foorum.akvarist.ee

Mul nad juba üle aasta ja päris normaalse suurusega.
1 emane ja 1 isane ja veel üks, kellest päris ei tea kumb ta
on, isane näris tal sabauimi, mille järgi minuteada kalakese
sugu määratakse.

Akvaarium on 70l ja peale nende elab seal ka 2 distichodust
olude sunnil. Põhjas on hunnik kive, mille alla pugeda saab ja
mõned kodumaised taimed(ainsad, mida distichodused eriti ei
söö). Temperatuur 23-24 kraadi. Liiga madal?

_________________
340l ja 100l troopilisi kalu

No pisut soojem ehk võiks olla, nii 25 kraadi (eri allikad pakuvad 23-27 kraadi). Mõni pott võiks ehk abiks olla. Akva on neile pisikesevõitu, alates 100 liitrist räägitakse Neolamprologus brichardi puhul. Kui neil populatsioon kasvab liiga suureks siis vastavalt marjaterade hulk kahaneb, mine tea äkki ongi liiga väike akva kurja juur. Elustoit peaks ka nende sigimist ergutama. Neolaprologuseid loetakse muidu Tanganjika kaladest just kergemini paljundatavamateks.
Aga silma jäi et seal on ka 2 Distichodus sexfasciatust. Nende kaladega on veelgi halvem lugu, nad kasvavad looduses meetri pikkuseks, akvaariumis 30 cm kanti ja enam (sõltuvalt akva suurusest). Nende koht on suures akvas küljepikkusega > 1,5 m. Peale selle on nad parvekalad keda peaks pidama mitte vähem kui 5 kaupa, vastasel juhul nad muutuvad agressiivseteks. Kui nad teisi ahistavad siis see on üsna tõenäöline põhjus Neolamprologuste mittepaljunemisele, Neolamprologuseid ei tohiks panna kokku suurte agressiivsete kaladega.

ei ole tegu nende distichodustega(Distichodus affinis). Minu omad on rahumeelsed ja kasvavad max 15-20 cm pikkuseks. Distichoduseid on õige mitu liiki.
Ja nii see on, et neil kitsas. Kingiti mulle kui veel väiksed olid ja nüüd ei
saa enam kuidagi lahti. Isegi siin reklaamisin kunagi. Kui kevad tuleb, viin Võrtsjärve. Äkki saavad kohalike latikatega sõbraks...
Muidu, lamprologused kiusavad distichoduseid ja mitte vastupidi.
Enne elasid lamprologused 100l akvas, aga seal käitusid nad halvasti ja
pidi ümber tõstma. Ja Zoomaanias elas hunnik neid kalakesi üsna väikses
akvas, kindlasti alla 100l. Seal oli palju pisikesi ka ja sealt ka minu omad
pärit.

Aga proovin temperatuuri tõsta.

_________________
340l ja 100l troopilisi kalu

Tõesti on, nii et mu kahtlustus oli õnneks alusetu. Distichodus sexfasciatus on atraktiivsem ja tundus olevat rohkem levinud, sestap see oletus. Aga eks alati ole abx kasutada kalade täpseid nimesid.

Nojah, Neolamprologuste puhul räägitakse ka soovitavalt liigiakvaariumist sest nad ongi üpris agressiivsed kalad, kui paljunema hakkavad läheb asi veelgi tõsisemaks. Teised kalad kellega neid kokku panna peaks olema neist suuremad ja enne neid akvasse asustatud.
Tiffil on nende kaladega rohkem kogemust, ta neid koos teistega pidanud ja paljundanud kah.

Seda ei saa küll etalonina võtta, kaupluseakvaariumid on ikkagi mõeldud kaladele ajutiseks peatuspaigaks. Paljud kalad vajaksid varjulist taimeakvaariumi, kalapoes aga sellist luksust pakkuda ei saa (ja kes sealt siis kalad kliendi tahmist mööda kinni püüaks).

Tegelikult ei usu et sellest üksi tolku oleks.

Ai,ai ai. Ära neid nüüd Võrtsjärve ega ka mujale lahti lase. Aga kui siisk seda teed siis nii,et näiteks Looduskaitse ei näe. Säärane teguviis läheb seadusega vastuollu,kui sul just Keskkonnaministri erimäärust pole käepärast näidata.

_________________
www.basset.ee

Ootaks veel asjalikke soovitusi ja arvamusi.

Enne jäi veel lisamata, et akva pH oli enne CO2ga jamamist
8,2, see on üllatavalt kõrge. Nii et märkus kõigile Ropka kandi
tartlastele, siin on kraanivee pH 8,2-8,4. Need on küllaltki täpsed väärtused, mõõdetud kalli ülikooli pH-meetriga laboris.
Nüüdseks on pH alla 8, viimase mõõtmise tulemus oli 7,5.
Karedust kahjuks ei tea, aga see arvatavasti küllaltki kõrge.

Kas lamprologustel on ka mingeid taimenõudeid?

Muide, distichodused on siiski troopikakalad, kes meie talve
väga suure tõenäosusega üle ei ela, isegi kui nad kõigi kohalike
ahvenate-haugide poolt söömata jäävad. Ka ei tea ma nende sugu ja
kohalike kaladega on neil ristumisbarjäär.... Nii et probleeme ei tohiks tulla.
Teine asi oleks guppide eestindamisega, sest ehtsad aretamata gupid
(need mittekirjud) suudaksid isegi lühikese ja pehme talve üle elada, isal elasid nad
ka paksu jääkihi all...

_________________
340l ja 100l troopilisi kalu

Kahjuks selle täpsuses pisut kahtleks sest pH väärtus kipub transamise käigus muutuma, sestap seda enamasti ikka koha peal mõõdetakse. Vat kui riista koju viid ja mõõdad siis usuks et on täpne.

Kas kuskilt oleks võimalik näidata nende pilte , keda sa kudema tahad panna, võibolla mul endal samasugused.

_________________
450, 240, 110, 2*54, 3*30 ja 20 liitrit.

trükid ladinakeelse liiginime otsimootorisse ja otsid, nt googlega.

_________________
340l ja 100l troopilisi kalu