foorum.akvarist.ee

tere
mul selline kalatiigi unistus olnud lapsest saadik,nüüd maalapp ja vahendid olemas.
maalapi suurus planeeritava tiigi jaoks 25x75m ca 6000m3, esmapilgul tundus olevat selline madalam maa,kuid sondeerimise käigus selgus 5x5x4m sügavust,et istun kruusa augu otsas ja vett ei kuskil, vesi olemas 400m kaugusel karjääris .Või on ainsaks lahenduseks puurkaev ja hüdroisolatsioon?

*** Pealkiri parandatud, tõstetud õigemasse kohta *** Rein

Võib jugtuda et see vesi veel tuleb sinna. Aga kui ta ei tule siis kannatab teha ainult tiigikilega aga see ei ole teps mitte odav lõbu. Sellise mahuga tiigile pannakse üsna paks kile. Ja 2000m2 tiigi kile läheb sulle maksma u 200 000.
Lihtsam on siiski veel maalapil ringi vaadata ja nivelliiriga otsida madalaim koht ja siis proovikaevamine teha.
Saab uurida ka pinnasekaarti ja vaadata ehk leidub mõni savikam ala maalapil. Sinna jääb vesi tõenäolisemalt paremini seisma kui kusagile mujale. Sellisel ise kaevatud loodusliku põhjaga tiigi puhul on paratamatu see et suvel võib asi ikka väga kuivaks jääda kaladele.
Ja on ka variant kaevata sul seal lähedalolevast karjäärist truubitoru

Kas selline tehnika ei tuleks kõne alla ,et tiigi põhi katta ca.40cm savi kihiga ja ääred kilega

kui paksust kilest üldiselt jutt käib ,mulle soovitati 0,5mm paksust ja selle hind on kolm neljandikku odavam teie pakutust

See saviga katmine on selline katse-eksituse meetod. Ei ole ma ka mingi spetsialist. Ma seni ainult väikeste tiikidega kokku puutunud.
Tiigikilede paksusega on selline lugu et mida paksem ta on seda kauem ta vastu ehk peab. Mul üks tiikidest on tehtud tiigikilega ja sinna panin 1,5 mm kile. Sai ostetud kilekeskusest. võin eksida aga vist oligi umbes 100eeku m2.
Selline 0,5 mm kile tundub niru võitu sellises kohas. Aga see ainult minu arvamus.
Viimane kokkupuude tiigikiledega oli mul seoses uue tiigi ehitusega ja sai küsitud basseinieksperdist tiigikilet. Sealne hind 140eeku m2
Nüüd tellisin inglismaalt epoksiidvärvi ja sain samad ruutmeetrid kaetud poole odavamalt. Alguses oli mõte et betoontiiki sisse kile panna aga otsustasin siiski värvi kasuks.

24m kruusa näitab kaart nii,et vee lootust eriti pole.

mis arvad kas sellise suurusega tiik ,kilega, ilma pideva veevahetuseta haisema ei lähe
kui taimed juba kasvavad, kas tekib mingisugune isepuhastumine ja hapnikuga varustamine ,Karp kala peks vist hakkama saama

mõtlen siin,et kui ei teeks ikka puurkaevu, selle asemel soetaks sellise võimsama pumba millega vajaduse korral karjäärist vett lisada

Kas Karp ja Forell suudavad ühes veekogus eksisteerida, kui ikkagi puurkaev siis võiks Forell kah olla


ok liiga palju küsimusi vist ühekorraga

Sellise suurusega tiik peaks ise puhastuma küll. Piisav suurus et tekiks mingi ökoloogiline tasakaal. Tasakaal kaob ära siis kui tekib tiiki liiga palju kalu.
Sellises tiigis ei ole kahjuks võimalik forelli kasvatada kuna forell vajab ikka väga hapnikurikast ja jahedat ning liikuvat vett. Sellised tingimused on ainult jões. Kalakasvatustes on ka forellitiigid nagu kraavid kus võimsate pumpadega vett ühest kraavi otsast teise aetakse.
Kalad keda sellises tiigis pidada saaks on koger ja linask. Teised kalad tahavad juba aereerimist saada. Isegi karp tahab normaalseks elutegevuseks sellises tiigis lisahapnikku (eriti suvel kui vesi soe).

Mul selsuvel väike forellieksperiment käimas - võtsin väiksesse aiabasseini mai alguses ühe pooleistkilose vikerforelli. See mõnetonnine tiigike on tänu puuvõradele enamiku päevast päikesevarjus, vesi on ca 16 kraadi. Vett ajab läbi isetehtud biofiltri ringi hozelocki titan 3000 pump, filtrisse sisse lööb akvakompressor lisaõhku ka. Filtrist väljuv vesi langeb ca 40 cm mööda kileastanguid allapoole ja on suunatud nii, et kogu basseinikese veepind tasapisi ringleks.
Forell elab nagu vana mees (ootab grillipidu - eks kirjutan tulevikus, mis ta kulinaarsed omadused olid selliste ebasobivate? tingimuste juures;)), sööb nii basseinivisatud leiba, kui ka spetsiaalset sööta, mida 5 tera kaupa päevas talle viskan.
Lisaks temale oli seal alguses 23 hõbekokre, suurim vast nii 100 grammi.
Möödunud laupäeval vahetasin vett - eelmiste nädalate tuulised ilmad olid tohutult liiva/tolmu, puulehti, õuna ja ploomialgeid kogunud ning vesi oli täiesti läbipaistmatu.
Siis eksamineerisin ka lähemalt kokresid - alles oli 18 tk. Kõikidel praktiliselt puudus saba, seljauimed väga räsitud, soomused ka osaliselt maas.
Tüüp, kelle käest kala tõin, ütles et võid julgelt koidega ühte basseini panna. Hea et ei proovinud...

Vast siit said oma küsimustele ka mõne vastuse

Tõstan teema ülespoole oma küsimusega.
Mure on sama mis teemaalgatajalgi, et pinnas on klibune ja maa-alal mida omame on lompe näha ainult külmanud maaga, siis lootust et vesi ise tiiki vajub on null. Kuna tiik hakkab olema ka metsloomade (loe: sõraliste) jalaulatuses, siis pole ma ka eriti vaimustunud tiigikile mõttest ( ilmselt peaks siis veel tiigikilele rajama mingi tugevama pealiskihi kivikatte näol.
Eelmisel aastal üritasin kuskil ehitusnrgas teemat tõstatada aga keegi ei vastanud
Olen netist aru saanud, et terve Ameerika rajab oma tiike bentoniit savi baasil, mida põhja vaja vähem kui meie savi... näidiseks üks lehekülg http://www.build-yourown-home.com/seali ... tures.html
Meil tegeleb firma viacon savikangastega http://www.viacon.ee/tooted/Savikangad.pdf , ega keegi pole tiigiehitamist sellest vinklist vaadanud. Kirjas oleks nagu, et see kangas hoiab ka vett, kannatab rohkem rebimist jne. Ka viikoni lehelt leian http://www.viikon.ee/savikangad.htm.
Meil tegelikult ehituse käigus nõutav tuletõrjele veevõtu koht ja arvasime, et rajame siis sellise tiigikujulise, oleks ilusam ja puha ja kalu tahaks ka kasvatama hakata selles. Kasvõi kokresid

_________________
180 l 2 SAEd, , 2 corydoras aeneus, 2 guraamit, parv gupisid, 2 antsu, 4 otot , 2 pelvicachromis taeniatust, 2 botia lohachata/almorhae

Vana teema, aga äkki kellelegi vajalik - savikangaste kohta. Jah, on väga hea hinnaga ja tundub öko jms., kuid siin on mitmed agad. Suurim ehk see, et savikangas töötab vaid siis, kui tal on peal piisavalt paks kiht pinnast - nagu olen aru saanud, nii 40-50 cm või isegi rohkem. See tähendab märksa suuremat kaevamistööd. Savikangas veega kokku puutudes paisub, tulemuseks on midagi plastiliini sarnast.
Tavaline tiigikile mida saab ehitusmaterjalide poest on enamasti 0,5 mm paks, sellise kile prognoositav eluiga on mõõdetav mõnede aastatega. Meil on aga firmasid, kes tegelevad tiikide rajamisega, neil on olemas mõistliku hinnaga märksa paksemat ja tugevamat geomembraani, kuid see on nii jäik et sellega ise naljalt miskit ei tee. Need firmad pakuvad aga paigaldust, eelnevalt on tarvis veekogu kohta teha valmis kavand mõõtudega ning siis nad tulevad kohale ja keevitavad ise kile kokku nagu vaja. See teenus maksab päris mitusada eurot, aga tulemuseks on tiik mis kestab mõnikümmend aastat.
Selline on siis lühikokkuvõte hetkel saada olevatest variantidest, nii nagu mulle hetkel paistab.

_________________
http://akvarist.eu

Firestone nimeline EPDM geomembraan on küll raske aga nagu paks kumm, oli vist 1,2 mm paks. Panin eelmisel aastal oma suurde basseini ja kui vähegi mahti saan, plaanin sel aastal ka tiigi sellega katta. Saab edukalt paigaldada ka ise, kuid sõltuvalt paani suurusest võiks olla paar inimest siiski abis + enne tuleks kindlasti paigaldusjuhisega tutvuda