foorum.akvarist.ee

Suured jurakad elavad mul kogredega koos ei taha neid seal kaua hoida panevad kogred nahka,tana jarvest puudsin,uks on 20 cm uks 15cm ja kaks on vaiksemad,voib ka vahetada mone muu kala vartu.Ohtul panen pildid kah .

Kaks veel alles nüüd pilt kah.

kahju et ahvenas akvaariumis ei paljune... a ilus kala on

_________________
4 ahvenat

Milliseid kodumaiseid kalu plaanid pidama hakata?

arvan et proovin kevadel panna lepamaimu särge või midagi sellist... äärmisel juhul ogalikk. talve ajan läbi gupidega... ja selleks ajaks proovin muretseda filtri-mullitaja

_________________
4 ahvenat

Ogalikud ja lepamaimud,elavad akvas küll aga särjega võib raskeks minna .Minul suri särg ära.Proovi kogredega mul kümme tükki juba pool aastat elanud ja paistab et elavad edasi kah väga lollikindlad kalad. Aga sittavad kõvasti filter peab võimas olema ,või pead väga tihti vett vahetama mina vahetan nädalaga 100 liitrit välja.Kevadel võin sulle mõne anda kui tahad,praegu tiigil jää peal ja ma pole mingi talisupleja.Mulle kogred väga meeldivad kui teise kasti valmis saan siis sinna plaanin midagi eksootilist panna.Mingi 20 aastat tagasi olid mul ka gupid aga müüd tahaks mingid suuremad kalad soetada.Uus kast tuleb mul umbes 150 liitrit sinna peaks ikka mõne juraka mahutama.

mul oli ka kokresid, koos guppide ja lamprologus bricharditega.
Püüdsin kahvaga väiksest kruusakarjäärist 5 tükki. Pikim oli
umbes 5-6 cm. Kuna muud sõiduvahendit peale ratta ei olnud, said
nad parajalt raputada. Mõnel pool külge osaliselt soomusteta.
Aga visad kalad, said terveks. Elasid nad siis akvas u 8 kuud,
väikseim pidas vastu paar kuud. Püüdsin nad suve lõpus ja talvel
mõjus ilmselt halvasti temperatuur 21-22 kraadi... Vähk käis neid
ka öösiti närimas, nad magasid ju põhjas...
Kevadel, kui suurema akva saan, siis teen praegusest 100l akvast
kodumaiste kaladega külmavee akva. Sisse püüan Võrtsust pisikesi
ahvenaid ja ehk satub mõni kiisk ka sekka.

_________________
340l ja 100l troopilisi kalu

Mis kas sul akvas vähk?Räägi lähemalt arvan et huvitab teisigi.Kas vähk ka kuskilt tiigist toodud?

täiesti harilik kuuba sinine jõevähk on. Algul oli 2 tükki.
Isane ja emane. Paaril korral õnnestus ka ülihuvitavat paaritumist
näha ja kasvasid kiiresti. Terve pesakonna poegi sain ka. See praegune
ongi üks nende poegadest. Kusjuures, kaladele need pisikakerdised
maitsesid. Kuna poegade ümberpaigutamisega jäin hiljaks, siis
50 koorunud loomast kasvas üles vaid kaks. Siis
ajasid mul pool aastat kalu taga...
Siis äkki surid järgemööda kõik vähid ära, peale selle ühe.
Põhjus oli ilmselt äkki kiiresti ja kõrgele tõusnud temperatuur.
Ja ka filter millegipärast ei töötanud. Väga kahju, et neist ilma jäin.
Nüüd ei ole enam tükil ajal vähke müügil näinud, aga kui jälle
tuleb, ostan mõne.
Lamprologustega saab vähk praeguseks hästi läbi, neil on piisavalt
palju kivialuseid käike. Vähk on madalamad endale vallutanud,
lamprologused kõrgemad. Päeval vähk eriti väljas ei käi, sest
lamprologused armastavad vähijalapraadi.
Mõni kuu tagasi pidin vähi maimuakvasse kosuma panema, sest
tal oli ainult 3 käigujalga 8-st alles. Kestus siis hoolega ja näris
nirumaid maime ja saigi terveks.
Nüüd on akvas rohkem urkaid ja tundub, et probleeme ei ole.

Kui kevadel saan mõne koduse jõevähi kätte, siis paneks küll
akvasse koos eesti kaladega. Karta on, et väga kaua teda seal
siiski pidada ei saa, sest kodumaised kasvavad ikka päris suureks.
Ja kuidas sa püüad sellist näpitsatega looma? Mul oma pisikesegagi
probleeme, korduvalt on näpuotsast vere välja susanud...
Pealegi, ega kodumaiseid nii lihtne ole kätte saada, peab siis
jälle maale eksperimenteerima minema...

_________________
340l ja 100l troopilisi kalu

AFAIK (minu teada) on Lamprologused tõesti olemas (ntx Lamprologus signatus, Lamprologus ocellatus) kuid sellist kala nagu Lamprologus brichardi ei eksisteeri, küll on aga olemas Neolamprologus brichardi. See pole mõeldud norimisena - kasutad seda nime järjepidevalt ning see on eksitav samamoodi nagu "põhjakas", "kukeke" jms. Katsuks ikka õigete nimedega hakkama saada.
Muide, oled Sa tõesti bioloog - eeldaks et sellise täpsustuse teeks bioloog mulle "komistamise" korral, mitte vastupidi? Tahtsin isegi kunagi bioloogiat õppima minna kuid paraku juhtus teisiti...

Neolamprologus brichardi pakuvad interneti leheküljed.
Suur saksakeelne raamat Süsswasserfische der Welt pakkus
just Lamprologus ja mitte Neolamprologus, sellist ma sealt ei leidnudki.
Vaatasin liigikirjelduse järgi oma kalad üle ja
selle järgi oli tegu nende kaladega. Ma ise ka tükk
aega juurelnud, et kumba peaks uskuma, internetti või
paksu suht professionaalset raamatut.
Bioloog ma veel ei ole, aga nii 5 aasta pärast, kui magister
käes, ehk olen. Pean nime ära muutma seniks?
Üks Külli siin juba on, seepärast paningi selle nime.
Kõik kommentaarid ja täpsustused on teretulnud, ega
mul veel palju õppida, enne kui päris bioloog olen...
Lähen täna raamatukokku ja igaks juhuks määran kalad
üle, põhjaloomad ka.

_________________
340l ja 100l troopilisi kalu

Tjah, see mulle uudiseks, oma raamatud räägivad ikka Neolamprologus brichardist. See saksakeelne raamat tundus olevat suht usaldusväärne kuid paistis et osa materjali on pärit aegade hämarusest - äkki on selle kala nime muudetud millalgi? http://www.fishbase.org on muidu paik mida olen lugenud üpris usaldusväärseks, neil on küll Neolamprologus brichardist jutt.

Ole nüüd mõistlik, ega ma paha pärast - paistab et Sul piisavalt alust sellist tiitlit kanda, kuni Sa end just professoriks ei tituleeri ma rohkem ei torgi. No ja kui saadki professoriks siis ka alust vaid õnnitleda.

90'ndatel välja antud venekeelne "kalapiibel" ütleb ka ikka et Lamprologus, sai ka alguses imeks pandud. a eks need nimed uuenevad pidevalt... asjale tuleb loogiliselt ja loominguliselt läheneda....

edu

_________________
Trespassers will be shot...survivors will be shot again. Küsimuste, probleemide ja arusaamatuste korral palun pöörduda otse. Ristisõda professionaalse kretinismi vastu...

a üks värk veel... kui ma panengi kevadel akvaariumi kodumaised kalad, kas ma pean siis kuidagi vett jahedana hoidma, räägitakse ju et tahavad külma vett ja kas ma võin seda teha jääkuubikutega?

_________________
4 ahvenat

Minu arusaamist mööda tahavad kodumaised kalad
umbes sellist vett nagu tavatingimustes meil järves/jões on.
Sellele vastavalt siis ka temperatuur. Kodumaistest enamik
nõuab suht suurt akvat ja korralikku õhustust. Enamikel kaladel
on ka oma kõrgeim lubatav temperatuur, millest ülespoole nad surema
hakkavad, ka looduslikes veekogudes. Nt üks aasta oli just liig kõrge
temp. üks põhjustest, miks Võrtsjärves kiisad(vist ka ahvenad, neid
küll vähem) surema hakkasid. Oli siis teisi päris ohtralt rannale uhutud...
Normaalses kivimajas, teiste kohta oma kogemust ei ole, ka kuumal
suvel on temp. nii 24-25 kraadi. Hea see väga ei ole, aga kõva
õhustuse korral peaks enamus kodumaiseid üle elama.
Endal küll erilist kogemust ei ole, sest pidasin ahvenaid
2-3 kuupmeetrises basseinis... Talveks asustasin kohalikku
karjääri ümber. Kogred kannatavad ehk natuke paremini kõrget
temp.-i ja akva tingimusi.
Päris jahutamist on küll raske ette kujutada, igatahes ei tohi
temp. kõikumine olla suur ja järsk, ehk pisut jahedamat kraanivett
aega-ajalt lisada...

_________________
340l ja 100l troopilisi kalu