Usun, et töökindluse mõttes ei olegi vahet, kuidas filtri ühendused ja ülevool teha, kas kasti ülaservas või läbi põhja tuua. See on rohkem enda eelistuse küsimus, mis parem tundub. Enne on vaja asi korralikult läbi mõelda, läbi põhja toodud torudega on pärast raske muudatusi teha. Iga asja on võimalik ehitada nii, et hiljem kindlasti mingi jama tuleb. Ise proovisin kogu tehnikaosa lahendada nii, et kasti sees võimalikult vähe asju näha oleks. Sellesse saab ka mitut moodi suhtuda: mida keerulisem ehitus ja rohkem jubinaid selle küljes, seda täpsemalt peab kõike arvestama ja üldse ilma tehnikata klaaskasti töökindlus on kindlasti suurem, selle vastu ei vaidle...
.
Sellel pildil minu albumis, kus 400L kast, on näha flööt kasti põhjas. See saigi nii tehtud, ainult jämedamat toru kasutasin, 32mm kanalisatsioonitoru 1m pikk ja 12mm puuriga lasin selle alumise poole päris sõelaks, et vee liikumist ei takistaks. Peale kerisin 2 kihti tavalist kärbsevõrku, et kruus sisse ei vajuks. Esialgu toimib hästi, veevool on nii hajutatud, et taimede peal mingit liikumist näha ei ole ja samal ajal filtri läbivool ka ei vähenenud. Et vesi kasti ülemises osas ka natuke liiguks, on vaja sinna mingit lisapumpa või sisefiltrit. Põhjapinnaseks on 1,5-2mm mõõduga basseinifiltri liiv ja flööt ise on liiva all. Seda küll praegu ei tea, kas asi edaspidi ummistuma hakkab ja millal see juhtuda võib. Aeg näitab. Aga see on näide, et ebaharilike lahendustega on alati teatav risk.
Filtriks on Eheim 2028, selle tegeliku vooluhulga kavatsen üle mõõta, kui see on lubatud 750 l/h -st pool, võiks ka rahul olla, ootaks muidugi enamat. See, kui filter tekitab akvaariumis liiga suure veekeerise, on ju tegelikult väljavoolutoru küsimus. Pikk flööt kogu kasti pikkuses peaks probleemi alati lahendama.
Tere! Kuidas nüüd on? Kas oled ekspluatasioonis selle pinnasealuse flöödiga rahul? Kas soovitaksid?
Otsi
Postitatud: Kolmapäev Jaan 16, 2008 04:29 
