tegelikult selgus just see, mida ma kahtlustasin. gupid on nn. kommertsgupid, mitte kohalik paljundus (mis on kohalike oludega kohanenud). erinevalt meie eesti karedast ja suhteliselt kõrge ph-ga veest kasvatatakse euroopa ja aasia kalakasvandustes kalu pehmes, madala gh/kh ja ph-ga vees. kohaliku kaupmehe ülesandeks on sissetoodud kalad võimalikult hästi aklimatiseerida e. kohalike oludega harjutada. kui hästi see parasjagu välja tuleb, ei oska mitte keegi ennustada. et sinu kalad olid värskelt karantiinist tulnud, pidid nad veelkord üle elama ümberkohanemise. iga ümberkohanemine on risk, sest kala ei ole harjunud uue keskkonna bakterkooslusega ja vee koostisega. arvan, et stress, mitmekordne kohanemine ja keskkonnavahetus saidki saatuslikuks. ekslik on arvata, et gupi = gupi = prügikala, kes elab igasugustes tingimustes. edevad ja värviliste sabadega sissetoodud aretusvormid on halvemal juhul tundlikumad, kui mõni raskeks peetav liik. prügigupi (ehk gupi, kes elab tõesti ka solgipanges) on gupi, kes on vähemalt III põlve eestlane. kahjuks ei ole eesti gupid värvi poolest nii ilusad kui need, mida me poes oleme harjunud nägema, ehkki parema otsimise juures leiab ka prügigupide seast erilisi isendeid. igatahes kokkuvõtlikult soovitan kätt proovida mõne kohaliku ehk prügigupipaariga. kaasakvaristid jagavad neid "ära anda" rubriigi all.
|