlasti, eriti siis, kui valgusti on katte suhtes viltu. Ühe klaasi mõõtmiste kohaselt oli läibpaistvus halvimal juhul (nurk valgusti ja klaasi vahelk 45 kraadi) ca 70% ehk siis üldsegi mitte paha!

Hoi ja tänud!
Eks vaatan mingi õhukese akrüüli sinna.
Prooviks nii, et saab teise ka negatiivse kumerusega, et tekkinud kondents kõige madalamast punktist alla tilguks, mitte ühtlase kihina katet katma ei jää.

edu

Mul on tavaline paks (8mm) ja sirge klaas. Kaks erineva laiusega riba. Kuna valgusti pole päris akva pikkune, siis ta toetubki sellele klaasile. Esiseina poolne riba on kitsam ja kahe auguga, nii et kui on vaja akvaariumis midagi toimetada, siis lükkan lihtsalt valgusti täielikult tagumise riba peale ja saan esimese ära tõsta.
Klaasi alla kogunev kondents on veel omakorda üks valguse hajutamist ja neeldumist põhjustav faktor. Aga vähemalt minu lahenduse puhul see ei ole eriti probleemiks. Kuna valgusti soojendab klaasi päris kõvasti, siis otse selle alla kondentsi ei tekigi. Lambi kõrval on küll. Kuna klaas istub akvaariumi serva vastavas soones, siis pole ka oluline, kuhu see kondents sealt jookseb. Välja ei tilgu midagi.

Kui väga segaseks jäi aga huvi on, siis katsun pildi teha

_________________
"Eestikeelsed kalanimed massidesse" projekt
Minu akvaariumid

Võiksid teha küll, kui viitsid. Sellised lahendused pakuvad ikka huvi.

_________________
http://akvarist.eu

Selline pilt siis pealtvaates. Akvaariumi esikülg jääb paremale. Kahe klaasi vahe jääb alla vasakusse nurka.
Nagu näha on kondentsveeta osa natuke laiem kui valgusti ise. Valgustit ma enne pildistamist ei liigutanud. Küll aga sai paar tundi enne pildistamist natuke akvaariumis toimetatud ja need kondentsvee tilgad ei ole veel nii suured, nagu nad tavaliselt on. Öösel kui lamp ei põle on see vesi muidugi igal pool. Pildil olev lehter on mul tavaliselt seal augus, see lihtsustab söötmist. Augu läbimõõt on ainult 2cm, selline paras, et sõrm läbi torgata ja klaas üles tõsta, teine samasugune on klaasi teises otsas.
Pildilt pole seda küll eriti näha, aga klaas võiks muidugi ikka palju puhtam olla...

_________________
"Eestikeelsed kalanimed massidesse" projekt
Minu akvaariumid

Ventilatsiooni pole tahtnud korraldada? Saaks kondentsveest ehk lahti, niiskust muidugi tuleks siis elamisse märksa enam, aga enamasti probleemiks pigem kuiv õhk kui niiskus.

_________________
http://akvarist.eu

Aga mis selle mõte oleks? See vesi ei tee seal ju mitte midagi halba, on igalt poolt klaasiga ümbritsetud ja tilgub vaikselt akvaariumisse tagasi. See on sumbaga akvaarium ja sealtkaudu lendub nagunii umbes ämbri jagu nädalas minema.

_________________
"Eestikeelsed kalanimed massidesse" projekt
Minu akvaariumid

Kas klaasi peale katlakivi kihti ei teki? Kui ei, siis ehk tõesti mõtet pole. Mind pisut häiriks seegi, et valgust jõuab akvasse seni vähevõitu, kuni kondentsvesi lambi alt kaob.

_________________
http://akvarist.eu

Katlakivi ei teki. Kondenseerunud vesi on ju sisuliselt destilleeritud vesi ja ei sisalda midagi sellist, millest katlakivi võiks moodustuda. Mustus koguneb pigem klaasi pealmisele poolele. Sinna ikka ka aegajalt satub midagi märga ja ka tolmu.
Peaks aega võtma, kaua selle vee kadumine peale lambi süttimist aega võtab.

_________________
"Eestikeelsed kalanimed massidesse" projekt
Minu akvaariumid