Mul oli 3 thoracatumit. Alguses kõik sõbralikult koos ja ühtemoodi. Siis hakkas pulmitamine, tatimullid vee peal ja isastel ilusad punased rinnauimeservad. Ma ei tea, kas läksid isased omavahel kaklema või ajas emane isast taga või tahtis isane nii kangesti emasele näidata, mida ta oskab, igatahes ühel hommikul oli üks isane põrandal. Pesapunumine jäi katki ja emane ei sallinud enam allesjäänud isast. Ajas teda kogu aeg taga. Emane valitses nüüd üksi oma koopas. Muud kalad tohtisid sinna kolama minna, aga oma mees mitte. Isane läks ancistrusepapa juurde peavarju otsima. Emane ajas isast just nii palju taga, kui isane jõudis "oma" territooriumile, siis oli rahu majas. Haiget ei teinud, ei puudutanud, ainult ajas taga. Siis otsustasin mulla põhja panna ja võtsin kogu kupatuse akvast välja. Tagasipaigutamisel said taimed natuke uude kohta ja mammi koobas ka 5cm võrra nihutatud. Mingil põhjusel mahtusid mõlemad thoracatumid nüüd emase koopasse ära. Lösutasid kõrvuti ja tüli polnud enam. Aga ühiskondlikus asutuses ei tea iial, mis ja miks juhtuda võib. Umbes nädal tagasi oli isane kõhu alt katki. Keegi teda ei kiusanud, midagi teravat akvaariumis pole (kalad on üle aasta sees, ainult muld on paar kuud olnud, aga see ka käega läbi katsutud). Emane käis isasega kaasas, kuhu isane läks ja keeras kõhu ülespidi taimelehe all. Uurisin küll, aga marja ei leidnud. Panin isase eraldi ravile ja see suri järgmisel päeval. Kui ma akvaariumi juurde läksin, tegi mammi sööste üles-alla ja diagonaalis mööda esiklaasi. Praegu käitub ta rahulikult. _________________ 400 l platidoras costatus, thoracatum, SAE, kollane ancistrus, japonica krevett, kuhlii loach, molli, kuldguraam, gupi, skalaar, hemigrammus, õunateod, tornteod 180 l ancistrus, thoracatum, SAE, hiina vetikasööja, neolamprologus brichardi
|