foorum.akvarist.ee

Probleem järgmine ,heast peast hakkasid koid veest välja hüppama .Tulemus selline ,et 3 kuskil 800 g kala on otsad andnud .Elavad kile põhjaga tiigis kus sügavust a la 130 cm .

Kalad kipuvad veest välja hüppama siis, kui neil vees olemine muutub väga ebamugavaks. Praeguste ilmadega võib põhjuseks olla liialt soe vesi, millest omakorda õhupuudus. Sel juhul oleks vaja see vesi kuidagi liikuma saada, et rikastuks hapnikuga või kuidagi õhutust lisada.
Kui suur see tiik on?
Kui palju kalu?
Mis on vee keskmine ööpäevane temperatuur?
Kas on otsese päikese käes või varjulises kohas?
Kas tegemist on seisva veega või on seal miskit vee liikumist?

_________________
100 l: Mollid, gupyd, mõõksabad, Ancistrused, Corydorased
112 l: Kuldkalad, Heteropneustes fossilised
440 l: Oscar, Pterygoplichthys gibbicepsed, Jack Dempseyd, Ancistrused

Vett on kuskil 10 000 l ,vett ajab ringi pump (aretasin ise filtri )vesi jookseb purskaevust tiiki .Oli 5 suurt koid (nüüd enam pole) ja 10 väikestks ,kuskil 8-10 cm .Alates kella 3 päike tiiki ei paista ,aga kas see ebameeldivusi ei tekita sell aastal punane vesiroos väga vohama hakanudja pea kogu tiigi pinna katnud .

Päike jõuab siis järelikult kõige "kuumemal" kesk-päevasel ajal tiigi üles kütta. Kui vesiroos katab Sul pea kogu tiigi pinna, siis on see tõenäoliselt lisatakistus hapniku ligipääsuks ja lehe tumepunane osa võtab päikest rohkem ligi ning tiik on kui haudepotis kaane all ja kalad lämbuvad. Soovitaks vesiroose harvendada ja tekitada rohkem vaba veepealset pinda, et hapnik ligi pääseks.
Ehk oskavad teised tiigikalade pidajad oma kogemusi jagada, kuidas neil olukord, sest omal tiik puudub.
Mis puudutab punast vesiroosi, siis ise avastasin ka oma akvaariumis, et see on kuumade ilmadega erilise hooga kasvama hakanud. Isegi, kui olen kõrge toatemperatuuri tõttu enam-jaolt valguse maas hoidnud. Siiani nägi vesiroos küll akvas värske ja elujõus välja, aga kasvu ei kogunud. Kuumade ilmade saabudes, hakkas maruhoogsalt sirguma.
Harvenda vesiroosi, et tekitada rohkem vaba veepealset osa. Kindlasti on foormulaste hulgas neid, kes vesiroosi omalegi akvasse ja/või tiiki sooviks - isegi võtaks mõne jupi omale akvadesse juurde.
Anna siia ikka teada, kas ja kuidas olukord muutub.

_________________
100 l: Mollid, gupyd, mõõksabad, Ancistrused, Corydorased
112 l: Kuldkalad, Heteropneustes fossilised
440 l: Oscar, Pterygoplichthys gibbicepsed, Jack Dempseyd, Ancistrused

viisin pool vesiroosi suurde tiiki .Sellega pole akvas küll midagi peale hakata See ei ole punaste lehtedega akvades kasvatatav vesiroos vaid punaste õitega ,lehed rohelised nagu vesiroosil ikka .pumpasin kolmveerand vett kah välja ja juba jookseb tiigist uus vesi koide tiiki ,loodan ,et vähemalt väiksed tegelased alles jäävad .

Teema küll vana aga küsin oma silmaringi huvides - kuidas koid enne väljahüppamist käitusid, kas olid loiud või sõid aktiivselt?
Variante on mitmeid, kuid lyy võttis asja ilusti kokku - kui mingid tingimused ei sobi, kipuvad hüppajad välja hüppama.

Hüppajad seepärast et osadel kaladel on hüppamiskalduvusi, osadel mitte. Mul 1 vana kala hüppas ka suuremat sorti veevahetuse peale või talvise tuppakolimise peale pidevalt välja.
Nii ta ühel hetkel oma kuiva otsa leidiski.

Sel suvel aga olen peale suuremaid veevahetusi väikeses basseinis (ca 5 tonni vett, 50 cm sügavust) kalu jälginud - paar korda on ühte hullu tulnud ka põõsast vette tagasiupitamas käia.
Suuremat sorti veevahetusega langeb veetemp kindlasti rohkem kui 3 kraadi (ja see ei pidavat kaladele meeldima).
Samuti hüppas just eelmainitud hull välja siis, kui suvepäike oli tiigi väga soojaks ja hapnikuvaeseks ajanud. Siis aga passisid kõik kalad loiult põhjas ja ei söönud ka eriti. Hapnikupump päästis olukorra.

Mis puudutab veel lyy pikka postitust - kas pigem pole mitte nii et vesiroosi lehed kaitsevad just liigse päiksekiirguse eest, samas toodavad päeval hapnikku (ka hapniku üleküllus võib probleem olla) ja öösel tarbivad sedasama täiega?

Üldiselt vaba veepinna puudus kipub ka hapnikupuudust tekitama. Ilmselt fotosüntees toimib taime valgust saavas ehk siis veepealses osas ning toodetav hapnik läheb mitte tiigi vette vaid õhku aias.

Mingi osa sünteesist kindlasti toimub veepinnale lähemal jah.
Aga aias ringi kõndides pole hapnikupuudust märkanud

Mõtelemist muidugi palju ,see hapniku puuduse varjant muidugi kõige kergem lahendus .Mingit suurt isukust küll üles ei näidatunud kuigi enne veest välja hüppamist hakkasid rohkem pinnal ujuma ,sügavust tiigis ala 140 cm ja väike purskaev liigutas vett koguaeg .Surid nad tiigis mitte kaldal .Väiksed juppid tunnevad ennast normaalselt .