foorum.akvarist.ee

Jep. See oligi mainitud seoses veepinna liikumisega, mitte seoses taimede hapnikutarbimisega. Probleemide tekkimiseks piisab ka sellest, kui veepind ei liigu. See tõestab minu jaoks ilmekalt ära, et vaba ja liikuv veepind on antud akvaariumikoosluse puhul vajalik.

Hapnikku (õhku) satub vetta veepinna ja õhupinna kokkupuutepinna tagajärhel, nn. lahustub. Kui lasta vette mulli, siis õhu ja vee kokkupuutepind kogu akva peale suureneb ja järelikult lahustub hapniku (õhku) akva vette veelgi rohkem. Kindlasti on oma mõju ka mullide poolt liikuma paneva vee osal, kuid arvan et kindlasti väiksem mõju, kui seda on üles kihutavatel mullidel.
See on minu teoorja!

_________________
malawi

Niipalju kui mina olen lugenud, siis on väidetud, et õhukiviga aereerimisel on vee hapnikuga rikastamisel suurem roll siiski veepinna liikumisel. Et toimuks gaasidevahetus, peaksid mullid olema väidetavalt imepisikesed ja veega kauem kontaktis või olema moodustatud tugeva surve abil. Ise pole katseid teinud.

Kui teemat veel edasi arendada, siis sõltub ka sellest, millise survega ja temperatuuriga mullid on moodustatud. Kui mu mälu ei peta, siis vees lahustunud gaaside hulk sõltub ka õhurõhust ning vee ja õhu temperatuurist. Valitseb teatud tasakaal. Väidetavalt ei ole hea, kui võimsas veefiltris/pumbas on õhku, sest see võib vette segada liiga palju õhku, mis lõpeb sellega, et vees lahustunud õhk hakkab taimedele, kaladele jne mullikesi moodustama. See on halb variant.

Keda teema huvitab, võib osta pudeli gaseeritud vett ning seda loksutada ja pudeli avada, ning mõelda, miks juhtus just see, mis juhtus.

Pudeli sisu on surve all. Gaseeritud joogis on lahustunud just nii palju gaase, et oleks tasakaal. Gaasimulle eriti näha ei ole. Kui pudel avada, siis pudelis olnud rõhk väheneb ning joogis lahustunud gaasid moodustavad mullikesi ning kipuvad vedelikust õhku eralduma kuniks saavutatakse uus tasakaal. Kui pudelit loksutada, siis aetakse vedelik ülejäänud gaasiga segi jne ehk aetakse lugu kreisiks ja pudelisuu avamisel jääb gaaside eraldumisel vesi ette ning see lendab koos veest eralduvate gaasidega pudelist minema. Seepärast ongi pudeli avamisel abiks teha seda ettevaatlikult, et rõhk ei muutuks liiga äkiliselt.

Kevo versioonil on olnud varasematel aegadel rohkem pooldajaid, AFAIK (minu teada) on viimastel aegadel siiski tunnustatud seisukoht et neist mullidest vettejõudev hapnikukogus pole nimetamisväärne võrreldes veepinna liigutamisel vette jõudva hapnikukogusega. Kel huvi leiab kindlasti netist põhjalikke käsitlusi sel teemal, üks põgusal googeldamisel näppujäänud link mis kahjuks küll detailidesse ei lasku:
http://www.marineland.com/science/artic ... redYrs.asp
So even early attempts to stop some aquarium myths failed as even today some authors and otherwise knowledgeable hobbyists believe that the rising bubbles force air into the water. The truth is that the bubbles cause the water surface to be disturbed, increasing the water-air interface which allows more oxygen to diffuse from the air into the water.
Ehk siis Kevo väite kohta - mullid küll suurendavad vee ja õhu kokkupuutepinda mis on oluline hapniku vettejõudmise koha pealt kuid kui võtad mullide puhul kokkupuutepinna veega ning võrdled kokkupuutepinnaga mis tänu veepinna liikumisele tekib siis viimane on kõvasti suurem. Aga devi toodud näite puhul kus akva pind on täielikult kinni kasvanud on mullitaja efekt just Kevo pakutud teoorial rajanev. Ja devil oli selles osas õigus et mida pisemad mullid õnnestub tekitada seda suurem on nende summarne kokkupuutepind veega, seda on abx teada ka CO2 vees lahustamisel.

Küll on aga õhupumbal teine oluline roll mida veepinna liigutamine ei asenda - õhuvahetus akva kaane all. Igaüks kujutab ilmselt ette mis juhtub pideval hapnikutarbimisel suletud ruumis, nii et ka kaanealuse ventileerimisel on lisaks niiskuse eemaldamisele muidki kasulikke külgi, eriti just taimedeta akvas kus hapnik jõuab vette vaid kokkupuutel õhuga.