foorum.akvarist.ee

240-ses viimasel ajal tekkinud tihedasti palju igasaugu probleeme (pussu hais, mullid "maagaas" - ilmselt vast kruusa kopitama jäänud taime juurtest tingitud, mis enam ei toimi ning mädanema läinud ja ehk ka vast pisut ladestunud ärasöömata toidust põhjustatud). See vist nii-nimetaqtud vana akva sündroom? Akva töös viis aastat.

Mida teha? Kas oleks vajalik mingi super suurpuhastus?

Võimalus hetkel oleks tolle akva vesi pumbata ümber teise akvasse ja kalad ümberasustada. Kas aitab lihtsalt kruusa pesust või peaks keetma? Mida üldse ette võtta VANADE akvade (sündroomi) puhul? Kas too sündroom on paratamatu?

Või, kui lähtudes sellest, et taimede juured paratamatult kõdunevad (uuenevad, nii ka potimullataimed) ja neid peaks "tuulutama", siis ehk oleks otstarbekas taimede asukohta aeg-ajalt akvas muutma? Näiteks taimede "lohistamisel" mööda kruusa, et vahetada nende asukohta? Nii peaks saama juured ka veits tuulutatud?

_________________
KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.

No kui mul oleks selline probleem siis see oleks hea võimalus mõnd uut põhjapinnast katsetada. Tegelikult ka, ei hakkaks seal küpsetama ega pesema vaid teeks täitsa uue põhja.
Kui oleks aega ja viitsimist siis ntx võiks proovida "kuivstarti" - paneks mullapõhja, istutaks sinna taimed ja hoiaks pinna märjana nii et saaks probleemideta taimed ette kasvatada. Hea võimalus ilma vetikate ja põhjas müttajate pärast muretsemata HC vaipa ette kasvatada, aga teistegi taimedega on abiks. Ühtlasi peaks toimuma mullapinnases mõndagi kasulikku nii et ca kuu aja pärast oleks akva valmis vee sisselaskmiseks ning igapidi jonksus.
Põnevaid substraate peab kahjuks kaugelt tellima, siin on vaid Seachem Flourite Black Sand ahvatluseks.

Rein - ajasid mu pea pöördesse! Tekitasid ahvatleva võimaluse. Mine tea kas sellega hakkama saan. Seedin. Äkki tahad appi tulla?

Tegelikult ootab too teine hetkel vaba akva kuldkalasid, kes vajavad hädasti ümberasustamist. Pikaajalist mängimisruumi justkui eriti pole.

Sa pakkusid küll huvitavat varianti, aga need teised minu küsimused?

_________________
KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.

Seda ma kartsin...
Teatud hulk diväävelvesinikku ikka tekib akvas, kui seda pole väga palju siis otsest probleemi pole. Ega ju looduseski keegi sellega tegele, ometi püsivad elus nii taimed kui kalad. Aga akvas on meil harilikult märksa intensiivsem majandamine, kalu rohkem, kaladel toitu rohkem, taimedel toitaineid rohkem jne. Kui olukord halb siis peab tõesti midagi ette võtma, kust see piir läheb on aga raske öelda, see on subjektiivne.
Taimede akvas ümber paigutamist ma aga ei teeks. Pinnase kobestamine ja sügavam sifoonimine võiks kergemal juhul aidata, kui probleemid suuremad siis vaid pinnase vahetus abiks. Kui on tahtmine pinnast säilitada siis lihtsalt kruusa vm. inertse pinnase korral ehk põhjalik pesemine aitaks, ega küpsetamine ka kahjuks tule. Kui on aga mingi toitainerikka seguga tegemist siis ma ei riskiks, tont teab mis tulemuseks on. Kord mitme-setme aasta tagant pinnase vahetamine pole minu meelest nii suur kulu et tasuks riskida.
Pinnase valikul on aga oluline kas on plaanis rõhuda vee väetamisele või mitte. Kui vett väetada siis on üsna ükskõik mis pinnast kasutada, toitainerikas pinnas annab aeg-ajalt ette tulevat laiskust/hajameelsust rohkem andeks aga lihtsalt inertse pinnasega on jälle määramatust vähem, saame toitainete hulka täielikult kontrollida.
Ise tahaks järgmisena päris musta värvi pinnasega katsetada, sestap ka see Flourite Black vihje - kohapealsetest valikutest on see mulla kõrval ainus must, võiks muidugi netist tellida.
Mis puutub ise kaasa löömisse siis ettepanek on ahvatlev, aga kardan et ajaga tekib raskusi.

Vana akva sündroom on vist paratamatu kuigi minu arust on see üsna ähmane termin. Kui akva oleks mullapõhjaga siis peaks mingi koguse aastate jooksul kogu põhja niikuinii välja vahetama kuna toitained vist saavad otsa.
Kui on ühtlaselt kruus, siis on äkki mõistlik jupikaupa pinnas ära vahetada. Omal väiksema akva puhul tahtsin pärast paari aastat jämedalt kruusalt liivale üle minna siis vahetasin kolmandiku kaupa. Kalad välja, vett kah võimalikult palju kõrvale, pinnase vahetus, taimed tagasi, vana vesi tagasi koos osalise uuega ja siis kui vesi selgem kalad sisse tagasi. Ja nii siis mingite paarinädalaste (äkki suure puhul peavad pikemad olema) intervallidega võib kogu põhja ära uuendada. 240l puhul on kolmandiku kaupa tegemine äkki raskendatud, ei tea ei kujuta hästi seda suurust ette.

Selle all mõeldakse tõesti üsna erinevaid asju - mõned räägivad ntx justnimelt põhjapinnasega seotud muredest, teised hoopis sellest kui akvas on pika aja jooksul NO3 tase läinud nii kõrgeks uued kalad annavad saba (ka PH, KH võivad olla üsna erinevad kraaniveest), kui siis paanikas akvarist teeb suure veevahetuse siis annavad saba ka "vanad kalad" (sest ka nende jaoks muutub keskkond väga järsult).
Mullapinnas on mul olnud jutti probleemideta kasutuses 6 aastat ja oleks ehk veelgi kestnud aga kolimise käigus läks kraadiklaas sisse puruks ja et klaasikildudest lahti saada, vahetasin pinnase ära. Walstadil oli vist 8-9 aastat mingi mullapõhjaga akva järjest käigus.

Seda on üllatavalt pikalt. Walstad ise kirjutab kusagil, et CO2 agregaadiga võib pinnase paari aastaga ära kurnata. Ma siis arvasin, et ilma võiks kolm kuni neli vastu pidada.

Mul on rohkem ikka probleemid selle va pussuhaisuga - diväävelvesinikkuga arvan. Abi olen saanud põhja sügavamalt sifoonimisest ja söekoti paigutamisest välisfiltrisse. Lisaks on veel akvas oksüdaatori topsik, kus sees 3%-ne oxydatorlösung. Akvas on puhas kruus. Too sai veel isegi ostetud spets akva oma! Alustaja asi tollal.

Vahest ootamatult on visanud ka NO2-he kõrgele. Kas see ka seotud tolle diväävelvesinikuga? Veevahetus toimub aastaid üsna rutiinselt laupäeviti ja kogu aeg samas koguses. Seepsee kõige hullem ongi, et vahel viskab veekvaliteet vempka sisse ja täiesti ootamatult! Kalade söötmine on ka ajapikku välja kujunenud ning toimub samas rutiinis - tiba üht tiba teist.

Ise mõtlesin, et pumpaks kogu 240-se vee hetkel tühja kuldkalade ootel olevasse 300-sesse + pisut värsket vett juurde, kalad siis ka sinna ja taimed vette hulpima (juurtelt eemaldaks ennem ikka vana surnud kõdu). Ka dekoratsioon (koopad ning muu) pessu. Põhjakruusa mõtlesin vähemalt korralikult kuuma veega läbi pesta (kas keetmine ikka vajalik? Loodaks et mitte?) Peamine oleks vast sealt kätte saada vanad taimejuured ning ajapikku ehk ka ladestunud söömata söök.

Üsna hirmus tundub, kui too vana-akva-sündroom mingite aastaintervallidega kollitama hakkab. Pole ju alati võtta tühja akvat, kuhu kõik kasimise hetkeks ümber paigutada. Ei julge kohe mõeldagi, kui selline problreem 900-sega tekib! Ja ma kardan, et tekib!

Sai omast arust targalt talitatud, aga... Nimelt, et akva raskust vähendada (mul on toas kokku umbes 1500 liitrit vett), sai põhja pandud kergkruus ja Aquabasikut. Edasi sai silikoonitud servadest kinni ehitusvõrk, et kergkruus vee pinnale hulpima ei pääseks. Ja peale siis ehituspoest ostetud kruus. Nüüd ju aga tekkinud see oht, et põhja lõpuni sifoonida pole võimalik ja kõik, mis vähegi ladestuda suudab vajub loogiliselt läbi võrgu kergkruusa. Lisaks olen avastanud, et Oscarid on usinasti kaevates suutnud tiba võrkugi katki teha. Karta on, et mingil hetkel hakkan pinnale kerkinud kergkruusa terakesi noppima.

Vot nii!

Ja tänud Sulle, kes Sa suutsid selle pika romaani ära lugeda. Ja veel suuremad tänud Sulle, kes Sa oskad midagi abistavat-tarka kosta.

Ja Rein, tänud igati Sinu abivalmiduse eest! Ajaga on meil kõigil raske.

_________________
KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.

Kui pinnas ühekorraga ära vahetada siis vist oleks olukord üsna sarnane uue akva alustamisega kuna pinnases pidi neid denitrifitseerivaid baktereid omajagu olema. Kui kalu on vähe, siis vist pole probleemiks aga paljude kalade puhul äkki on. Kruusa keetmisega ma küll ei jändaks - keda seal ikka nii väga tapma peab.

Nüüd oleme jõudnud teemani millest ma pole veel päriselt valmis kirjutama. Aga pisut vist pean...
Keetmine pole sugugi ainult ebasoovitavate organismide tapmiseks. Keetmist ja ka küpsetamist kasutatakse näiteks mulla mineraliseerimiseks, et muuta muld akvaariumi jaoks sobivaks. Mullapõhja üheks probleemiks on see et Walstadi meetodil mullapõhjaga akva tegemisel vabaneb sealt vette omajagu NH4 ning see kipub tekitama vetikaprobleeme. Kuumutamisel saame NH4 asemel NO3 ning see on palju parem variant. Sama tulemuse saame muide mullapõhjaga akvas kuivstardiga, selle kuu ajaga mis tuleks ära kannatada, toimub samuti mulla mineraliseerimine. Kel huvi selle jaoks pakub sõber Google sel teemal piisavalt lugemist Sel teemal pädevaim kirjutaja on Tom Barr, tihti esineb varjunime plantbrain all. Seegi on üks teemadest millel kirjutamist olen pikalt plaaninud...
Kra asemel ikkagi kisuksin kõik lahti. Kujutan ette kui tüütu see on, aga ikkagi oleks parim nii teha. Kui kalu on palju siis mõningane risk muidugi on seepärast et sisuliselt saab akva restardi. Samas kui taimed saab üle tõstetud ja nad kuivale ei jää vahepeal siis juba taimedega tuleb üle tublisti vajalikke baktereid - kui võrdleme olukorraga mis toimub suvalises akvas peale antibakteriaalset ravikuuri, siis on olukord ju lausa roosiline, kas pole? Kui taimed nobedalt vedu võtavad siis seegi maandab riske. Lisaks võib teha suhteliselt suuri veevahetusi ammoniaaki neutraliseeriva kloorieemaldajaga, see peaks riske veelgi maandama. Kui on soov päris kindel olla, siis võib ju testide abil silma peal hoida - ehkki Kra sugune kogenud akvarist näeb ilmselt ka kalade käitumisest ära, kui asi halvaks peaks minema.
Muide, mul õnnestub imekombel tulevast nädalast puhkusele jääda. Esmaspäeval käin küll ilmselt töö juures otsi kokku tõmbamas, aga edasi oleks ehk isegi aega aktsioonis kaasa löömiseks. Võin aidata ka vajaliku träna transaga, kui tarvis - kui soovid pinnase välja vahetada, siis näpu otsas suht tülikas transada.
Kui peaks minema pinnase väljavahetamiseks siis oleks nüüd sobiv aeg taimede paigutamiseks skeem valmis joonistada. Ja loomulikult ka aeg mõtlemiseks, mis laadi pinnasega tahad mässata. Kui tahad mulda mineraliseeridda siis kiireim moodus on keeta 15 minutit - kust piisavalt suurt nõu leida on muidugi probleem, lisaks on karta et see asi just roosilõhna ei tekita.

Ma loodan ja arvan ka et suisa kruusa keetmiseks ei lähe. Kalu siiski suht palju ja erinevaid. Mõni suht harva kättesaadav ning aastaid suureks kasvatatud. Näiteks Farlowellad, Must nuga, igasugu erinevaid "lutsutajaid.

Loodan, ikka selle peale, et filtris ka bakter olemas. Tolle saab siis 300-se taha ühendada, et seisma ei jääks. Ja siis veel vana vesi ka läheb täies mahus taas tagasi. Eks alguses pea ikka ennem hoolega vee teste tegema ning vee seisu jälgma ning alles siis kalad tagasi sisse. Eks see mingil määral uue akva käivitamist meenuta.

Pinnase tahaks korraga ära pesta. Keetma ilmselt ei hakka, ehk jääb midagi kasulikku pestes talle külge. Põhi idee oleks vanad mädanenud taimejuured ning ladestunud söök kätte saada.

Või siis äkki oleks mõttekam teha puhastust sifoonides? Vana vesi teise akvasse, uus 240-sesse ja siis sifoonida? Kui leidub siiski põhjas vanu juurejäätmeid kipub vast sifoon pidevalt ummistuma. Pagan, ei tea, mis kõige targem tegu oleks. Ja loomulikult - aja puudus ju meil kõigil - kõige kiiremini ning valutumalt tehtud saaks. Ma juba praegugi songin sifooniga üsna põhjalikult kruusas, aga paistab, et see ei kanna eriti vilja.

_________________
KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.