foorum.akvarist.ee

Aga kuidas selle karantiiniga on... Oletame et kala vajab 200L suurust akvat. Ja ta on alles ostetud, siis ei saa ju teda suurde akvasse panna, et mis siis selle kalakesega tuleks teha? Osta teine akva veel?


**** Tegin teema pooleks, kleeps pole sodimiseks **** Rein

_________________
Rekord 110 : rasbora heteromorpha(2), Guppy ( lugematu arv ), zebra danio, ants.

miks kohe ei saa panna?

_________________
110L/Platydoras,skalaar,2 corydoras , 2 ancistrus,taimed.
37l/4x platy,taimed

Minu arvates peaks kah kohe saama sest poes on nad juba karantiinis olnud...enne neid ju müüki ei pandagi

_________________
120l-kari kalu ja tigusi

viimane kord,kui poes käisin,palusin müüjal püüda väiksemad kalad. Eeldan,et väiksemad kalad on nooremad ja elavad seega kauem.

ints

_________________
võtan vahel sõna
----------------------
200 L ja palju kalu

Kala harjutamine uue veega:
Kõigepealt pead panema koti või purgiga kalad akvaariumi ja ootama 10-15 minutit ja lisad 1 klaasi akvaariumi vett kotti, ootad 10 minutit ja siis võid kalad sisse lasta.

_________________
110L/Platydoras,skalaar,2 corydoras , 2 ancistrus,taimed.
37l/4x platy,taimed

kalade harjutamise kohta uue akvaariumi veega kirjutasin haiguste artiklis. karantiiniakvaariumit ei viitsi enamik omast laiskusest pidada, kuigi eeskujulik akvarist peaks seda haiguste ennetamiseks tegema.
mis puutub sellesse, et poes on kalad aklimatiseeritud, siis jah, on küll - aga poeakvaariumites oleva veega. vee parameetrid ja bakterkooslused on aga igas akvaariumis erinevad.

sellest oli väga suur kasu,põhjaliku ülevaate poolest.Tulevikus arvestan kõigega.Olen läinud juba õnge.Tähendab poes oli kalake juba haige,sest nägin akvas kahte väga loidu kuld kala,ennem kui ostsin.

Karantiiniakval on mitmeid häid külgi. Kaladel võib olla haigusi mis ei avaldu enne kui kala on nõrk. Isegi juhul kui kala on poes korraliku aklimatiseerumise läbi teinud ning vesi on poes täpselt samasugune kui uues elukohas on transamine kala jaoks ikkagi stress, nagu ka uute tingimustega kohanemine. Sestap ei saa alati kalapoodi süüdistada kui kala peale kojutoomist ootamatult haige osutub olema - võimalik et see haigus oli kalal varjatult juba enne kalapoodi jõudmist ja lõi alles nüüd välja. Tõsi on kahjuks seegi et vahest võib kalapoest ka lausa haigeid kalu saada - mõnest kahjuks üsna tihti. Ja lõpuks vetikaparanoikud võiks ehk sedagi karta et kurjad vetikad võivad kala seedetraktis reisida , karantiiniakva vähendab tõenäösust et nad päris akvasse jõuaks.
Mõni võib ehk mõelda et mis seal ikka, kui tuleb haigus uue kalaga kaasa ravime kalad terveks ja korras. Ravimid on aga üsna kallid, on ikka vahet kas osta ravimit 30 liitri või 300 liitri jaoks - mida suurem on põhiakva seda rohkem on mõtet hoida karantiiniakvat. Kalad on ravimite osas erineva tundlikkusega, kirju seltskonnaga ühisakvas võib tõsine ravimine tuua kaasa hoopis mõne varem tervena paistnud kala kaotuse.
Samas usun et suurem osa akvaristidest ei kasuta karantiiniakvat. Minagi pruugin seda harva - kuid toon ka väga harva midagi uut akvasse ning valin hoolega kust ja mida tuua.

Selge....aga see ka et kui pärnust jõe kõrvalt ostate pärlguraamisid, siis ma hoiatan et olen seal tihti käinud 2 nädala jooksul ja olen juba päris mitut surnut näinud.

_________________
120l-kari kalu ja tigusi

sama partii kalad on enamasti ühevanused, seega sinu loogika ei pea päris paika

mis variandid veel võimalikud on?
eeldusel et kalad ei ole haiged.

p.s. usu mind,ma oskan haigeid kalu tervetest eristada

_________________
võtan vahel sõna
----------------------
200 L ja palju kalu

said vist valesti aru ints, ma ei väida et kasvult väiksemad kalad on haiged. samavanade kalade erinev kasv, kui neid on peetud samasugustes tingimustes, sõltub eeskätt toitumisest. kasvult suuremad kalad on suutnud toiduni jõuda paremini ja kiiremini ning seega võib arvata, et nad on aktiivsemad, elujõulisemad ja tänu heale toitumusele ka tulevikus haigustele vähem vastuvõtlikud.

Selline üldistus et partiis alati sama vanad kalad peab ehk enamasti paika inimese poolt paljundatud kalade puhul, paraku on osa müüdavaid kalu loodusest püütud (ntx SAE-d) ja ma tõesti ei usu et keegi hakkab siis nende vanuse määramisega ning selle alusel kalade sortimisega tegelema.

loodusest püütud kalade osakaal on väga väike ja pigem erandlik. enamik levinumaid akvaariumikalu on siiski inimese käe all paljundatud - põhjuseks see, et n.ö masstoodangu kalade hind on palju odavam, kui loodusest püütud kalade hind. loodusest püütud ja müüki paisatud liigid on 90% juhtudest sellised, mida on väga raske tehistingimuses paljundada.

No palju neid kalasorte siis on peale SAE mida siia otse loodusest tarnitakse??
Maksimarketi kulinaariaga tõsi kül,peaks jälle vastupidi olema.

_________________
www.basset.ee