Henri kirjutas:
ja kui selgub, et tõepoolest neid aineid liiga palju sinna vette satub (mis on tegelikult reaalne, sest väike saunaköks ju ka kohe järve kohal), siis mida ette võtta? Kas on ka mõnda bioloogilist meetodit toitaineterohkusest vabanemiseks?
Pole see reostuse tont nii hull midagi kui poliitikute ja vastavate ametnike
poolt üles puhutud mull. Oman 1,5 km jõekallast, varem meeldis ilusa ilmaga kaldal jalutada ja kalade mängu vaadata, vahest mõne ka patta panna, nüüd nukker ja kõhe tunne elutu jõe kallastel käia. Sel aastal
näinud ainult üht haugipoega , 3-4 turvapoega ja mõned lepamaimud. Veel 15 aastat tagasi oli raskusi ilma kalamaimudeta ämbritäit vett võtta.
Hädakisa hakkasin 10 aastat tagasi tegema, veeproovid euronormis ja
järjest paremaks lähevad, ainult kalad ei taha neid norme omaks võtta,
katkenud toiduahelale asendust otsida.
Mul tsipa väiksem tiik, toidab metsa ja põllu vaheline kraav, väljavool
jõkke. Parematel päevadel oli tiigis üle 100 kg. kala, vene ajal kui suvel
lihaletid tühjad olid elasime oma kalast.
Tiigis elavad ja koevad haug, ahven, särg. Särg aitab taimekasvu ohjata ja on söödakalaks. Aegajalt sai toodud linaskit , karpi ja kokri.
Mida järvekesega ette võtta sõltub edasisest kasutusotstarbest, allikatoide hapnikuvaene, talvel vaja õhutada.