foorum.akvarist.ee

Selline kummaline küsimus, et kui peaksite ühe neist valima, siis kumma- kas trigonostigma heteromorpha e minu teada vist kiillaik rasbora või neoon tetra? (Kuigi tetrad iseenesest on juba võrratud.) Ja miks just selline valik. Ei suuda kuidagi otsustada, mõlemad on minumeelest ilusad, igaüks omamoodi.
Mul on 75 l kast, kolm-neli suurt ja kümne ringis pisikesi (pojad) killereid, 4 amanot, 3 platit ja 1 mõõksaba. Peaksin vist ülerahvastuse vältimiseks eelmistele kaladele uue kodu leidma, muidu läheb vist kitsaks.

M

Mul on mõlemad ning kui peaksid valima, siis soovitaksin kiillaik rasborat. Tunduvad natuke targemad kalad kui neoonid. Aga nad ei hoia nii palju kokku kui neoonid

_________________
530L mulda, taimi ja kalu.
Vaata ka mu pilte fotograafina->KLIKI SIIA
http://www.fotograafia.ee

Endal ka mõlemad olemas ja vist valiksin samuti rasborad. Kohe algusest kui üldse akvaariumile mõtlema hakkasin oli kindel plaan parv neoone võtta, aga nüüd tunduvad rasborad palju efektsemad. Võibolla kui neoone oleks tõesti suurem parv, 20-30 kala ringis, siis tuleks nende ilu rohkem esile, aga minu 7 kala on suht...meh... Ja rasborad ujuvad mul rohkem parves kui neoonid.
Viimasel ajal on mulle silma jäänud Gymnocorymbus ternetzi ehk mustad tetrad, vot kui ruumi oleks siis võtaks neid hoopis.

Neoonid ongi efektsed siis, kui neid on palju. 20-30 tk hakkab juba looma. Parve hoidmine aga sõltub teistest akva elanikest. Kui kedagi rohkem pole, siis pole neil ka parve hoidmise vajadust. Nii et 75 liitrisse kasti ise neoone ei paneks.

_________________
http://akvarist.eu

Arusaadav. Aga kas rasborasid paneksite? 75 liitrit on maru väike kast, aga upgrade'ida pole hetkel paraku võimalik.

Rasboorasid ehk isegi paneks. Nad on parvekalad ning soovitavalt vähemalt 8 võiks neid olla.
Hea koht oma valikute testimiseks on http://aqadvisor.com - pole küll lõpliku tõe allikas, aga enamasti annab suht adekvaatseid tulemusi.

_________________
http://akvarist.eu

Olen sellega tuttav ja tiba skeptiline. Vahel on küll oma võimalusi testides olnud tunne, et see kipub arvutama stiilis "1cm 1 liitri kohta."

Eks selle arvutamine, kui palju kalu akvasse kannatab panna, on ka üsna keeruline, sest see sõltub igasugu asjadest. Mõned mis kohe meelde tulevad: akvaariumi õhuga kokku puutuva veepinna pindala, filtri võimsus, õhupumba olemasolu, elustaimede hulk akvas, päevane toidu kogus, veevahetuste maht ja sagedus, kalade iseloom (ntx kuldkalad on parajad läbustajad). Mõned kalad vajavad lihtsalt suuremat akvat, kuna nad on kiired ujujad ja vajavad rohkem vaba vett. Pinnal ujuvad taimed ühest küljest eemaldavad tõhusalt veest liigseid toitaineid, sest nad pääsevad ligi õhus olevale CO2-le mistõttu neid ei piira vees olev CO2 hulk, teisalt nad jälle vähendavad õhuga kokku puutuva veepinna pindala. Jne. Üks väheseid objektiivseid näitajaid (üle)asustuse hindamiseks on sissetöötanud akva korral nitraatide hulk enne veevahetust - samas ntx kui teha üle päeva 50% veevahetust, siis see enamasti hoiab ära üleasustuse puhul tavapärase vee kvaliteedi languse. Isegi kui see proge lähtub pelgalt 1cm 1 liitri kohta valemist, on see parem kui mitte midagi, sest hoiab ära päris "kalakonservi" tekkimise. Kalade ostmisel inimesed ei viitsi/oska/taha otsida infot, kui suureks need kalad kasvavad, see proge teeb selle töö nende eest ära ning kui üritaksid ntx oma kasti osta 5 imekena tillukest oskarit (aga nad on tõesti ilusad kalad ning neid müüakse enamasti väikestena), saaksid ilmselt hoiatuse.

_________________
http://akvarist.eu