foorum.akvarist.ee

Ma tean et seda on küll kuskil juba arutletud, aga äkki keegi soovitaks mingit keemiat musta habevetikaga võitlemaks . Tean et see peaks olema mingi eriti kuri vetikas ja ei taha taimedega ka hüvasti jätta. Just avastasin ja akvaariumipoes soovitas mulle mitte-eriti-kogenud näoga müüja Tetra AlguMin-i (seda soovitati mulle ühes teises poes ka mingite suvaliste rohevetikate puhul) ja ütles veel et see on täiesti normaalne et teatud aja puhul see tekib, olen segaduses... (ja olen näinud pilte kus see kasvab 10 cm pikkuseks ja hävitab taimed)

Minule just täna soovitati tugevat veevaheust, et kõrvaldada põjus. Ja ACE lahus või vesinik peroksiid pidavat teda ka tapma. Siin foorumis on nendest lahustest minu meelest tnne ka juttu olnud. Otsi.

Klooritamine ja vesinikperoksiid on loomulikult asjad mida saab teha vaid siis kui kalad ja muud elusolendid on taimedest lahutatud. Klooritamine (ehk siis see ACE värk - sobib aga ainult see sinises pudelis ACE mis on kloorilahus ning ka see tublisti lahjendatult, 20 osa vett ja 1 osa ACE, sõltuvalt taimest 1-3 minutit ) annab efekti eeskätt kui profülaktika - et mitte uute taimedega vetikat sisse tuua.
Vesinikperoksiidiga aga võib heal juhul taimed päästa kui olukord päris hull. Originaalartikkel selle kohta oli
http://www.malawicichlidhomepage.com/aq ... oxide.html ja foorumis teema kus muljetasid kodanikud kes seda kasutanud: http://www.mikromaailm.ee/kristian/view ... sc&start=0

Aga alustaks ehk sellest kui vanast akvaariumist jutt? Hirmul suured silmad, alustaval akvaariumil ikka kipub vetikas veidi ülbama - saad ehk mõne pildi netti panna? Kui see vaid mõne lehe küljes korja need lehed ära ja hea oleks võimaluse korral vaadata ka mida veetestid näitavad...
Igasuguse keemia kasutamisega küll ei maksa tormata, sellega võib suurema jama tekitada - taimed ja vetikad omavad palju ühist, vetikaid tõrjuv keemia ei mõju ka taimedele hästi. Vesinikperoksiid on üldse viimane abinõu kui miski muu ei aita sest hävitab ka kasulikud bakterid, see tähendab et sissetöötamistsükkel läheb hiljem jälle otsast peale (bakterite lisamisega saab küll kiirendada - ntx Nitrivec abx).

Võitlesin kahh selle Musta Habemega. Lahti sain lõpuks aga lõpliku löögi andis asjale totaalne akvaariumu suurpuhastus. Mis leidis aset küll mitte minu soovil.
Aga jahh.. kui akvaarium uus siis oota natsa ja jätka oma tavalises rütmis vee vahetust. Vid muidugi kaladele vähem süüa anda. Pimendamine sellele vetikale ei mõju mitte üks teps ka mitte.

Lugeda võiksid ka siin olevat juttu: http://www.mikromaailm.ee/kristian/view ... c&start=30

Aitähh põhjalike vastuste eest, nagu näha "tavalised" vetikate kasvu piiravad ained eriti ei mõju, praegu on see vetias ainult mõnedel echinodoruse lehtedel, aga ühel kohal juba 2cm pikkune. Akvaarium iseenesest on 50liitrine ja peale eelmist suurpuhastust on u. 4 kuud. Kardan et selle vetika elu soodustab ka suur CO2 kogus vees.

Kas selle all môeldakse seda hästi tumerohelist tuttidena kasvavat ollust?
60liitrises esines neid tutte vahel taimevartel, siis tellisetükkidel. Praegu neid ei ole, ise pole midagi nende vastu teinud. Kadusid ise.

_________________

Ei, see ei kasva tuttidena vaid rohkem lehtede äärtel ja tumeroheline ka pole

Mingeid musti karvakesi on mul kryptide lehtede äärtes küll. Neid on seal eluaeg olnud, on tekkinud ja kadunud. Paanikat nad minus pole tekitanud.

_________________

kusagil fotot on sellest vetikast? Või on seda võimalik täpsemalt kirjeldada, kui "must, kasvab lehtedel, on 5 cm pikk"?

Niih,
tulin puhkuselt koju, avastasin akvast tõsise musta vetika puhangu . Taimestik on mul isegi kesine (vaid puhmas oletatavasti cryptocoryne beckettiid (poes oli arvaariumi peale kirjutatud "TAIM")), nüüd kõik lehed karvased ning ka kookose koor ja kivid.
Kas nüüd on õigem panna kalad mõneks ajaks pesukaussi ja kruus-kivid läbi keeta ja taimed minema visata, st otsast alata või siis teha iga päev mõningane veevahetus, lõigates järjest vetikasemaid lehti ära ja samal ajal juurde panna mingeid kiirestikasvavaid taimi (valgus on küll praktiliselt olematu )? Või veel mingi variant? Mingi vetikaeemaldi? Ja vetikase kojaga ampullaria läheb siis kah teise ilma saatmisele?

_________________
60 liitrit: 3 Sunburst Tux Platyt ja paar vart

vetikase kojaga ampullariat vetikas ei häiri,minu oma kasvas kah habemesse aga nüüd on ta tänu mollide puhastustööle jälle ilus kollane. ja aru ma ei mõista,mida te nii hirmsasti kõike steriliseerida püüate? vetikad on küll inetud,kuid neist lahti saamiseks ei pea kogu akvaariumi ökosüsteemi pea peale keerama.
1) kaladele vähem süüa
2) korralik põhja sifoonimine,mille käigus kivid ümber keerata (vetikane pool allapoole)
3) täispimendus nädalaks (valgus ainult kalade toitmise ajaks)
4) temperatuuri alandamine 1-2 kraadi
5) vetika mehhaaniline eemaldamine kohtadest,kus see võimalik on (nt seinad

minul tuli habevetikas kontvõõraks siis,kui akva temperatuur tõusis tänu ilmale tubli 28 kraadini ja loomulikult oli CO2 ka sel ajal taga

P.S. kes keemiat kasutada tahab,siis just habevetika vastu aitab hästi tetra algostop depot

mul endal oli sama probleem.
tõrjeks tegin kõigepealt tekoratsioonid ja suuremad kivid puhtaks
põhja kruusale ostsin sama paksu kihi kruusa peale,vana sai enne sihfooniga korralikult läbi puhastatud
ja siis veel sai taimi juurde muretsetud et põhi oleks rohkem kaetud
paistab et aitas ,need mis jäid edasi enam ei arene

_________________
450L.Tanganyika
300L.Geophagus rio maimudega
200L.taimed,mõningate kaladega
200L.Amazonas oskar ja plecod
106L.mollid barbused

Ei saa kahjuks nõus olla.
Esiteks on vetikale erinevalt taimedest vaja üsna vähest valgust - kui kusagilt praost valgus sisse paistab siis sellest jagub ürituse nullimiseks, üsna tõenäöline et söötmise ajal antavast valgusest täiesti piisab vetikale elus püsimiseks.
Teiseks selline pimestamine (kuidas endale meeldiks istuda kottpimedas keldris päevakese ja siis saada hetkega prozektorid näkku?) pole kaladele hea, võivad lausa segi minna ja end millegi vastu vigastada.
Ja lõppude lõpuks 5 päeva söötmata hakkama saada pole kalade jaoks probleem, võib veel enne pimendamist pisut kobedama kõhutäie anda kui on tahtmist. Kui on sedasorti vetikas millele pimendamine mõjub siis 5 päeva on piisav. Nii et kui üldse pimendamist ette võtta siis soovitaks seda korralikult teha ja ntx paksemate mustade prügikottidega ja teibiga kõik kinni katta, peab aga hoolitsema et õhutamine pelaks sest taimed ju pimendamise ajal hapnikku ei tooda. Ja pimendamist lõpetada tuleb sujuvalt, ntx öösel eemaldades katte et hommikul sujuvalt valgeks läheks.
Kui jutt habevetikast siis tegelikult kahtlen kas sellest tolku on - aga proovida muidugi võiks.

jah rein,ei saa jälle paraku sinuga päris nõus olla,kuna eeldatud oli,et kogu eelpool loetletut kasutataks kombineerituna koos.ainult pimendamisest loomulikult ei piisa.mis puutub kaladesse,siis tegelikult saavad nad pimedas vägagi hästi hakkama,kuna erinevalt homo sapiensist ongi nende elukeskkond looduses suhteliselt valgusevaene.sinu teooria kohaselt peaksid minu kalad ennast pidevalt kuhugi vastu vigastama,kuna 1 akvaariumitest asub magamistoas,kus on paksud kardinad pea kogu aeg (ja eriti just hommikuti) ees.relee lülitab valgust sisse ja välja ja nagu kirjeldusest välja võis lugeda toimub seega valguse üleminek pimeduseks äkki.täispimenduse all mõtlesingi akvaariumi kinnikatmist igasuguse valguse eest.

P.S. rein võib nüüd minu teooria jälle sõbralikult uppi lükata ;D

Pole küll Su magamistuppa piilunud kuid kahtlustan et nagu teistelgi kodanikel pole see kunagi päris pime - eriti veel juhul kui tõused enne kui akvaariumi valgustus sisse lülitub ning paned mingi lambi toas põlema. Korralikult pimendatud akvaarium on siiski märksa pimedam.
Olen nõus et kalad on looduses harjunud vähese valgusega, kuid seal pole ka kedagi neile päikest näkku tulistamas. Kui neid päevast päeva kindlal kellajal valgusega ehmatada siis nad ehk õpivad selleks ajaks valmis olema, mitte aga juhuslikuks söötmise ajaks.
Ja lõppude lõpuks milleks jamada pimendamise ajal söötmisega kui selleta on tulemus parem ning otsest vajadust söötmiseks ka pole.
Aga see oli muidugi vaid minu arvamus mis kujunenud rohelise vee eksperimentide käigus ning ka netist loetu põhjal, võib-olla habevetikaga on lood teised. Ja eks igaühel ole võimalus teha nagu õigeks peab.
Vetikatõrjevahendid reeglina põhinevad kas vasel või simazinil, mõlemad on toksilised nii kaladele kui taimedele. Muide, vetikate puhul on veel risk et just nende lagunemisel võivad tekkida toksilised ühendid ja kui õnnestub nad matsust maha tappa võib see tekitada ebameeldivusi.
Võib tunduda üllatav kuid paljud vetikad kardavad hoopis intensiivset valgust, mitte vähest valgust.