Jutud ancistruste võimekusest on mõnevõrra liialdatud - kui nad on noored siis nad tõesti tegutsevad üsna hoolega, vanemaks saades aga eriti ei viitsi. Noored ancistrused on mul isegi black spoti ära lutsutanud Anubiaste pealt, üldjuhul ancistrused söövad aga vaid rohevetikat. Peale selle armastavad nad kahjuks ära lutsutada Echinodorus bleheri noori lehti nii et need näevad hiljem päris koledad välja. Ka Echinodorus "Ozelot" mõned lehed on nad ära rikkunud. Peale selle vähemalt mul kukkusid ancistrused sigima nagu gupid, peale uue pesakonna laialiminekut on mõned päevad vahet, siis käib öösel hirmus plätsutamine ja läheb uus ring - mul on sellest kõrini ja täiskasvanud emane saab uue kodu.
SAEd on tõhusad ja söövad ka igasugu vetikaid, väidetavalt isegi habevetikat (mul habevetikat pole nii et ei julge kinnitada). Kuid kui suureks kasvavad siis nad kah eriti ei viitsi vetikatega mässata, kasvavad aga nad tervelt 15 cm pikkuseks ning kuna nad on parvekalad siis peaks neid ikka mitu korraga ostma. Enne ostmist tuleks tutvuda infoga kuidas eristada vale-SAEd päris-SAE-st sest vale-SAEd kipuvad suuremaks kasvades minema agressiivseks ning vetikast hoolivad kah vähem. Muidu on SAE-d väga lõbusad sellid, mul teevad igasugu kujundujumise vigureid nagu keegi oleks neid pikka aega trenninud. Ujumisruumi on neile aga tarvis, samuti oleks hea kui akval oleks kaas peal, nii mõnelgi on SAEd akvast välja hüpanud. Mul on 315 liitrine akva ja paistab et varsti oleks neile suuremat vaja, uus kodu on neil õnneks samahästi kui olemas.
Otocinclus-ed aka OTO-d on kah kiidetud vetikasööjad ning erinevalt SAE-st ei kasva suureks, kahjuks on neid siinmail saada haruharva. Reis üle mere oleks lahenduseks.