foorum.akvarist.ee

http://www.torupillitalu.ee/pildigalerii.htm
Selline väikene järveke, mis tahab hirmsasti kinni kasvada, ja vee läbipaistvus jätab kah kõvasti soovida. Järv on kaevatud, põhi liivane-savine. Ülevaltpoolt voolab tiiki läbi toru allikas (toru kaudu selleks, et samast veest toitub ka ülejäänud majapidamine). Allikavee näitajad korras, järvevee bakterianalüüsi pole teinud. Praegu on olukorda veidi ohjeldatud raudsulfaati lisades, kuid arvan, et keemia lisamine annab vaid ajutist efekti. Mida teha, et järve saada looduslik tasakaal, mis tagaks selge vee ja väiksema taimekasvu? Järves elutseb juba pikemat aega paar pirakat karpkala, hunnik ogalikke ning just lasksin sinna ka ühe haugipuraka, et ta prügikala ohjeldaks, kuid kardan, et sellise vee juures ta talve üle ei ela... kas võib probleemiks olla ka asjaolu, et vee väljavool järvest toimub läbi ülemiste, vee nivood automaatselt reguleerivate avade (viib pinnalt hapniku ehk ära)? Kuidas sellist järve talvel õhutada?
Nüüd tuli palju küsimusi, aga kes töötava lahenduse välja pakub ja realiseerimisele kaasa aitab, sellele teen saunaõhtu välja sama järve ääres

_________________
400l 2 RedBlood Parroti, mõne Antsu, Labidochromise, Botia,jne. Aga kõik vahivad niikuinii parroteid

No mina teeksin järveveele esmalt PO4 ja NO3 testid - võimalik et ntx vihmaveega kantakse väetisi vms. sisse. Kui need testid miskit ei näita siis võib edasi mõelda.

Ehk leiad lahenduse oma murele siit, aga võid uurida ka kalakasvatajate käest vt http://www.kalakasvatajad.ee/foorum/viewforum.php?f=1
ise pakuks et läbivool liialt nigel on ja et sadeveed kaladalt liialt palju jama vette kannavad.

_________________
60 l, 10gupit, 3mõõksaba, 2xmiskit corydorast, 4neooni, xühkitut torntigusid

ja kui selgub, et tõepoolest neid aineid liiga palju sinna vette satub (mis on tegelikult reaalne, sest väike saunaköks ju ka kohe järve kohal), siis mida ette võtta? Kas on ka mõnda bioloogilist meetodit toitaineterohkusest vabanemiseks?

_________________
400l 2 RedBlood Parroti, mõne Antsu, Labidochromise, Botia,jne. Aga kõik vahivad niikuinii parroteid

See on juba keerulisem lugu. Kui Sul kogu sissetulev vesi tuleks üht kanalit mööda siis saaks sinna ilmselt mingi veepuhastusseadme ehitada - kuid ilmselt tuleb vesi nii mööda külgnevaid alasid, allikast, taevast kui ka saunast. Saunavee jaoks saaks ehk puhastusseadme ehitada, kas mingi pisema tööstusliku või siis lihtsakoelise omaloomingu kus vesi juhitakse läbi mingi settebasseini kus siis lisaks võivad mingid kiirekasvulised veetaimed olla, ka pajuvõsa jms. kuuldavasti kasutatakse selleks.
Ma pole aga kahjuks kuigi kodus puhastusseadmede teemas, võib-olla on seal mingeid häid lahendusi selliste veekogude puhastamiseks. Looduslikest meetoditest ainus mida oskaks pakkuda on kiirekasvulised taimed kas siis vees (kust neid ilmselt on tülikas eemaldada, ehk teisisõnu see kinnikasvamine ongi puhastusprotsess ) või siis mingi pajuvõpsik kaldaäärtes.

Sügavus ong keskel 2-4m kõige sügavamas kohas. Setteid palju veel põhjas ei tohiks olla, aga kujutan ette , et eelmisel aastal sinna lastud vasksulfaat ja sel aastal raudsulfaat peavad kusagile ladestuma küll

_________________
400l 2 RedBlood Parroti, mõne Antsu, Labidochromise, Botia,jne. Aga kõik vahivad niikuinii parroteid

ja veel: kuulsin ühelt teiselt tiigiomanikult, et tema oli talvel pannud jääle põhupallid, mis jää sulades vette vajusid, ja oli niimoodi saanud vee selgeks. On see tõesti võimalik? Mis reaktsioon see siis võib põhupallist tekkida?

_________________
400l 2 RedBlood Parroti, mõne Antsu, Labidochromise, Botia,jne. Aga kõik vahivad niikuinii parroteid

Pole aimugi, peale selle võivad ka mitteläbipaistva vee põhjused olla erinevad. Üks huvitav seos muidugi on - JBL tootevalikusse on tekkinud selline asi nagu Bioferm http://www.superiordiscus.com/products/fm_bioferm.html See asi peaks aitama vetikate vastu ning peaks mingitmoodi töödeldud odrakõrtest tehtud olema. Huvi pärast korra ostsin ja katsetasin, kahe nädala jooksul igatahes "rohelise vee" suhtes küll mingit mõju ei paistnud olevat ja krempel haises peale ligunemist üsna vastikult - kuid mine tea, vetikaid on erinevaid, äkki mõnel muul juhul on väga abiks asi. Ehk siis oletaks et see põhk toimis vetikaid tõrjuvalt.

Kaevatud ca 10 a tagasi, tühjaks lastud ja puhastatud 3 aastat tagasi. Maastik ei ole tasane - langus majade poolt järve poole ja teiselt poolt järve läheb kallak ka edasi (sina läheb ka äravoolu nire). Kinni on kasvamas enamus, vaid ujujad hoiavad väikest riba lahti kõige keskel nagu jäälõhkujad. Maht ca 10 000 kantmeetrit. Veenire, mis sisse vooleb on väike, ja kuna ta tuleb maa seest otse torusse, siis äkki ei jõua piisavalt hapnikuga küllastuda?

_________________
400l 2 RedBlood Parroti, mõne Antsu, Labidochromise, Botia,jne. Aga kõik vahivad niikuinii parroteid

Mis asi seal reaalselt kinni kasvab? Mingi vees põhjale kinnitunud taim (vesikatk, särjesilm vms)? Veest välja kasvav taim või veepinnal ujuv asi? Kui suur võiks olla umbes veevahetuse kiirus (kui kiiresti vahetub kogu tiigi vesi)?
Lisaks nitraadi ja fosfaaditestile peask mõõtma kindlasti ka hapnikusisaldust põhja lähedal. Rauaühenditega üldiselt üritatakse fosforit setetesse siduda, aga kui seal tingimused anaeroobsed, siis see ei toimi (või oli see vastupidi). Mõnel juhul annab müstiliselt häid tulemusi veepinna ajutine tõstmine (poolest meetrist võib täitsa abi olla) vahel ka langetamine. Toiduahelaga manipuleerimisest on abi juhul kui probleeme tekitavad väikesed vetikad.
Aga üldiselt jah, enne tagajärgedega võitlema asumist peaks teadma, mis neid põhjustab, kas see põhjus pidev lisaväetamine või suur olemasolev väetiste hulk veekogu sees või mõlemad.

_________________
"Eestikeelsed kalanimed massidesse" projekt
Minu akvaariumid

Pole see reostuse tont nii hull midagi kui poliitikute ja vastavate ametnike
poolt üles puhutud mull. Oman 1,5 km jõekallast, varem meeldis ilusa ilmaga kaldal jalutada ja kalade mängu vaadata, vahest mõne ka patta panna, nüüd nukker ja kõhe tunne elutu jõe kallastel käia. Sel aastal
näinud ainult üht haugipoega , 3-4 turvapoega ja mõned lepamaimud. Veel 15 aastat tagasi oli raskusi ilma kalamaimudeta ämbritäit vett võtta.
Hädakisa hakkasin 10 aastat tagasi tegema, veeproovid euronormis ja
järjest paremaks lähevad, ainult kalad ei taha neid norme omaks võtta,
katkenud toiduahelale asendust otsida.

Mul tsipa väiksem tiik, toidab metsa ja põllu vaheline kraav, väljavool
jõkke. Parematel päevadel oli tiigis üle 100 kg. kala, vene ajal kui suvel
lihaletid tühjad olid elasime oma kalast.
Tiigis elavad ja koevad haug, ahven, särg. Särg aitab taimekasvu ohjata ja on söödakalaks. Aegajalt sai toodud linaskit , karpi ja kokri.

Mida järvekesega ette võtta sõltub edasisest kasutusotstarbest, allikatoide hapnikuvaene, talvel vaja õhutada.

nüüd kus sügis käes, on vetikad hakanud tiigis iseenesest järele andma. Huvitav, on see jahedate ilmade, vähenenud päikesepaiste ja pidevast sajust tingitud suurema läbivoolu teene? kahjuks pole neid kõikvõimalikke proove aega olnud teha

_________________
400l 2 RedBlood Parroti, mõne Antsu, Labidochromise, Botia,jne. Aga kõik vahivad niikuinii parroteid

Mina soovitan kinnikasvamise vastu osta valgeamuuri need pidid olema hullud taimede sööjad ja on bioloogiline vastand kinnikasvamise puhul .

_________________
Haruldased imisägad
22tk l201

karta on et teema algataja(2005a) on ammu juba oma küsimusele vastuse saanud ja vaevalt ta 10a oma vastust siit foorumist ootas

_________________
400L akva/CP-suurim,valgus4x39w,sooj-200w +30L nano

Kardan, et teema on ikka vajalik.

Äkki keegi oskab öelda või PS-i saata kus neid valgeamuure soodsamalt ehk kilohinnaga saab osta..