foorum.akvarist.ee

Kas kellelgi on kogemusi noorkalade värvumusega?
Milline on umbes 5 cm isase kala välimus? Soovisin saada 4 emast ja 2 isast kala. Kotis olid nad hallid kilud, ilmselt ehmatusest.
Nüüd 2 päeva möödudes on juntsud kenasti toibunud ja kehale värvigi tulnud....aga kõik 6 on enam-vähem ühesugused. Piki keha ülalpool kuni keskjooneni kena helkiv kollakasroheline värvus, keset keha jookseb horisontaalne tume triip. Kellel laiem, kellel kitsam. Kellel sabast poole kehani ja mõnel üle terve keha.Mõnel kalal on tugevamad või nõrgemad ahvenatriibud (2-3) keha keskel. On nad tõesti kõik emased?

Võiksid mõne pildi teha. Värvide täielik esiletulek nõuab pisut aega.

_________________
http://akvarist.eu

Minu kääbusvikerkalade puhul on nii et emased on pisut väiksemad ning rohkem kollaka saba ja uime tooniga, isased aga suuremad ning punaka saba ja uime tooniga. Juba noorisenditena ostes olid emased ja isased vägagi erinevad.

Aga fotod võiksid võimalusel küll üles panna.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

Tänud vastajatele!
Lisaks saadud soovitustele ja lisaks internetti sirvides jõudis CSI arvamusele;
1. Et ta ei tea midagi nendest kaladest
2. Poes on nad häbematult kallid võrreldes minu omade ostuhinnaga ja nii raatsisin täna osta ainult ühe kindlalt isase, värvid arusaadavalt näha.
3. Las kasvavad jõuludeni.
Piltidega pean poissi moosima, ma ise kehv pildistaja ja veel kehvem foorumisse panija

Ega vikerkalad uimeäksijad pole?
Kas sobivad skalaariga?

Näed ongi, saledamal emasel vikerkalal rohkem kollakat ja turjakamal isasel punakat tooni.

Siiam, kui suur on sinu akva?

Boesemani Rainbowfish (Melanotaenia boesemani) peaks kasvama 10-12cm ja vajaks miinimum 180L akvat. Sa võtsid neid vikerkalu 6-7tk, loodame et sul on akvas ikka ruumi nende jaoks. Eks skalaargi vajaks ruumi ja mitte vähe. Minu teada vajab boesemani akva temperatuuri 27-30 ja skalaar 24-26 kraadi. Nii et võiksid üritada akva temperatuuriga 26. Mis puutub boesemani ja skalaari kooslusse siis enamus akvariste väidavad et nimetatud kalad pidid koos hakkama saama. Kuigi pigem võiksid sa rohkem arvestada ja muretseda skalaari poolse agressiooni mitte aga boesemani poolsega. Eriti veel siis kui skalaar hakkab "pesa punuma" ja hea oleks kui sellel hetkel on akva piisavalt suur ning taimerohke et oleks kuhu teistel peituda.

Näiteks meie akvas on 8tk Dwarf Neon Rainbowfish (Melanotaenia praecox). Kaladest on need vikerkalad meie akvas kõige suuremad ja jõulisemad kuid iseloomult on nad nii leebukad et poole väiksemad 1.5-2cm rasbora'd teevad neile pidevalt külma ja peksu. Pilt on koomiline vaadata kui kohmakas tünni kujuline rasbora paneb paika väleda torpeedo kujulise kääbusvikerkala.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

Akvaarium on praegu 135 liitrit. Kevadeks loodan suuremat, kui alumise korruse remont lõpule jõuab. Üritan mu teisele poolele selgeks teha, et kuna vana maja ülemise korruse kandevõimel on piirid (tegelikult pööningust ümberehitatud) ja maaküttega maja niikuinii kõik soe, siis tasub alla teha koht mitte väiksemale kui 250-liitrisele akvaariumile ja ylemist mitte alla kolida, vaid jätta paika. Ja kuna kogemusi nüüd pisut rohkem kui alustades, siis kaladevalik mõlemasse hoolikamalt läbi mõelda. Ehk saaks teha üles pisikese Malawi valiku.
Üleasustuse eest hoolitses kahjuks vikerkaladega kaasatoodud raskesti ravile alluv ICH. EXIT ei aidanud, SERA COSTAPUR on peal. Lisaks suuremale osale Boesemanidele on siiani hukkunud laliad, põhiliselt isased mõõgad ja puriuimed. Samuti ilmselt ancude esimesed pojakesed. Huvitaval kombel elasid ravi üle #õrnakestest# neljast ramirezest 2. Täisinventuur ellujäänud põhjakaladest-corydest teen varsti, aga ega neidki palju ringi ujumas pole näha. Skalaarid elus.Taimede välimus ei kannata mingit kriitikat.

P.S Jussjuss, kui Sul taimede osas midagi paremat pähe ei tule, müüd või annad ehk mõned aatomilahingu läbiteinud akvaariumile?

Mul pn tekkinud probleem Vikerkala soo määramisega.
Värvilt on kala tunduvalt tuhmim kui see, keda kindlalt isaseks pean. Kindlalt emasega oli ta väga sarnane ja esiuim minu arust kah ei kata tagumist või vaevu katab. Ja alguses pidasingi teda emaseks, aga eile käitus ta täiesti isaselikult: käisid teise vana Bosemaniga proua ümber uimi väristamas (Kahjuks osutus emane haiglaseks ja täna leidsin ta kivihunnikust ülikitsast praost surnuna - kuidas ta sinna sai ei tea). Vikerkalal pidi seljauime järgi sugu saama määrata. Aga ikka ma ei saa aru, kas esimene uim ikka katab tagumist või mitte. Kas kala fotodel on isane?
gallery/image_page.php?album_id=34&image_id=470
gallery/image_page.php?album_id=34&image_id=469
Kui jah, siis on jama: üks nooruke emane (hiljuti saadud) 4 isase vastu!

_________________
250l, 60l, 54l

Ärtu, ma pakun kirjanduse ja sinu fotode põhjal et see boesemani rainbowfish on sul isane. Kuigi nendelt fotodelt on näiteks uimede järgi suht keeruline sugu tuvastada.

Vaata seda joonist, siin on isase ja emase vikerkala uimede erinevus. Isasel vikerkalal on uimede tipud teravad ja emasel on kumerad.

Jään seega isase vikerkala pakkumise juurde. Mis teised akvaristid arvavad?

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett