foorum.akvarist.ee

Koos taimede ostuga tuli kaasa üks pisike oto. Ja nii saigi ta pandud täiesti "tooresse" ja sissetöötamata akvaariumisse.
Mõned päevad tagasi ostsin talle lisaks teise oto. Need 2 kala on täiesti erineva käitumisega. Nr. 1 oto on tasane, paigalpüsiv ja jääb mulje, et ta on shokis. Samuti ei ole ma näinud teda midagi söömas. Mida otod üldse söövad? Nr. 2 (ehk juurdeostetud) oto on aga paras aktivist. Eriti meeldib talle tegutseda pimedas. Aga ka teda pole ma söömas näinud. Klaasi puhastab küll, aga kas sellest siis piisab?

Nüüd leidsin otsinguga, et otocinclused on parvekalad ja neid peaks akvaariumis olema rohkem. Kas nr. 1 käitumine võib olla sellega seotud, et ta tükk aega ihuüksi oli? Teisest, juurdetoodud otost, ei tee ta samas üldse välja. Elavad mõlemad oma elu.

Mida peaksin tegema? Või on see kõik normaalne?


Lisaks on akvas 4 mõõgut. 2 emast, 2 isast. Neid toon millalgi juurde, aga praegu on veel vara. Akvaarium liiga uus. Nendega on selline probleem, et esimesel päeval üks suur emane kiusas isaseid ja näksis ühe isase saba täitsa ära. Nüüd on õnneks asi maha rahunenud ja paistab, et saavad omavahel täitsa hästi läbi. See suur emane on kahtlaselt paks, äkki on hoopis tiine?
Teine mure on see, et tundub, et neil on kõht kinni. "Junninöör" ripub tükk aega kala küljes. Kas see mitte ei peaks kohe ära kukkuma? Kõhukinnisuse vastu pidavat aitama elussööt. Kust elussööta saada?

Said nüüd esmased mured üles loetud. Ehk keegi oskab aidata...

ette tänades!

_________________
JUWEL 57 l
4x Xiphophorus hellerii, 2x otocinclus affins
Anubias barteri var. nana, Bacopa caroliniana, Ceratophyllum demersum ja Cryptocoryne.

elus sööta saab peaaegu igast poest tartus ma ei tea aga viljandis saab küll

Otode spets just pole, aga kuskilt lugesin, et tervel otol ripub tagant koguaja roheline "niit", mis peaks ilmselt näitama et tal kõht täis ja ajab ülegi . Aasta tagasi üritasin ühte otot pidada aga see õnnetuke käitus just nii nagu sinu nr 1. ja kahjuks teda varsti enam polnud. Aga proovi talle suvikõrvitsa viilu ette anda. Võib-olla sul ka liiga puhas akva alles, nad tahavad pehmet rohevetikat mis seintel tekib ja siis ei leiagi endale piisavalt süüa.

Mõõgude kõhukinnisuse kohta arvaks, et aitab ka gupidega proovitud variant, et üks päev anda vähem süüa ja lähevad siis ka taimedel kasvava vetika kallale, mille tagajärjel see niit tumedamaks roheliseks värvub ja ka ära kukub. Minul juhtus igatahes nii ja polegi aasta jooksul neile kordagi miskit elusat pakkunud (eks võibolla on nad oma poegi manustanud )

_________________
180 l 2 SAEd, , 2 corydoras aeneus, 2 guraamit, parv gupisid, 2 antsu, 4 otot , 2 pelvicachromis taeniatust, 2 botia lohachata/almorhae

Rohelist "niiti" ei leidnud kummaltki otolt.
Nr. 2 paneb mööda akvat nagu välk ringi ja paistab vägagi terve olevat. Nr. 1 on aga nii armetu Kössitab akvaariuminurgas. Pean vist arvestama asjaoluga, et see meie "esimene ja eriline" kalake lähev varsti parematele jahimaadele
Ostan homme suvikõrvitsat ja vaatan, kuidas otod reageerivad.

Anubiase peal kasvab must habevetikas ja avastasin, et mõõgud käivad seda aeg-ajalt nokkimas. On see neile üldse hea?
Üldse on neil õhtupoole kombeks kiviklibus nokkida, ei tea, mis nad sealt leiavad. Söögi puistan vette hommikul ja see on praeguseks ammu lännu...nii et seda nad vaevalt seal nokivad.

_________________
JUWEL 57 l
4x Xiphophorus hellerii, 2x otocinclus affins
Anubias barteri var. nana, Bacopa caroliniana, Ceratophyllum demersum ja Cryptocoryne.

Kui su mõõgud seda söövad siis jäelikult ei saa hullu olla;)
Üldiselt kalad ikka nokivad põhjast toidujääke nii , et ei tasu sellepärast muretseda
Parem toita sutsuke vähem kui rohkem:)

Nonii, ongi minu pisike otocinclus surnud

Püüdsin täna nr. 2 otole uusi kaaslaseid leida, aga tulutult. Küsimata on veel Annelinna Keskuse poest. Loodan, et see üksik oto ennast siin väga nurkalt ei tunne.


Aga tundub, et üks emane mõõgu ongi tiine

_________________
JUWEL 57 l
4x Xiphophorus hellerii, 2x otocinclus affins
Anubias barteri var. nana, Bacopa caroliniana, Ceratophyllum demersum ja Cryptocoryne.

Ütlen paar sõna, kuna eelnev info tundub kuidagi poolik.
OTO pole suurem-asi parvekala. Elab rahulikult omaette ja sööb vetikat.

Kui toidulaud kitsaks jääb, on nõus ka kurki sööma. Helvestest ja elustoidust ujuvad (vähemasti niipalju, kui minul neid on olnud) silma pilgutamata mööda.

OTO-sid huvitab rohe-vetikas. Seda söövad nad siiski niikaua, kuni selle niidid pole väga pikaks kasvanud (ju siis vana ja pika vetika maitse pole suurem asi

Põhiliselt istuvad OTO-d päeval kusagil varjulises kohas ja tegutsevad parema meelega hämaras või öösel. Kuna OTO ja SAE on iseloomult küllalt sarnased, siis korraldavad ka OTO-d vahest nö. "tuletõrjeõppused" ja tuhisevad mööda akvat ringi. Mõne aja pärast jõuavad nad kuhugi sobivasse nurka ja jäävad sinna lõõtsutama.


Sellised tähelepanekud siis OTO-de kohta.

Minu kolm otot panevad koguaeg kambas ringi ja on päeval väga aktiivsed , minu arust nad liigikaaslasest ära ei ütle, aga see minu arvamus.

_________________
110L/Platydoras,skalaar,2 corydoras , 2 ancistrus,taimed.
37l/4x platy,taimed

Ka minu otod on kogu aeg käitunud parvekaladena. Täiskasvanud vikerkalade kõrval paistavad nad maimudena ning käitusid pikka aega arglikult kuid kui nendega samas mõõdus vikerkala maimude parv akvas möllama hakkas said nemadki tublisti kuraasi juurde. Aga seda et nad oleks söönud kurki või suvekõrvitsat pole mul õnnestunud näha (ntx Stenil aga mäletamist mööda maitsesid ka suvekõrvitsat) , küll aga paistavad neile maitsvat Spirulina ning JBL Novofect tabletid.

matsutavad suvekõrvitsat ja kurki nagu noored jumalad. Nad on suhteliselt efektiivsed vetikasööjad, parv otosid suudab akvaariumi neile kätte saadavast vetikast paari päevaga lagedaks süüa.

Samas tuleb siiski arvesse võtta nende suurust ja jõudu, ehk siis kõike vetikat ei ole nad suutelised sööma. Siiski söövad seda, mis kätte saavad, ehk siis rohevetikal pealmisi pehmeid kihte, see, mida isegi zhiletiga kraapides eriti kätte ei saa, ei ole ju ka neil võimalik süüa.

teine trikk. oto sööb koguaeg. vormikas oto on õnnelik oto. ehk siis kuju peaks olema keskelt normaalselt paisutatud. Kui oto on nö 'sale', ehk kõhukoht on sirge nagu mõnel modellil, on oto nälgas või haige. seega kallid otopidajad, hoolitsege selle eest, et teie lemmikutel oleks koguaeg miskit süüa.

EDIT: kõhukoht peab olema paisutatud külgedele siis, et kui ta on kõhuga vastu klaasi ja lutsutab seda, peaks keskel selline paunake olema.

_________________
240L kuldkalu, Flying Foxe, OTO- sid ja miskeid sägalisi