L- Sägad- kes nad sellised on?
Inglise keeles. L-Catfishes, L-Plecos
Saksa keeles L-Welse
Kindlast on nii mõnigi akvarist mõelnud mõne ilusama ja huvitama imisäga soetamise üle,
kuid temin L-sägad on nad ära hirmutanud või arusaamatuks jäänud.
Kes nad siis on need L-SÄGAD?
Akvaariumikalade impordi suurenemisega 80-ndatel aastatel sattus üha enam imisägasid akvaariumitesse, kelledest keegi ei teadnud mitte midagi. Segaduse vältimiseks otsustas Saksa juhtiv akvaristide ajakiri DATZ (Deutsche Aquarium-Terrarium Zeitung) koostöös suuremate Saksa akvaariumikalade importijatega luua mingi korrastussüsteemi, et hallata järjest suurenevat tekkinud segadust.
Iga uue tundmatu, kuid siiski kala täpse päritolu asukoha (jõe) teadmisel säga puhul, omistati talle nn L- number.
L- tähistus on nende kalade sugukonna Loricaridae nimest.
Lühidalt öeldes püüti vältida kaost (mis oli juba tekkinud) plahvatuslikult suurenenud akvaristide huvi kasvuga uute imisägade vastu.
Siiani pole neist enamus teaduslikult liigitatud ja ei kanna korrektset ladinakeelset ega ka kaubanduslikult ühtsustatud nimetust. L- numbrite süsteem on hetkel ainuke, mis on enam- vähem usaldusväärne nende kalade eristamise puhul.
L- numbrite süsteem on preaguseks hetkeks omaks võetud üle maailma ja seda kasutavad
Amazoonase kalade püüdjad, importijad, zoopoed üle maailma ja ka akvaristid.
Paralleelselt eksisteerib ka nn LDA- numbrite süsteem (Loodud Saksa ajakirja Das Aquarium poolt), mis on siiski praeguseks väga vähe kasutuses, kuna ajakirja Das Aquarium juba mõned aastad ei eksisteeri.
Korrektses markeeringus on siis L täht, millele järgneb kolmekohaline number (näit. L046) ja millele omakorda järgneb kas ladinakeelne või kaubanduslik nimi.
Soovitaks siin kohal ka Eestis see süsteem laiemalt kasutusele võtta nii akvaristidel kui ka zookauplustel, kuna paljud ainult kaubanduslikud nimed on eksitavad. Nagu näiteks tavalise harjasnina puhul kaubanduses kasutatav Ancistrus dolichopterus, mis kuulub tegelikkuses teisele kalale, mille L- number on L-183 ja kes on välimikult märksa ilusam kala.
Tavalisel harjasninal ja tema akvaariumites aretatud mutatsioonidel (albiinod, loorsabad jne) puudub L- number, kuna tema algse päritolu jõgi on tegelikkuses teadmata (kasvatati akvaariumites ammu enne L-süsteemi loomist).
Hetkeseisuga on väljastatud pea 460 L-numbrit ja 105 LDA numbrit (nii mõnelgi liigil on paraleelselt L ja LDA number).
Nii, et tegemist on lihtsalt süsteemiga, mis aitab korda luua ja selle pärast nüüd akvaariumipidajatel neid kalu küll karta ei tuleks. Muidugi võiks enne nende ostmist pisut uurida kui suureks nad kasvavad (nii mõnigi neist, nagu ka Eestis mõnes poest läbi jooksnud Acanticus adonis kasvab enam kui meetri pikkuseks) ja milliseid tingimusi nad vajavad.
Paljud neist on tegelikult lihtsad pidada ja ei vaja mingisuguseid eritingimusi. Kuid on üsna palju erandeid, kelledele on vajalikud ka eritingimused igapäevaseks pidamiseks, rääkimata paljunemisest.
Mõned on looduses pärit kiirevoolulistest jõgedest, mõned on rahul ka vaikse vooluga.
Enamuse pidamiseks sobib ph 6,5-7,5, üldkaredus 8-12 ja temperatuur 25-30 kraadi.
Kuid kindlasti tasuks enne järgi uurida- on selliseid liike mis vajavad happelisust alla 5. ja
temperatuuri alla 18 kraadi või siis sooja üle 30 kraadi.
Mõned paljunevad ka tavatingimustes, kuid enamusel tuleb selleks ikkagi tingimused luua.
Imisägade pidamisel on kohustuslikuks elemendiks akvaariumis rohkete peidukohtade ja koobaste olemasolu (koopad tuleks valida vastavalt kala suurusele- on küllaga olnud juhtumeid, kus liialt väiksesse koopasse pugedes jääb kala kinni ja sureb. Samuti kehtib reegel- mida rohkem on koopaid, seda vähem on konflikte peidukohtade pärast.
Nii mõnigi vajab peidukohaks ning ka toitumiseks juurikat.
Samuti on levinud väärarusaam, et need kalad on kõik nn ’’põhjakoristajad’’ ja söövad
kõike mis teistest kaladest üle jääb.
Juba toitumisviisilt jagunevad L-sägad mitmesse gruppi:
• Taimtoidulised -vetikad ja taimed
• Taim- ja kõdutoidulised - juurikad, vetikad, pehmemad taimed, kõdu
• Elustoidulised (kuid siiski mitte kiskjad)- putukate vastsed, teod, krevetilaadsed jne
• Segatoidulised (kõik eelnevad toiduliigid).
Nii, et akvaariumites tuleb neile valida ka vastav toit. On palju liike, mis vale toiduga toitmisel jäävad kängu või surevad lihtsalt ära.
Loodan, et suutsin olla nii mõnelegi kalapidajale kasulik ning suutsin ka teistes akvaristides
äratada huvi selle huvitava akvaariumikalade grupi vastu.
Kui kellegil nende kalade pidamise puhul küsimusi tekib, olen alati nõus abistama, nii et võtke julgelt foorumi kaudu ühendust.
Lugupidamisega,
L-sägade fänn
R.
Sägaliste lehekülgi internetis:
www.planetcatfish.comwww.l-welse.com
Otsi
Postitatud: Kolmapäev Mär 13, 2013 07:41 
