foorum.akvarist.ee

Tegelikult siin juba tulemus ise, nägemus oli palju varem ja tundus tegemist väärt.

Mõte on siis kasutada filtrimaterjali JBL Symec Micro kuidagi inimlikul viisil, et asi teeks seda, milleks ette nähtud (äärmiselt tiheda struktuurga filtrikangas, mis võtab veest välja igasuguse hõljuva olluse alates mõõdust 1-2 mikronit ) ja oleks kasutamisel võimalikult mugav.

Sisefiltrit ise tegema hakata on küll selline mõte, mis paneb natuke kahtluse alla senised head tavad ja arusaamised filtritest. Üldiselt on ju nii olnud et välisfilter on hea ja sisefilter justnagu niru ja ebamugav kasutada ja üldse niisugune jubin, mis oleks hea eriti hi-tech akvast kaugemal hoida. Paljude akvade juures on kõige parem välisfilter tegelikult sump. Päris lõpuks on tegelikult nii, et iga akva jaoks on otimaalne valik erinev.

Symec Micro on väga hull materjal. Ma usun, et kõik, kes seda välisfiltris proovinud on, ütlevad, et rohkem seda asja lähedalt näha ei taha. Vaatamata sellele, mida see materjal teeb. Kangas on nii tihe, et isegi kui korraldada välisfiltris võimalikult astmeline sodi püüdmine, ikkagi on see materjal mitu surusjärku eelmistest tihedam ja umistub kiiresti. See oleneb väga palju konkreetsest akvast, aga filtri läbivool hakkab alla tulema nädala-paariga. Materjali juhendis on öeldud, vee mikrofiltreerimine toimub ajaga 24h ja see on täiesti õige. Ma ei tea kedagi, kes tahab oma filtrit 2 päeva jooksul 2 korda lahti võtta selle melise tulemuse nimel, mida see materjal justnagu lubab. See materjal ongi ette nähtud lühiajaliseks kasutamiseks, ühe ööpäevaga saabki vesi kristallselgeks aga seda välisfiltriga majandada on liiga ebamugav. Liiga palju jama lühiajalise tulemuse kohta. Sodi hakkab ju uuesti tekkima.

Ma olen seda materjali kasutanud oma suures akvas, kus kaks välisfiltrit paraleelselt ja veel lisapump ka. Maksimaalselt 1 kuu on see aeg, millega läbivool ära kukub.

Uus lähenemine asjale:




See traadist puur ei ole sääsepüüdmise aparaat. Varem oli see tegelikult üks friiseri korv, aga sellise tihedusega vees vastupidavat võrku on raske leida ja sellise mõõduga võrk õnnestus vanast konstruktsioonist ära päästa. Tagusin võrgu alguses kahemõõtmeliseks, siis uueks pikkuseks 25cm, mis on Symeci kanga laius. Teistpidi mõõdu sain võrgu pikkusest, rohkem ei olnud.

Puuri kaskel on tugevdused, otstes pvc materjalist tehtud korgid, epoksiidiga liimitud, lahti ei käi.





Ühes otsas käib pump 1000L/h 25w (võib ka mingi muu suurus olla mingis proportsioonis akva suurusega, tundus et 400L kasti kohta sai normaalne )
Pumba hea omadus veel, et liigutab kastis vett lisaks välisfiltrile.



Siin mõned pildid uute iminappade kinnitamisest, vanad olid otsas ja samasuguseid ei olnud võtta. Ued suuremad Eheim, aga ei ole kuhugi kinnitada.




Roostevabad kruvid, pikkus parajaks :


Plastikule saab keerme sisse lõigata, epoksiid pärast veel lisaks:





Kinnitusi ei saanud väga sümmeetriliselt teha, pumba korpusesse ei sobi igasse kohta auku puurida, peab kindel olema, et all midagi olulist ei oleks .



Filtrikanga otsad on kinnitatud paraja kummiga, algus ja lõpp kattuvad 5-6cm ja lisakinnitust ei ole vaja. Pump tõmbab vett sissepole ja hõrendus veab kanga serva ise kinni.






Pumba väljundi küljes on pööratav nurk vee väljavoolu suunamiseks.



Selline filter on paras kobakas, läks juba akvasse suure kännu taha, midagi välja paistma ei jäänud. Asja mõte on suures pindalas, mille ummistumine võtab täpselt poole kauem kui poole väiksema pinnaga kangal (elementaarne ) Filtri aktiivne pind on 24#30cm.

Vee läbipaistvusega on veel selline asi, et natuke ringilendavat jämeda mõõduga läbu ei segagi pilti, see nagu osa loodusest ja jõuab varem või hiljem fltrisse ja silma alt ära. Selle filtri aretamisel oli praktiline vajadus - kastis hakkas pinda käima väga peenike sodi, mille tekkimise põhjus on ahvenate pidev sahmerdamine. Varem seda ei olnud. Kalad olid väikesed, söödakogus väike ja põhapinnas püsis ka enamasti mitu päeva samas kohas. Ühesõnaga - sodi toodetakse rohkem, kui kaks välisfiltrit kokku 1700L/h seda välja filtreerida suudavad.

Ma tean küll, et sump on õige lahendus, aga proovin olemasoleva tehnika täiustamisega hakkama saada. Kui valgust vähem annaks, siis peenike läbu ei segaks, aga erksa pildiga harjunud ja taimede pärast ei tahaks ka midagi vähemaks võtta. Selline natuke vastuoluline kooslus tegelikult.

See sisefilter on nüüd 24h kastis olnud ja effekt on see, mida oletasin.
Järgmiseks võtan Symeci välisfiltritest välja, saab vee liikumise kiiremaks (2000-2500L/h) ja kogu peenfiltreerimine jääb sellele uuele asjandusele.

Vajadus on siiski spetsiifiline. Kui on valgustus nõrgem või sellise läbu tootmist kastis ei toimu, võib olla et ei olegi suurt tulemust sellise filtriga.See tähendab, et igaks juhuks ei ole vaja ehitada. Lihtsamalt võttes võib seda Cymecit mingi välisfiltri ümber kerida ja vaadata, mis juhtub. Sellega ei saa lihtsalt nii suurt pindala materjalile.

_________________
430L

Tubli ettevõtmine muidugi, aga ka kõige tavalisem ´´töötav´´vatiinsubstraadiga sisefilter võtab ära kõik hägud ,alates bakteriaalsest ja lõpetades hõljuva sodiga. Kui sodi kogumine on lahja siis aitab ju võisama läbilaskega pump.

Hmm. Käpik, oled Sa muidu vaadanud jänkide hulgas populaarseid filtreid, millel mikrofiltreerimise võimekus? HOT Magnum, või lausa diatoomfilter? Need on just selliseks otstarbeks nagu Sinu ehitatav, pistad akvaariumisse ja lühikese ajaga on vesi kristallselge. Kunagi isegi kaalusin Magnumi soetamist ja kirjutasin Marinelandi ja küsisin, kas 220V mudeleid ka teevad. See oli neile ilmselt nii kauge teema, et ei vaevutud vastamagi. Magnumit kaalusin aga seepärast, et see on kasutatav mitte ainult peenfiltrina, vaid ka tavalise filtrina.
Ja kui keegi hakkab väitma et 110V on lihtsalt tehtav siis on jah, aga 60Hz sagedusega on tiba keerulisem ja see võib kohati oluliseks osutuda, polnud viitsimist jamada. Diatoomfiltreid on aga ka 220V jaoks saadaval.
Aga muidu on sedasorti filtrid lahedad, saab ntx rohelise veega hädas olevad kodanikud mängleva kergusega õnnelikuks teha. Vatiiniga sisefiltrile täiesti üle jõu ülesanne.

_________________
http://akvarist.eu

No vatiiniga midagi teha ei mõista ,võib võtta tavalise apteegivati. Korjab ka bakteriaalse hägu kokku. Vahetama peab iga päev - muidu hakkab mädanema.Naljakas mõelda et kellelgi on akvaariumis roheline vesi! Endal pole seda kunagi olnud. Seevastu rohelise vee tootmiseks olen hulga raha magama pannud.

Paraku on "rohelise veega" ka siin foorumis mitmed kodanikud tõsiselt maadelnud, on proovitud eemaldamiseks kasutada sisefiltreid (ka sellist millel sisse ehitatud UV lamp), filtrisse pandud apteegivatti jms. - täiesti kasutu.Aidanud on ikkagi kas pimendamine (mitte alati), UV lamp (mitte alati), koagulandid (mitte alati) jne. Mikrofiltreerimine on sellisel puhul kõige kiirem lahendus, aitab muide ka mõnede parasiitide (ntx "mannatera") korral. Diatoomfiltriga saab veest mehaaniliselt eemaldada kõik osakesed, mis suuremad kui 1 mikron - mis iganes filtris vatiini või vatti kasutades jääb selline tulemus vaid unistuseks.

_________________
http://akvarist.eu

Kogu lugupidamise juures on siiski alust arvata, et nood vatiga katsetajad pole mitte kunagi tegelikkuses seda proovinud. Meditsiiniline vatt ! -mitte see teine millest vatipükse tehti. Lapsepõlves polnud mul õrna aimugi mida tähendab nitraadibakter või bioloogiline tasakaal.See mida ma oma akvaariumiga korraldasin oli ikka tase omaette! Solgiauk ! Ei olnud mul ühtki tuttavat akvaristi kes nõu oleks andnud, kirjandust isegi oli aga aru ei saanud sellest mõhkugi. Ainsad asjad mida mu tollane ajupotentsiaal kasutada lubas oli marli ja vatt.Vatiga oli hommikuks vesi alati kristallselge. Kõik peab lihtsalt õigesti ajastatud olema ,kuna ta hakkab punduma ja ei lase lõpuks isegi vett enam läbi. Nii-et kas iga päev seda ülipeent kangast pesta või vatti vahetada...........?

Rohelise vee kohapealt muidugi ei tea midagi väita, aga peaks bakteriaalsest hägust ikka jämedam ja filtreeritavam olema. Ei ole selliseid trikke enam teinud - mehhaaniline filtreerimine rohkem enese petmine.

Peaks ka seda vati ja marli asja proovima. Java moss oli väikse vooluga kohas ja igasugu jama täis. Nüüd vahetan vee ära ja mingi jama lendleb kohe ringi. Ehk sellega saab asja korda. Mul otseselt bakterid ei ole.. Pigem kalade lagunend väljaheited ja vb toidujäänused.

Filter 3 nädalat töös olnud ja saab midagi arvata. Hooldusintervall on 1 nädal. Selle ajaga on kangas täis ja ei filtreeri enam midagi.

Läbitöötanud kanga puhastamine : Alguseks voolava vee all läbi loputada, kuni midagi enam ei eraldu, seejärel Ace lahusesse. Ace annab kangale esialgsed omadused tagasi, ilma selleta on täiesti võimatu sellest vett läbi ajada pärast. Niisama tavalise pesuga võib kanga ära kulutada, ei ole kasu. Peale Ace leotust kangas paar minutit sooja voolava vee alla ja ongi ok. Ma ei oska öelda, kui pikk leotuse aeg oleks piisav, olen jätnud kuni järgmise vahetamiseni, see siis nädal aega . Ööpäev oleks ka küllalt, aga niiviisi kord nädalas kogu tegevuse peale 10min on nagu mugavam.

Kogu ajakulu kanga vahetamisele ja pesemisele (kasutusel on kaks kangast) 10min, kui toimetamise juures midagi ülearust ei tee.

Kas see filter teeb midagi sellist, millega välisfilter üldiselt toime ei tule ? Oleneb, mis olukord akvaariumis on. Oleneb, kas seal vees on niisugust väga peent hõljumit ja kas valgustus seda välja näitab.

"Rohelise vee" suudab see materjal välja filtreerida, seda olen varem proovinud, aga ummistub seejuures väga kiiresti. Väga effektiivne see võitlus ei olnud, sest tookord põhjustega ei tegelenud. Protsess ise nägi välja nii, et hommikuks oli vesi puhas, ja õhtuks uuesti roheline. Päeva jooksul oli pool valgustust ka sisse lülitatud. Või-olla koos pimendamisega oleks kiiremini hakkama saanud.

Praegu on eesmärk lihtsalt peene mehaanilise sodi kättesaamine. Filtrivill välisfiltrites peaks olema tiheduse poolest piisav ja üldiselt on ka, aga edasi läheb küsimus valgustuse juurde: Normaalne luminofoorvalgustus ei näita seda hõljuvat tolmu nii, et häirima hakkaks. Ei ole vajadust peenemaks filtreerimiseks. Metallhaliid või powerLed on tunduvalt teravamad ja läbu muutub nähtavaks.

Kokkuvõttes on niisugune peenfiltreerimine natuke nagu ülepingutatud tahtmine, aga kui vajadus on ja nähtava effekti annab, siis tasub teha.
Kuidagi lihtsamalt ei saa seda lahendada. Filtrikangast saab kasutada välisfitri sees viimase kihina, aga materjali pindala on väike ja ummistub liiga kiiresti. Niimoodi eraldi sisefiltrina on asi väga lihtsalt käsitletav ja küllalt suure pinnaga. Midagi ei juhtu, kui ei ole parajasti aega ummistunud kangast vahetada; kogu ülejäänud tehnika töötab ja ei sõltu sellest.

Et 430L akvaariumis on vist 25 keskmist ahvenat ja soga tuleb igal ajahetkel juurde, peab peenfilter töös olema kogu aeg. Oletame nädalas kord vesi päris selgeks saada mingi teisaldatava seadmega, olgu või 3000L/h ei anna midagi. Järgmisel päeval ju kõik nagu enne.

_________________
430L