foorum.akvarist.ee

Lugesin siit,et need Antsud pidid olema sellised laisad sellid,kellele meeldib kuskil kännu varjus hoopis siestat teha.Noored Antsud pidid olema tublimad ning akvat nn koristama,vanemad aga ei viitsi enam seda teha.Hetkel otsime oma 180L akvasse omavahel sobivat seltskonda.Ehk oskate soovitada,kes oleks selline tubli ja hoolas tegelane,kes sööks vetikaid klaasilt ja põhjast ning kes ei ütleks ära ka põhjavajunud toidujääkidest.Kui on muidugi olemas üldse sellist tegelast:)...

Hmm. Äkki näiteks oto?

Oki aga äkki saaks täisnime?:P.Ma alles võhik:))

_________________
375L - Discused

Kui eesmärgiks on hooldusvaba akva nagu tekstist läbi kumab, siis kahjuks sellist kala mis kõik koristamise akvaristi eest ära teeks ma ei tea olemas olevat, ikka endal tuleb kord nädalas vaeva näha. Teadaolevatest ühed paremad vetikasööjad on SAE-d (vt. ka ntx seda teemat), lisaks panevad nad nahka kõik toidu millele aga ligi saavad. OTO ehk pikemalt Otocinclus käib küll klaasi lutsimas, kuid vajadust ise klaasi puhastada see ei kaota ning lisaks on OTO-d üsna nõudlikud vee kvaliteedi suhtes ning vajavad elukeskkonnaks korralikku taimeakvat. Taimedel olevale vetikale vähemalt minu akvas oli SAE mõju märksa suurem kui OTO-de oma.
Ancistrustega on lisaks see häda et teatud taimi kipuvad nad aeg-ajalt ise nahka panema. Ntx Echinodorus bleheri lehed lutsutatakse läbipaistvaks. Osa akvariste arvab seepärast et ancistrused üldse ei sobigi taimeakvaariumi.

Aitäh põhjaliku info eest.Kusjuures kui oma teema olin ära salvestanud mõtlesin,et oleks pidanud kirjutama,et hoolduvaba akvat pole olemas aga näed jõudsid ette:D
Pean siis hoolikalt uurima nende liikide iseärasusi ning loodan leida lihtsal kõige ,,abivalmimat,, põhjategelast:)

_________________
375L - Discused

Vetikasööjad ja imikalad (Ancistrused, SAE-d jm) ja põhjakoristajad (sägalised kes põhjast toidujäätmeid söövad ja muda ringi keerutavad) on kaks eri asja.
Suures akvaariumis võiks mõlemat sorti kalad olla esindatud.

Enda vaieldamatu lemmik põhjakoristaja on Hoplosternum thoracatum.
Väga seltsiv ja sõbralik kala. Käisid käest söömas ja kui käe vette panid siis pugesid pihku. Kasvasid ca 15 cm pikkuseks. Pahandust ei teinud, taimi välja ei juurinud ja teisi kalu ei kiusanud. Eluiga ei mäleta aga see oli väga pikk.

No kui juba täpne tahad olla siis ka harjasninad (ancistrused) on tegelikult sägalised. Imikalad on aga hoopis merekalad kes on tuntud selle poolest et "ratsutavad" suurte kaladega, imedes end nende külge tugevalt kinni. "Põhjakoristaja" on nii udune termin et selle nime all akvaristid ja isegi mõned kalapoed räägivad tihti nii kiiversägadest kui harjasninadest, "klaasipuhastaja" nime all on küll enamasti vaid harjasninasid (mõnikord ka OTO-sid) mõeldud. Muidugi oleks parem sellist segadust vältida.
Selles osas on aga märkus õige et harjasninad ja eriti OTO-d põhjas ei tuuselda, samuti nagu kiiversägad jt. nende sarnased ei käi taimedel ja küljeklaasidel askeldamas. Ntx SAE-d aga möllavad enam-vähem igal pool, nad küll ei kaeva pinnases kuid sinna langenud toidu nokivad ära küll.