L-114 Pseudacanthicus cf. leopardus (Leopard-kaktussäga) kasvatamine ja paljundamine
Pseudacanticus cf. leopardus L-114 (Leopard- Cactuswels, Demini- Cactuswels)
Päritolu: Amazoonas Rio- Demini, Rio-Negro.
Välimuselt atraktiivne nn. leopardimustriga kere, oranzilt kuni punaselt ääristatud sabauime ja seljauimega. Eriti ilusatel isenditel on punase osakaal sabal ja seljauimel üsna suur. Saksakeelses nimetuses esinev cactuswels tuleb täiskasvanud isenditel piki külgi esinevatest ogakeste ridadest.
Neid kalu polnud mul plaanis endale hankida ja tõtt-öelda oli see nn emotsiooni ost.
Nad lihtsalt nägid nii head välja, et ma ei saanud neid ostmata jätta kui Tartu Betta kaupluse omanik mulle neid pakkus (ta teadis väga hästi, et ma olen suur imisägade fänn). Juhtus see
nii umbes 7-8 aastat tagasi. Kodus lasin 4 uut asukat 250 liitrisse ühisakvaariumisse kus oli juba 3-4 liiki erinevaid imisägasid ees. Edaspidi ma mõne aja neid peaaegu ei näinudki, sest nagu enamus imisägasid, on ka nemad üsna head peituse mängijad. Kasvavad nad suhteliselt aeglaselt- kahe aastaga olid nad juurde võtnud vast poole ja täiskasvanuks umbes 5-6 aastasena 18 cm juures (emased varem – 15 cm juures) . Toitumisviisilt peetakse neid pigem
loomtoidulisteks ja reeglina nad taimset toitu peaaegu ei puutugi. Samas pole andmeid, et nad teisi kalasid ründaks. Mina pakkusin neile söögiks erinevaid tablett-toite, külmutatud sääsevastseid ja külmutatud artemiavähikesi.
Täiskasvanud isendid aga maiustavad mõnuga veel ka akvaariumis elutsevate tigudega (tigude populatsioon on mul selles akvaariumis täielikult kontrolli all juba paar-kolm aastat).
Akvaariumitaimi nad ei puutu, küll aga püüavad aeg-ajalt kivide alla kruusa sisse koopaid kaevata. Peidupaikadeks sobivad erinevad koopad ning juurikad. Internetist olen lugenud, et mõnedel on õnnestunud neid näppude vahelt toita krevettide ja muu sellisega. Iseloomult on nad teiste kalade suhtes ükskõiksed ja tüli norivad reeglina ainult liigisiseselt üksteisega ning seda ka tavaliselt parema peiduurka pärast.
Ühe nendest kaladest kaotasin nelja aasta pärast tänu liiga kitsale koopale, kuhu ’’varaküpsenud ’’ emane sisse puges ja välja enam ei saanudki- kahjuks avastasin ta liiga hilja kui ta juba surnud oli. Pärast seda olin veendunud, et mul enam ühtegi emast pole (kuna arvasin, et kõige väiksem isend on suuremate poolt tagakiusatav ja kasvus kängu jäänud isane).
2012 aasta sügise vihmaperioodil, kui alustasin suurte veevahetustega, püüdes kudema panna samas akvaariumis elutsevaid teisi L- sägade liike, märkasin kahe suurema ’’leopardi’’ vahel toimuvaid öiseid kaklusi ja territooriumite jagamisi, mida huviga jälgis eemalt kolmas, kelle välimust tähelepanelikult vaadates jõudsin järeldusele, et tegemist on emase kalaga, kes oli silmnähtavalt külgedelt paisunud (marja täis). Jätkasin aktiivsete veevahetustega paari kuu vältel, kuni ükskord avastasin kaklustes peale jäänud isase koos emasega koopas, kus nad veetsid paar ööpäeva. Tegemist oli nn proovikudemisega, millele marjaheitmist veel ei järgnenud. Jätkasin veevahetustega (2-3 korda nädalas osmoosiveega). Järgnesid veel paar
nn proovikudemist, kuni 2012 detsembri alguses avastasin isase koos marjaga koopast.
Mari nagu enamusel imisägadel oli suhteliselt suur (2,5-3mm) ja kollast värvi.
Kuna olin lugenud, et nende mari ja maimud on väga tundlikud vee kvaliteedi ning bakteriaalse infektsiooni suhtes, lülitasin koheselt sisse UV lambi ja lisasin kohe akvaariumisse Catappa lehti. Samuti tõstsin temperatuuri 26 C kraadilt 29 C kraadini. Kümnekonna päeva pärast koorusid maimud. Taskulambiga koopasse piilumise suhtes oli isane alati vägagi närviline ja rahutu. Edasi olin nädal aega dialemma ees- kas jätta maimud isa jäelvalve alla või mitte. Otsustasin eraldamise poolt. Seadsin sisse 70 l akvaariumi, kuhu valasin 80% ulatuses suure akvaariumi vee ja ühendasin eelnevalt sissetöötanud välifiltri.
Et maimud fitrisse ei satuks, panin filtri sissevoolu ümber võrgust katte. Siis tõstsin maimud koos pesaga ümber teise akvaariumisse (õnneks pages isane koheselt pesalt kui pesa tõstsin) ja uhasin maimud veega pesast ettevaatlikult välja. Läks veel pea nädal kuni maimude rebukott oli tühjenenud ning nad oli valmis sööma (kasvu juures 12 mm). Esimeseks toiduks pakkusin juba korduvalt läbi proovitud Tetra Min Bay+ Sera Spirulina tabletid + Tetra Shrimp Sticks segu (eelnevalt muidugi pulbriks hõõrutuna). Lisaks veel artemiat ja külmutatud Cyclopse. Tähelepanuväärne on maimude välimus ning värvimuutus. Alguses on maimud mustad üksikute valgete laikudega, paari nädala pärast hakkavad laigud muutuma valgeteks täppideks, veel paari nädalaga muutub saba ja seljauim oranziks, mustale kerele tuleb aga järjest kontrastsemaid heledaid täppe juurde. Alles 3-4 kuuga muutub värvus täiskasvanud kaladega sarnasemaks, kuid läheb veel vähemalt aasta, kuni ta muutub peaaegu samaks vanematega.
7 päeva koorumisest:
21 päev pärast sööma hakkamist:
Vot selline lugu siis.
Ega ma neid ei lootnudki kunagi paljundada, kuna olin lugenud, et nad paljunevad akvaariumites, millede suurus ületab 400 liitrit, minu kõige suurem akvaarium on aga umbes 250 liitrit. Nii, et soovitan ka teistel kalapidajatel julguse kokku võtta ja hankida endale vähe haruldasemaid L-sägasid- mine tea võib-olla õnnestub ka Teil esmakordselt Eestis neid paljundada.
Lisaks infot ja lugemist:
http://www.planetcatfish.com/catelog/sp ... ies_id=208http://www.planetcatfish.com/shanesworl ... cle_id=384Lugupidamisega,
rroomm
PS! Soovijatel palun võtta ühendust priva kaudu. Müüki lähevad umbes aprillis.
Otsi
Postitatud: Esmaspäev Veebr 11, 2013 08:43 
