foorum.akvarist.ee

Tere!
Minul suur mure ja mõistus otsas. See akvaarium (200 l)on juba kolmandat aastat. Pühapäeval tegin järjekordset puhastust, suuremat küll kui tavaliselt. Nimelt kiskusin välja kännud, taimed ja suuremad kivid. Kivid ja kännud pesin survepesuriga, kuna neile oli kasvama hakanud hallikas vetikas. Vahetasin ka kuskil 5-6 ämbrit vett (tõmbasin koos sodiga põhjast). Kui töö tehtud lisasin jao kaupa uut vett, nii 3 ämbrit otse kraanist, ülejäänud osa oli seisnud pool päeva.
Õhtul imetlesime oma tehtud tööd ja kaunist puhast akvaariumit. Hommikuks olid aga suured Papagoid valged ja ahmisid pinnal õhku. Järgmiseks päevaks aga surnud mu armsad kalakesed. Ei saa aru, kas põhjus liigses puhtuses (mingit keemiat ei kasutanud); äkki tuli põhjast liigselt sodi, mis oli mürgine või on siis meie kraaniveega midagi juhtunud (vesi Harkujärvel asuvast ühisest puurkaevust).
Kas kellegil on sarnaseid kogemusi või häid mõtteid, millega ma seekord küll puusse panin ja oma armsad sõbrad tapsin? Ei julge kohe enam akvaariumi puhastamisele mõeldagi, äkki juhtub jälle midagi sellist...

Kui tihti ja kui palju korraga varem sai vett vahetatud? Mis võis olla NO3 näit?
Juhul kui vett üsna harva on vahetatud siis võivad vee näidud kraanivee omadest üsna oluliselt erineda, suure veevahetusega on nii karm keskkonna muutus et kalad annavad saba. Palju värsket vett tähendab enamasti palju kloori vees ning seegi pole kaladele (ja ka bakteritele) üldse hea. Vähese veevahetuse puhul veel kannatab, suurema veevahetuse ajal tasub lisada kloorieemaldajat (ise lisan alati, kuna olen selgeks saanud kuivõrd kloorisisaldus kaladele mõjub). Kui vana akva põhjas palju songida, võib sealt vabaneda divesiniksulfiidi ja see on mürgine (selle vabanemine on tunda mädamunahaisust) - selle vastu aitab kiirem veeringlus ja õhustamine (ka aktiivsüsi filtris), hapnik neutraliseerib.

Kahtlustaks, et tegid liialt põhjaliku suurpuhastuse. See võis lükata veenäidud paigast. Testide tegemine oleks ehk Sulle mingi pildi andnud vee kvaliteedist. Ka pole hea värske (seismata) vee lisamine. Sinna peaks ennem akvasse panemist lisama Biotopolit või midagi muud analoogset, et vett neutraliseerida ja kloor välja ajada.

_________________
KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.

Puurkaevu vees ei tohiks ju kloori olla.

_________________
250,2*200,175,126 liitrit kalade ja taimedega.

Tänud vastajatele!
Milliseid teste te kasutate vee näitude kontrollimiseks?
Kas oleks targem suurpuhastuse ajaks kalad välja võtta? Või ei peaks sellist suurpuhastust üldse tegema, ikka tasapisi nii enam-vähem koristama?
Kas kellegi kogemusi puurkaevu veega, on see kaladele sobiv (vesi tuleb arvatavasti kuskilt peakihtide vahelt)
Kas 200l kohta on 5-6 ämbrit vett liiga suur kogus uut vett?

Kalu ei võeta ka tavaliselt kunagi akvast välja - tekitab neile suurt stressi. Kui pead kuhugi kolima või kui akva klaas läks katki, on arusaadav aga muidu küll mitte.
Suurpuhastust tehakse siis, kui tõesti väga vaja -nt. likvideerimaks mingi haiguse tagajärgi või vesi lootusetult pahaks läinud vms.
See tähendab ühtlasi ka akva uuesti käivitamist. Kõik (enamik) kasulikke baktereid on siis ka lännu...
Tavaliselt sifoonitakse põhja, mille käigus läheb akvast välja ca 20% veest. Seda korra nädalas.

Minul on pidevalt kasutuses testidest NO2 ja NO3. Veel kasutan NH-d ja pH-d. Ribatest 5 in 1 on hädine esmaabi vahend, mis mingi pildi vee kvaliteedist ehk annab. Pigem ikka hangi need õiged tilgatestid.

_________________
KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.

Ega see survepesur ei olnud see millega tavaliselt autosid pestakse?
Ning kui see oli see pesur, siis kas autosid pesete ikka vahendiga mis lisatakse pesuri sisse?

Ma nagu kahtlustaks, et sealt tuli hoopis mingi keemia sisse.

_________________
125l vett elutoas
25l mini akva

RIP 375l - kindlustage oma kodu!!!

Ly tegi huvitava tähelepaneku! Mida Sa selle survepesu all mõtlesid?

Kirjutasid, et kiskusid välja kännud, taimed ja suuremad kivid. Kivid ja kännud pesid survepesuriga, kuna neile oli kasvama hakanud hallikas vetikas. Vahetasid ka kuskil 5-6 ämbrit vett (tõmbasid koos sodiga põhjast). Siis lisasid jao kaupa uut vett, nii 3 ämbrit otse kraanist, ülejäänud osa oli seisnud pool päeva.

Nüüd mul ka küsimused:
1. Kui suur on Sinu ämber? Neid nimelt mitmes mõõdus. Juba siit võiks oletada, et veevahetus sai äkitsi liiga suur.
2. Lisasid 3 ämbrit otse kraanist (kas näiteks Biotopolit lisasid sinna?) Ja see ülejäänud vesi oli ka liiga vähe seisnud. Peaks ikka 24 tundi seisnud olema.
3. Kände ja kivisid olen mina kraani all võimalikult tulise veega harjaga puhtaks nühkinud. Sellest on siiani pisanud. Mõnel hullemal juhul oleks ehk vajalik kännud ja kivid uuesti läbi keeta.
4. Liiga põhjalik koristus koos taimede välja kiskumisega peaks loogiliselt andma tagasilöögi. See kõlab justkui akva restardi moodi. Tähendab - hakkad akvat uuesti sisse töötama. NH test võiks ka Sul vist hetkel varuks olla.
5. Rein mainis divesiniksulfiidi, mis mädamuna haisuga. Kas sifoonides panid tähele põhjast eralduvaid mulle, mis siis kas mööda sifooni ülesse "jooksid" või muidu pinnasest eraldusid? Kolmeaastases akvas oleks see ehk loogiline. Sellisel juhul taimede välja kakkumine vast isegi õigustatud. Taimedel juured puhtaks (vanad mädanenud juured välja puhastada). Aga samas peaks kätte saama ka vanad kõdunenud juured kruusast. Rein siin foorumis just hiljuti haris mind, et nood kõdunenud juured just selle kahjuliku vesiniksulfiidi tekitajad.

_________________
KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.