foorum.akvarist.ee

Kas kellegil on kogemusi vöödiliste karnegiellidega ? ( Carnegiella strigata ) . Igasugune info teretulnud .

Pole kogemusi endal aga kirjandus väidab järgmist.

Kasvavad maksimaalselt 3-3.5 cm suureks ja vajavad happelisemat keskonda.
Paiknevad akvaariumis pindmistel veekihtidel ja eelistatult peaksid olema koos uimaste ja sõbralike kaladega.
Ohutundes keerab ennast horisontaalsesse asendisse ehk näeb välja nagu hõljuv leht pinnal.
Söögiks võib kasutada Artemiat,pisikesi ussikesi või siis helvestoitu mis hõljub pinnal.
Kala peaks olema tihedalt taimedega sisustatud akvaariumis kus on tume pinnas ning mõningad pinnataimed.
Tegemist on siis parvekalaga ja peaks omama vähemalt 10 isendit ühes parves - käituvad siis nagu looduses.

Temperatuur:20 – 28 °C
pH: 4.0 – 7.0
karedus: 18 – 179 ppm

Söögiks võib kasutada Artemiat,pisikesi ussikesi või siis helvestoitu mis hõljub pinnal.
Lisalugemist:http://www.seriouslyfish.com/species/carnegiella-strigata/

_________________
180l- 5 ancistrus 1 albiino, 6 Corydas Aeneus, 7 kribensis,gupid
60l- Hemichromis Lifalili maimudega

Hm, pole vist kalaga tegu. Passiks vast rubriiki "Muud loomad".

_________________
KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.

Googli järgi päris huvitav kala.

_________________
1000 liitri klubis
Õues keskeltläbi 20000 liitrit kuldkokrede ja vesiroosiga

"The smallest and most delicate of the nominal hatchetfishes.
The rounded keel is shallower than related species, giving this fish a distinctive elongate profile."
Polnud isu ümber tõlkida, tegemist on siiski kaladega.

_________________
180l- 5 ancistrus 1 albiino, 6 Corydas Aeneus, 7 kribensis,gupid
60l- Hemichromis Lifalili maimudega

Tundub , et see väike vahva lendkala pole eesti akvaristide seas eriti populaarne ... . Aitäh viidete ja linkide eest , aga kuna inglise keel on raketiteadusega ühel pulgal , siis .... . Üks asi on lugeda laialdast infot , teine tarkusi saada inimeselt , kellel on otsene seotus antud kaladega . Parimat .

Kuidas vene keelega oleks? Näiteks: http://www.fishy.ru/cgi-bin/pub/o3s_pub?c=view&id=2163 või guugelda: Карнегиелла мраморная

_________________
325l skalaarid,pärlguraamid,tähn.kiiversägad,imisägad L411,harjasnina
96l neoonid,panda sägad

Minul olid antud kalad mingi 4-5 aastat tagasi. Ostsin kuuese parve ja paari kuu pärast polnud neist ühtegi alles... Vaatamata sellele, et akvaariumil korralik kaas peal, suutsid nad mingil kummalisel viisil ikka tee värske õhu kätte leida. Hõljusid nad kõige ülemises kihis ja kuna akva ülemine serv kusagil rinna kõrgusel, siis nende nägemiseka pidid kükitama. Lennuvõime neil kirvestel ikka tohutu. Seega - kui soovit soetada, siis tihedalt suletud kaas on kohustuslik!

_________________
200l: Eheim 2026 Proffesionel2 ja JBL CristalProfi e900 - pterophyllum altum peruensis,erinevad ramirezid,mikrogeophagus altispinosus, apistogramma borellii,corydoras paleatus.
65l: Tetratec EX600 - erinevad tetrad.

Tellisin kusagil 2013 aastal meie akvasse 16tk Marbled hatchetfish'i (Carnegiella strigata). Ma olen siin foorumis nendest omal ajal pisut kirjutanud.

Huvitavad ja omapärased kalad kes ujuvad ainult akva pinnavee läheduses. Kirveskõhtude ujumisstiil on selline rändlindude lennule sarnane tegevus. Ujutakse kas hanereas või siis V-kujuliselt. Aeg ajalt toimub eesoleva juhtkala vahetus. Ja nii nad puhkuseta lõputult ujuvadki. Kui ehmatavad (nt. akva hooldus) siis peituvad akva kesk- ja põhjakihtidesse. Kirveskõhud on sellised väga kartlikud kalad. Veel on neil "halb harjumus" võimalusel akvast välja hüpata. Meil läks sellisel teel uutele jahimaadele 2-3 isendit. Avastad hommikul akva läheduses žiletitera mis lähedamal vaatlusel osutub kirveskõhuks. Mingil hetkel tegin akvas 2013 fauna ümberkorraldusi ja lihtsalt andsin ära kõik kirveskõhud. Hiljem tegelikult kergelt kahetsesin seda loovutamise tegu.

Juhul kui sa soovid kalu kes liiguksid ja elaksid ainult pinnavee läheduses siis on kirveskõhud hea valik. Vähe on kalaliike kes ainult pinnavees elaksid nii nagu seda teevad kirveskõhud.

Meie 2013 kirveskõhud olid sellised.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

Aitäh teabe eest ! Teema taustaks niipalju , et mõtetes on suurema akva ost . Ning ühed arvestatavad tegelased oleksid needsamad lendkalad ... sellepärast selline uudishimu . Uued teadmised tekitavad jälle huvi rohkem teada saada ..... Karnegiellide korral peaks siis olema küllaltki võimas pump - filtersüsteem ? ( Et veepinna lähedal tekitada tugevat veevoolu ) . Kas veetaset tuleks siis vähe madalamal hoida , et hüppamiseruumi oleks ? Kas akva hooldamise - veevahetuse ajal nad välja ei hüppa ?

Kõik oleneb sellest kui suurt akvat kavatsed osta. Mida suurem akva seda parem nii kaladele kui akvaristile. Kergem akvat hooldada. Filtritest ikka soovitaks akvasse võimalusel välisfiltrit mis on ökosüsteemina tunduvalt mahukam, võimsam ja tõhusam.

Tavaliselt sätitakse akvas filtri väljavooluga veepind korralikult ringlema. Selline veeringlus on kogu akvale kasulik. Pealegi lõhustab see veepinale tekkivat proteiinikihti. Viimane tekib näiteks kalade toitmisel. Mina isiklikult arvan et akvas veetaseme alandamine suurt ei aita. Kirveskõhud hüppavad ikkagi kõrgemale ja kaugemale. Pigem tuleks asjale lähendeda teise nurga alt, nimelt võiks akvakaane avavuste peal olla mingi võrk või rest, et kalad hüpates välja ei saaks ja lihtsalt kukuksid vette tagasi.

Hoolduse käigus kirveskõhud välja ei hüppa, pigem redutavad kusagil põhja läheduses ja pinnakihtidesse siis ei tule. Kriitilisem on pigem see, kui on olemas mingi võimalus et kalad saavad öösel välja hüpata. See on kaladele ohtlik aeg sest pole mitte kedagi kes saaks neid põgenikke vette tagasi visata. Millegipärast hüpatakse just öösel või varahommikul.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett