Sõprade poolt tõesti tiba paha idee, sest ilmselt nad ei teadnud et kuldkalad võivad ka 20 aastat elada ning purgis elamine ei ole neile kohe mingi elu.
seda emase-isase värki mina aga ei usu. üle 8 aasta kuldkalu pidanud ja sellist asja noorte kaladega pole nagu "emase-isase värk" lihtsalt ei ole. emase-isase värk tekib alles alates 2.5-3 eluaastat, kus kalad lõplikult suguküppseks saavad (mõnedel juhtudel ka tiba varem, kuid enamasti enne 2. eluaastat seda ei juhtu), poesmüüdavad kalad on heal juhul mõne kuused või kuni aastased. arvestades et nad 25 liitrisesse lausa kahekesi ära mahuvad, siis ei usu, et nad nii vanad on, niiet pakuks et nad on alles umbes pooleaastased "lapsukesed".
soovitan sul esialgu hankida suurem akvaarium, kui vähegi võialik, vähemalt 50 liitrine koos filtri ja pumbaga (filter on tõsiselt soovitatav kuna kuldkalad reostavad vett päris palju ja pump oleks nagu igale kalakesele eluoluline lisa). põhja natuke paksemat kruusa, et nad seda endale kurku ei tõmbaks, ja paar karmilehelisemat taime, kui akvaariumit ilustada tahad. kõik teravad kivi ja puunurgad peida heaga ära, et keegi endal silma peast välja ei torkaks. mina ise soovitan muidu keskmiselt 25L kala kohta elamisruumi (enamasti endaomade puhul tiba rohkem isegi, sest minu enda omad on parajad elevandid (~20-30cm) ja 25L oleks ka sellisele kalale väike).
kiusamise kohta. ütleme nii, et 8 aasta jooksul on ka minul õnnetuid juhtumeid olnud, kus mõni haigus või muu juhtum on mõne mu kalaseltskonna tegelase veetorustikuhauda viinud ning sellele on järgnenud mingihetk uue, pisikese kala ost. Muidugi minu puhul on erinevus sinu omast: vanad suured kalad vs väiksed pätakad, kel siis energiat nii palju, et käivad suuremaid togimas agaralt. Endal hetkel 1 selline akvaariumis, kes valmistab teistele asukatele ikka tõsist peavalu. Ujub sabas, nagu luuravalt, siis ükshetk lööb lõuad teise sabaotstesse kinni ja "tõmbab" nagu tüki küljest, teine kala ujub käbekiirelt eemale. vähe aja pärast jälle sama vaatepilt, pisike nagu muuseas ujub teise kala taha ja siis näksab, või haarab tüki kui teine kala mööda ujub. sellist "norimist" tuleb ikka palju ette. ütleme nii, et lahendust sellele mina leid veel polegi. kuna kuldkala vajaks siiski ka seltsi, nagu iga teine elusolend, kelle elueesmärk pole üksi eksisteerida, siis ei tasu ka neid kahte kala eraldama hakata. minu ainuke lohutus sulle on, et see möödub ajaga. see ei ole tingitud ei stressist, vitamiinipuudusest, mingist haigusest ega halbadest elutingimustest. ajajooksul olen ma igasugu suurusega akvaariume pidanud, ka mitmekaupa, ja osad väiksed kuldkalad(nagu ka mõned väiksed lapsed) lihtsalt on tülinorijad, tee mis tahad. teised kannatavad nad lihtsalt vaikselt välja.
ehk siis: alustuseks hangi neile tiba suurem akvaarium, korralik filter, mis sobib akvaariumi suurusega, ja õhutaja, mis ei toodaks väga väiksed mulle ja pole mõeldud näiteks neoonidele või muudele väikestele kaladele (kui vette paisata korraga väga palju pisikesi mulle, võivad need aegajalt kuldkala suurte lõpuste vahele jääda, kuid seda probleemi väikeste kuldkaladega ma täheldand ei ole, tundub rohkem täiskasvanud kalade probleem olevat). selline tagakiusamine võib kõrvaltvaadatuna väga jube tunduda, ja teisest kalast võib ükshetk väga kahju hakata, tahaks nagu seda tülinorijat kuidagi karistada lausa, aga ütleme nii, et sa ei saa sinna midagi parata. see on faas, mis möödub, usu mind. aga möödumiseks vajab ta aega.
|