foorum.akvarist.ee

Novembri algusest alates toiminud 180l Juwel Rio. sisemine originaalfilter, pump 600l/h. Väljundotsik suunatud vastu veepinda lainetama.
Valgustus 45W Juwel HeliaLux LED (5625lm) programmiga dimmitav kl. 8:00...24:00 (100% päevavalgust ca 8h - kl. 12:00...20:00).
Temperatuur 25...26 kraadi. Põhjas on 30kg 2-4mm fraktsiooniga ümaramat kruusa.

Praegu elavad seal 3x Ancistrus, 5x viker(kaare)kala, 2x skalaari, 2x musta molli, 2x platit, 3x klaassäga, 5x SAE, 2x Otocinclus.
Rohelist piisavalt (Anubiased, Cryptodoryned, erinevad Ludwigiad, Vallisneriad, Echinodorus, Micrososorum, Hygrophila, Rotala, Nymphoides).

22. dets alates väetan Seachem komplektiga - igapäevaselt Excel, paar korda nädalas eri päevadel Fluorish, Trace, Advance, Fe, K.

Vee üldparameetrid (JBL tilgatest) 20.12.2016 seisuga: GH 7, KH 5, pH 7.4...7.6, O2 8, NO3, 5, NO2 <0.01, HN4 <0.05, Cu <0.1
26.12.2016 seisuga värskelt määratud veel PO4 0.4, Mg 2...3, K 15, Fe 0.4...0.6 (20.12.2016 olid need näidud halvemad)
Pisteline ribatest ja akvas rippuv Ammonia alert arvab praegu, et NH4 ja NO2-ga on kõik korras.

Viimased kalad toodud sisse 04.12.2016, viimased taimed istutatud 21.12.2016. Peale seda midagi võõrast sisse toodud pole.
Viimane veevahetus (ca 60l) oli 03.01.2017, enne seda 20.12.2016 (ca 40l). Peale veevahetust lisatud Easy-Life veekonditsioneeri.

Nüüd probleemist.

Viimased nädalapäevad olen täheldanud, et üks must molli on loid ja hoiab omaette. Kükitab taga nurgas taime all, sööma ei tule. Kui veidi torkida, siis ujus siiski välja ja siis tundus vilgas ja igati vinks-vonks. Eile vaatasin, et tundus kuidagi paistes. Mitte oluliselt, aga siiski suurem kui teine lähemal uurimisel paistsid soomused kehast eemale hoidvat ning silmad kuidagi hägused ja eraldamatud.

Ei osanud temaga muud teha, kui tõstsin ta välja karantiini. Praegu eraldi 10l nõus suurest akvast võetud veega ja põhjas õhukivi, et mingitki vee liikumist teha. Lisasin 5 tilka eSHa 2000-t, mis oli igaks juhuks varuks soetatud.

Mida edasi teha - jälgida ja oodata või midagi spetsiifilisemat tegema?
Kas välja tõstmine oli õige tegu või oleks suures kodus olnud vähem stressi? Kartsin, et äkki kandub teistele edasi.
Kas suurele akvale peaks mingit profülaktikat tegema, kuigi teised kalad tunduvad praegu terved olema?

Pilt haigest mollist pesukausi põhja taustal. Fotot on veidi heledamaks töödeldud soomuste parema väljajoonistamise tõttu.



Akvaariumi üldpilt 23.12.2016:

Tere

Kui silmad on kalal udused ja soomused püsti see tähendab haigust. Eriti kui ta ka ei söö

Üks varjänt helista KALAKESE poodi seletad ära mis nähud on ja nad ütlevad mis viga on. TEL. 503 5358 .

Mina arvan et see haigus on see: (aga ma ei tea)

Nakkuslik soomuste püstumine e. lepidortoos
Haiguse tekitajaks võivad olla mitmesugused mikroobid. Haiguse puhul tekib iga soomuse alla vedelikuga täidetud mädavillike, mis tõstab soomuse püsti. Haiguse algstaadiumis kala käitumine oluliselt ei muutu, säilib isu ja aktiivsus. Kergema haigestumise korral, kus püstised soomuseid esineb väikeste laikudena, võib kala paraneda ise. Üle kogu keha olevate püstiste soomustega kalad surevad. Haigestunud kalad tuleb akvaariumist eemaldada ning akvaarium desinfitseerida. Mõningal juhul tuleks ka põhjakruus läbi keeta. Teod ega teised selgrootud akvaariumielukad ravi ei talu ning nad tuleks hävitada, et vältida edasisi haiguspuhanguid. Raviks sobib JBL Furanol ja JBL Ektolfluid.

Sa saad veel haiguste kohta lugeda siit: http://www.kalake.ee/nouanded


Arvatavasti on see bakteriaalne haigus.

_________________
Kui vajad minuga kiiremalt kontakteeruda siis kirjuta privaat posti

Võiksin pakkuda dropsy haigust. Võib toimida sera bactopur direct ravim.
Kui teised kalad terved, siis vbl mitte mürgitada tervet akvaariumit kuna tapab akvaariumis ära nii head kui halvad bakterid.
Ravi kindlasti teha kui haigus kordub kellegil lähiajal.
Soovitan iga nädal teha 20-30% veevahetust akvaariumi vee mahust, tihti hoiab iga nädalane protseduur ära just dropsy haiguse.

_________________
450, 240, 110, 2*54, 3*30 ja 20 liitrit.

Ööpäev pärast hospitaliseerimist läks molli kalade taevasse. Enne lahkumist ilmus "lõua alla" ühe lõpuse piirkonda kummaline valge kerajas moodustis. Kuivale tõstes oli see nagu limaja konsistentsiga ollus.

Lõikasin kala lahti ja uurisin luup-mikroskoobi all. Terve kõhuõõs oli täidetud valge vahusarnase ollusega, mis justkui kihises.
20x suurendusega stereomikroskoobi all ei olnud midagi elavat või liikuvat (parasiiti) näha. Suuremat suurendust võimaldav riist oleks juba nõudnud läbivalgustust ja preparaadi lõikamist, ei hakanud mässama.

Järele mõeldes hakkas see molli peitusemäng põõsa all pihta kusagil eelmise aasta lõpul, kui mõned uued taimed sisse tõin. Taimed olid pärit korralikust poest. Nime ei nimeta, ei taha kellelegi ilmaasjata silte kleepida.

Kahju ja tunnen kaasa.

Siis oli selle haigusega tegu:

Kalade nakkuslik kõhu-vesitõbi
Haiguse tekitajaks on mikroob Pseudomonas punctata f. Ascita, mis esineb vees massiliselt ja muutub patogeenseks alles siis, kui kala vastupanuvõime sellele mikroobile väheneb. Tiigis elavad karpkalade puhul võivad haigestuda kõik kalad samas kui soojaveeakvaariumis haigestumine on minimaalne. Haigestuvad need kalad, kes väliskeskkonna tegurite toimel on nõrgenenud st. vanemad kalad. Nakkusliku kõhu-vesitõve tekkele on eelsoodumuseks maosooltepõletik, rasvtõbi ja maksa ihtüofonioos. Haigestunud kalade esimeseks tunnuseks on kõhu suurenemine, turris soomused ja põletusvillide taolised vesipõied uimejuurtel. Harvem esineb ka pungsilmsust ja väga harva lamedad, näritud servadega haavandid nahal. Haigestunud kala ujumine muutub vaaruvaks, mis asendub liikumisvõimetusega. Raviks sobivad JBL Ektolfluid ja JBL Furanol. Toitumine tuleks muuta vaheldusrikkamaks ja kalade hooldus tuleks tõsiselt käsile võtta.

Et järgmine kord teaks kuidas tegutseda.

_________________
Kui vajad minuga kiiremalt kontakteeruda siis kirjuta privaat posti