foorum.akvarist.ee

Midagi huvitavat Ancistrustruse kohta


Ansistrus on rüüsägalane. Ka rüüsägalasi nagu teisi väga paljusid kalaliike peetakse akvaariumites. Ansistruse looduslik elupaik on Amazonase jõgi ja mõni selle lisajõgi. Valdav enamus akvaariumis peetavatest kaladest on sealt pärit, kuna on tegu kõige liigirikkama veekoguga, kus avastatakse järjest uusi liike (rohkem kalakiike kui vaikses ookeanis) mis on veel juhtumisi mageveeline. Ansistrus (eriti isane) näeb küll suhteliselt hirmuäratav välja kuid ta on mõne akvaariumikoosluse jaoks lausa hädavajalik. Tema suu on arenenud mingi eseme pealt vetikaid sööma mis võib vabalt olla akvaariumi klaas ja põhjadekoratsioonid. Ta peamine osa akvaariumi koosluses ongi akvaariumi puhastamine ja puhtana hoidmine. Ta sobib kokku kõige paremini pinnapealsete kalaliikidega kes tavalistelt põhja ei tüki (kuldkalad, gupid, mõõksabad, guraamid jpt.). Teda on võimalik pidada ka agressiivsete kaladega koos, sest tal on soomuste asemel luuplaadid mis on ka vahest okkalised. Teda on üsna raske ära süüa. Ka kiiversägal ja kohversägal on taolised luuplaadid ainult natuke süütuma välimusega. Ühelgi sägalisel pole õigeid soomuseid. Selles mõttes on ta territoriaalne, et teisi põhjakalu ta eriti ei salli. Ta võib rünnata neid oma teravate sarvedega mis talle pähe kasvavad. Neid sarvi tal väiksena pole ja sellepärast ongi sugudel raske vahet teha. Emastel on need ülemise huule pikendused tunduvalt lühemad ja neid on ka tavaliselt vähem. Ansistrus kasvab üsna suureks kui tal on soodsad tingimused, kuni 13-17cm ja ta pea läheb laiaks nagu rail. Ta ongi raile väga sarnane. Talle meeldib kui akvaarium on hästi valgustatud või päikse kätte tõstetud, et seal vetikad kasvaksid. Parim vesi on PH 6.0-8.0, DH 5.0-12.0 ja temperatuur 23-27 kraadi. Nagu paljud sägalased on ka Ansistrus labürinthingaja. See tähendab, et ta peab pääsema ligi akvaariumi kohal olevale õhule mis ei tohiks olla tolmune.

_________________
160l- 5 Skalaari, 1 Molli paar, 1 Mõõksaba paar, 1 Põhjkoristaja paar, 1 daniote paar.

25l- 37 Väikest Mõõksaba poega (12.01.2008) 9 Mõõksabapoega (suve lõpu lapsed)

Uskumatu. Ancistrus on labürintkala Ei viitsi otsida, aga ei mäleta, et oleks kuskil sellist informatsiooni kohanud. Samas mine tea, minu ancistrus jalutas vahel veest väljas küll

_________________
160l- 5 Skalaari, 1 Molli paar, 1 Mõõksaba paar, 1 Põhjkoristaja paar, 1 daniote paar.

25l- 37 Väikest Mõõksaba poega (12.01.2008) 9 Mõõksabapoega (suve lõpu lapsed)

Siin on midagi sassi aetud - rüüsägad ei ole ikka labürinthingaja

Spetsidega vaidlema i hakka kuid üks mu Antsistrustest tuleb tõepoolest poolest sageli poolest saati veest välja toiduringi peale paremaid palasid nautima. Kui teda fotikaga mitte tüütama minna, veedetakse õhu käes päris pikk aeg.

Natuke lugemiseks:
http://www.fishprofiles.com/files/profiles/640.htm
http://www.planetcatfish.com/catelog/family.php?family_id=4
http://www.thetropicaltank.co.uk/Fishindx/fishindx.htm

Labürinthingajad teevad oma marjapesaks veepiirile õhumullidest pesa.
Kas keegi on näinud sellist ancu pesa?

Üritasin leida algallikat kus sellist juttu kirjutati. Nagu oligi arvata vanameister Dutta midagi sellist pole kirjutanud, vähemalt mina tema raamatust küll ei leidnud - tegelikult ei leidnud et Dutta oleks üldse ancistrustest kirjutanud. Teise viidatud allikaga on asi segane, ma ei tea et eesti keeles oleks välja antud raamatut “Akvaariumikalad” Dick Mills, küll on samalt autorilt tõlkeraamat "Akvaariumikalade piibel" mille ebatäpsustest on foorumis varem juttu olnud, kuid midagi sellist pole ka Millsi raamatus - küll on aga sägaliste teemal lause "Sageli hingavad nad veepinnalt atmosfääriõhku, kuid erinevalt labürintkaladest pole neil peas täiendavat hingamisorganit, hapnik imendub vereringesse läbi soole tagumise osa seina." Nii et kahtlustan et see jutt on referaadi autori isiklik fantaasialend.
Nagu ka nimetus "ansistrus" ja Hanna pakutud "Ancistrustrus".

Kinnitan samuti Reinu arvamust.

Ancistrused EI OLE labürintkalad, kuna neil pole labürint-organit. Ancistrused kasutavad õhust hingamiseks magu.

The armoured catfish, Ancistrus chagresi, is a facultative air breather and uses its stomach as an air-breathing organ (ABO).

http://jeb.biologists.org/cgi/content/a ... /102/1/157

study of the stomach of the air-breathing Ancistrus multispinnis (Siluriformes, Teleostei)

http://rparticle.web-p.cisti.nrc.ca/rpa ... lyLang=eng

huvitav.

_________________
Juwel Rekord 60 (54liitrine)
corydoras aenus, gupid, ants, neoon.

Edaspidiseks soovituseks peaks ütlema, et "Miksikese" referaadid on tihtipeale pealiskaudsed ja vigu täis, sellepärast ei maksa neid küll tõsiteaduslikult võtta.
Mõni lause sobiks "Õhtulehe" pealkirjaks ( näit. "teravate sarvedega ründav ancistrus") Seda lugenud, ei julge kätt vette pistagi
On märksa paremaid kohti (kasvõi see foorum) ja linke akvaristikaalaste teadmiste täiendamiseks.

_________________
240l elustaimed; tavalised eluspoegijad, corydorased, otod, pärlguraamid, neoontetrad, f-SAE, ancistrused, tornteod ja teosööjad.