foorum.akvarist.ee

1. 126L
2. välisfilter, soojendi, 3x 18w
3. veevahetused 1 kord 2 nädalajooksul 25L,
viimane veevahetus üleeile (lisasin Easy-life konditsioneeri vahetatavasse vette) peale furanoli ravi ja enne ravile järgnenud söega ravimi 24h eemaldamist,ehk eile lisasin JBL denitroli
täna Sera Fishtamini
4. temperatuur 26C,
ph 7,6 (tilgatest)
NO 3 25 mg/l(ribatest)
NO 2 0 mg/l (ribatest)
GH ›14
KH 6
Umbes kuu või veidi vähem tagasi panin tähele, et osadel kaladel sabad räbalad. Hetkel on juba pea kõigil mõni saba nurgake puudu, või uimes pikilõhed. Vatjat moodustist ei ole, täppe ei ole ja mingit kihti kalal peal ka ei ole – väga muud ei saagi aru kui, et sabad ja uimed jäävad väiksemaks (eriti hästi näha rebitud servad „mustauimsetel“ red phantomidel)
mõned nädalad tagasi tegin kaks kuuri järjest ESHA 2000 ravi
nädal tagasi alustasin FURANOLI 5 päevase raviga, väiksema pikaajalise ravi kogusega (4 tbl), kuna 4-ndal päeval ikka sabad narmendasid ja seljauimed lõhedega, siis kahekordistasin viimaseks päevaks veel koguse (veel 4). 24h möödudes korjasin söega välja. Ravi ajal oli õhutus sees, muidu väljas (PH kipub pea 8 –le lähenema muidu-ravi ajal oli 7,8)
nende nädalatega kaotanud ühe molly, 3 neooni, viimase 10 päeva jooksul surmajuhtumeid ei ole olnud
CO2 juba umbes kuu ei ole lisanud. Tegin tarretisega, kuid mulliredeli põhja hakkas kogunema valkjat õrna hägu ning kartsin, et kalad saavad ehk sealt mingi bakteri või seene-seetõttu korjasin välja kui probleemid ilmnesid.
Hetkel ikka seis selline, et sabade nurgad puudu, uimed lõhetavad, sakilised ja aru ei saa, mida valesti teen
Kui nüüd sama hooga jätkan uue nö.katse-raviga nt Bactopuriga, siis kas see ei ole selle keskkonna jaoks juba liig? Või mida peaks edasi tegema?
Fotod lisasin albumisse, kuid ilmselt raske midagi aru saada sealt.. ei ole kahjuks võimalust kvaliteetsemaid teha, tegin klipi, ehk sealt midagi võimalik tuvastada ja keegi oskab aidata
https://youtu.be/Gz303Nqh3pM

_________________
126L,2 SAE-d,2 Ancistrust,3 neooni,3 Melanotaenia boesemani,7 red phantom tetra,1 african dwarf frog

Mul oli sama lugu. (uimed lõhki, sabad narmendasid). Põhjus oli selles: tõin akvasse mingid punakat tooni, siniste neoon täppidega kaks kala (Kuju meenutab ahvenat, kahjuks nime ei mäleta) Pärast pikemat uurimist tuli välja, et need kalad on suhteliselt territoriaalsed ja kui neile ruumi ei jagu siis hakkavadki teisi kakkuma. Minu akva on 110 l, Skalaarid, Guraamid, Mõned siiami vetikasööjad ja põhjkoristajad. Tõstsin need kaks teise akvasse 35 l. Seal siis sepitsesid mulle paarkümmend maimu ka veel ja lõpuks andsin kõik ära.
Ise ma kordagi terrorit ja kakkumist ei näinud, nemad tegutsesid öösel. Peale nende kõrvaldamist paari nädalaga oli kõik OK, mingit ravi tehtud ei ole.
Võibolla oli sllest jutust natuke abi.

Ja ei mingeid muid sümptomeid peale lõhenevate uimede/sabade? Kas kalade seis peale Furanoli ravi on endine ega pole halvenenud? Uimedel ja sabadel ei ole mingeid piimjaid või punakaid laike/täppe? Uimede servad ei ole tumedad? Kerel ja lõpustel pole mingit teist värvi laike-täppe? Kalad käituvad normaalselt, st söövad, ujuvad rahulikult, ei ole rahutud, ei hõõru end millegi vastu, ei hüppa ringi, ei hingelda, ei "ripu" veepinna juures ega põhja peal, ei peida end kuskil teistest eraldi?

Video pealt näha, nagu kaladel oleks raske ujuda (peavad palju tööd tegema liikumiseks ja suuna muutmiseks). Ega filtrivool liiga tugev pole? Pidev liiga tugev veevool, mis raskendab ujumist, on kaladele stressitekitav.

Kui mingeid muid käitumuslikke ega väliseid tundemärke pole, kalade seisund ei ole halvemaks läinud ning viimase 10 päeva jooksul pole surmajuhtumeid olnud, siis ise hetkel loobuksin kangetest medikamentidest (need on kaladele tegelikult päris stressi tekitavad) ning hakkaksin neile regulaarselt lisama muid immuunsüsteemi tugevdavaid vahendeid - vitamiine, Easylife Fluid Filter Mediumit või Easylife Voogle'it. Ja hoiaksin silma peal neil. Ehk ongi tegu kaladevahelise terroriga ja üksteise kiusamisega? Kuigi reeglina (kui just pole pöhjakoristajad vm öise eluviisiga kalad), paistab see siiski päeval silma, kuna kalad ikka reeglina päeval aktiivsed ja öösel magavad.

Kuigi videolt näib, et üleasustus pole probleem, siis igaks juhuks siiski küsimus: kui palju kalu akvas on Sul?

Kui kiusamist ei tähelda, üleasustust pole ja kui on märgata, et kalade seisund eelpool nimetatud vahenditest hoolimata halveneb, siis peaks ravi taas kordama mingite kangemate ravimitega.

Testi ka vee näitusid - ammoniaak ja nitrit kipuvad peale bakteriaalset ravi (Furanol jmt) tõusma, kuna ravim hävitab ka head bakterid (kui kasutasid peale ravi Easylife Filter Mediumit, siis see ilmselt hoidis nende näitude tõusu ära). Kui nii on, siis suur - 50-80% veevahetus ja lisa ka mingit bakterikooslust. Või lisa Easylife Filter Mediumit, see imab ka kahjulikud ühendid veest.

Ilmselt tead, aga igaks juhuks ütlen: Easylife Filter Mediumit ei tohi kasutada vahetult enne muude ravimite lisamist ega nende ajal, kuna imab veest kõik ravimid ja nende jäägid ning sel juhul on ravi mõttetu. Kui oled seda siiski lisanud ja tahad teha mingi muu vahendiga ravi, siis oota seni, kuni vesi on selginenud. Või tee 50 % veevahetus ja siis uus ravi peale. Easylife FFM on peale lisamist vee hägususe ajal aktiivne ning imab sel ajal veest kõik liigsed ained.

Ja regulaarsed - parem isegi iganädalased - veevahetused kindlasti (ravi ajal parem mitte, v.a. kui NH, NO2, NO3 lakke tõusevad või kui kalad ilmseid stressi märke näitavad) kasuks kalade seisundi parandamisel ja tervise hoidmisel.

_________________
450L taimeakvaarium
Hemigrammus ocellifer
Paracheirodon axelrodi
Trigonostigma heteromorpha
Krevetid

Sorri, hiljem alles lugesin Su "allkirjast" kalade asustuse kohta akvas.

Sul seal kirjas, et akvas ka aafrika kààbuskonn. Oled kindel, et tegu ikka aafrika kààbuskonna (Hymenochirus boettgeri) ning mitte aafrika kannuskonnaga (Xenopus laevis)? Viimane on kaladele halb kaaslane, kipub neid kiusama ja nahka panema.

Kas SAE on Sul nn. ehtne voi "vôlts"? Crossocheilus siamensis on ainus tôeline siiami vetikasööja, kes teisi kalu ei kahjusta. Teised SAE-d (Garra, Epalzeorhynchos) on need, kes hakkavad teistele kaladele liiga tegema.

Mingeid kôrgemaid varjekohti (taimed, puujuurikad vm dekoratsioonid) vôiks ka taga v.keskel olla, hetkel nàib, et akva ûlaltpoolt lage (peidukohad vaid maapinna ligidal) ning kaladel pole soovi korral eriti kuskil peituda. See jàlle stressiallikas.

_________________
450L taimeakvaarium
Hemigrammus ocellifer
Paracheirodon axelrodi
Trigonostigma heteromorpha
Krevetid

Video ja ravikirjelduse põhjal kahtlustaks ka eisalgu kellegi agressiivset käitumist, mitte haigust.

_________________
kpl " Kalake"
Rocca al Mare Kaubanduskeskus
http://kalake.ee
Kiireloomulistes küsimustes ja kauba laoseisu saamiseks helistage palun poodi telefonil 6659255.
Tellimisinfo ja kauba tarneaja päringud esitada e-posti teel irma@kalake.ee

Tänan Teid vastuste eest!
Täna märkan uusi sümptomeid: neoonidel just näha seljauimede sees ja kõhu all nagu verd täis valgunud (või sellised läbipaistvad punakalt kumavad) laigukesed ja alad. Uimede servad tumedad ei ole, millegi vastu hõõrumas ei käi, söövad, neoonidel olen nagu tõesti paar korda märganud selliseid hüpiklikke liigutusi, ka seda rasket ujumist olen tähele pannud, aga pannud pigem osaliselt puuduvate sabaosade arvele, mis ehk raskendab liikumist. Punastel red phantomidel neid laike ei ole võimalik näha,sabad-uimed räbalad, vikerkaarekaladel sabaotsad nakitsetud välimusega ja SAE-del jätkuvalt seljauimeke lõhe või täkkega. Ancudel ja konnal ei tundu väliseid sümptomeid olema hetkel.
Filtri vee sissevoolu kang on pigem miinimumi lähedal (alla keskmise), aga hoian nii, et veepind õrnalt liiguks. Easylife ka enne ravimit ja ravi ajal ei ole pannud.
Akvas 2 SAE-d,2 Ancistrust,3 neooni,3 Melanotaenia boesemani,7 red phantom tetra,1 african dwarf frog.
Kellegi territooriumi omaks pidamist ma muidugi välistada ei oska, kuid pigem ütleks, et siiani küll mingit vägivaldsust märganud ei ole. Konn samuti rahumeelne -pigem rabavad kalad konna eest toidu ära, kui konn midagi kaladele teeb, pigem hoiab kaladest ise eemale. Ka konna „mark“ peaks õige olema, pisike kääbuskonn.
SAE-d tunduvad olevat siiski Crossocheilus siamensis.
See, et akva keskelt ja ülevalt lage on jah kahjuks õigustatud märkus– ostsin mingid kuud tagasi suure mõnusa lopsaka vallsneria, mis kiikus seal nii, et pool akvat oli täis. Suhteliselt vähese ajaga rapiti niimoodi ära et väikesed köndid jäid järgi. Niipalju kui jaole sain oli see nimelt kahe SAE salatilembus, võimalik, et keegi aitas. Sama teevad hetkel ka pehmeleheliste punakas-violetsete taimedega, mille nime ei suuda meenutada. Tänan sellele „tühimikule“tähelepanu juhtimise eest, pean sinna tõesti midagi tõsisemat otsima, millest nad jagu ei saa.

_________________
126L,2 SAE-d,2 Ancistrust,3 neooni,3 Melanotaenia boesemani,7 red phantom tetra,1 african dwarf frog

Punakad alad uimedel ja kerel võivad viidata nii ebasobivatele vee näitajatele (testi ammoniaagi suhtes, lisaks Sul GH neooni jaoks natu liiga kõrge) kui ka bakteriaalsele haigusele. Punakad alad kerel (sh kõhul) võivad olla lisaks ka sise- või välisparasiitidest.



Hüppamine viitab ebasobivatele vee näitudele voi parasiitidele.

Enne uue kange medikamendi lisamist teeks selgeks, ega kalade probleemid pole tingitud vee kvaliteedist. Testi ammoniaagi taset igaks juhuks. Neoon (ja ka kõik teised Su akva kalad) armastab pehmemat, mineraalidevaest vett, Sul vee GH (mis lihtsustatult näitab erinevate mineraalide hulka) nende jaoks liiga kõrge. Ehk selles põhjus, miks neoonidel jama... GH taseme langetamiseks sobib puujuurika lisamine akvasse, turbagraanulid, JBL Tropol (need kõik langetavad veidi ka KH ja ph taset). Ka Easylife Catappa extract või Catappa lehed aitavad veidi GH taset langetada ja vett pehmendada ning mõjuvad kõikidele Su kaladele hästi.

Uue kange raviga alustamisel pead olema tähelepanelik, et Ancistrus ja konn seda taluksid. Need tegelased mitmete kangete ravimite suhtes tundlikud.

_________________
450L taimeakvaarium
Hemigrammus ocellifer
Paracheirodon axelrodi
Trigonostigma heteromorpha
Krevetid

Küsimused veel, millest tegelikult tulnuks alustadagi:

Kui kaua on akva töös olnud? St millal esmakordselt vee sisse lasid?

Kui kaua on kalad akvas olnud? Kas tõid nad korraga sisse või jupikaupa?

_________________
450L taimeakvaarium
Hemigrammus ocellifer
Paracheirodon axelrodi
Trigonostigma heteromorpha
Krevetid

Tänan veelkord.
akva umbes 8 kuud vana. kalad sisse toodud jupikaupa. Viimased on red phantomid, kes saidki umbes kuu poolteist tagasi toodud. GH-ga selline lugu, et kuna mul moment ainult ribatest, siis selle täpsus on ka selline, et ta võib olla 7 ja 14 vahel kusagil.
Asusin täna siis akvaariumist puuduseid kõrvaldama vastavalt soovitustele - ostsin täna kõrgema juurika ja sain ühe toreda akvaristi käest kõrgemaid taimekesi juurde.
Ka veevoolu käisin uuesti üle - keerasin flöödi veepinna suhtes 45 kraadi alla (enne oli jäänud paralleelselt pinnaga) ja keerasin voolu veelgi vähemaks (tunduski, et võis olla küll liiga tugev).
Mul muud vist üle ei jää, kui tõesti natukene praegu jälgin seda, mis edasi toimub…ei julge seda keskkonda igaks juhuks ja umbes enam rikkuma hakata.
Võimalik, et olen kärsitu ja ootan liiga kiireid muutuseid, samas FURANOLIL kaasas oleval infolehel kirjas, et muudatused peaks juba kohe ravi ajal hakkama näha olema. No ja kui kogemusi alles napib, siis võib-olla paanika ka kerge tulema.
Täna siis selline seis nende juurikate-taimede paigutusega https://youtu.be/XENL6COyffk

_________________
126L,2 SAE-d,2 Ancistrust,3 neooni,3 Melanotaenia boesemani,7 red phantom tetra,1 african dwarf frog

Siis natuke peale seda Sul ka probleemid vist algasid? Ja toid nad korraga sisse, st 7 korraga?

Siin võib olla põhjus: esiteks korraga 7 kala sisse lasta (olgugi et väikesed) võis tekitada olukorra, kus akva bakteriaalne kooslus ei jõudnud nii järsu bioloogilise koormuse tõusuga kaasa minna. Seda enam, et akva on veel suhteliselt noor ning bioloogiline filter veel küllalt habras (akva täielik bioloogiline küpsus saabub alles ca aasta pärast). Sellest tulenevalt on võimalik, et Su akvas ammoniaagi tase tõusis kaladele ebasoovitavale tasemele (narmendavad uimed on üks ammoniaagi kõrge taseme tundemärk, kuigi narmendavad uimed võivad olla tingitud ka muudest asjaoludest).
Sestap on alati tark korraga sisse tuua vaid paar kala korraga, nädala-kahe pärast uued kaks jne. Siis jõuab bakterikooslus bioloogilise koormuse kasvuga kaasa minna ning ammoniaagi-nitriti ohtlikku tõusu ei teki.

Teiseks, kuna jamad algasid peale red phantom'ide akvasse laskmist, võis nende hulgas olla haigus ja see levis kogu ülejäänud kambale.

Või on mõlemad variandid koos. Soovitaks ikka NH test osta ning proov ära teha (NO2, nagu ütlesid, oli ok).



Esimeses postituses kirjutasid, et GH >14... Nüüd, et GH 7 ja 14 vahel... Kumb siis on?

Kui õige on Su viimane näit, siis on Gh ok ja pole mõtet seda paaniliselt alandama hakata. Kuigi - kõik needsamad eelpoolmainitud puujuurikad, turbagraanulid, Tropol, Catappa lehed ja ekstrakt on pehme vee kalade tervisele ka niisama head, kuna on looduslikud ning sisaldavad immuunsüsteemi tugevdavaid tanniine, humiinaineid ning fenoolühendeid. Lisaks on mõnel neist (turvas ning Catappa lehed ja ekstrakt) ka tõestatud mõningane bakterite- ja seentevastane toime. Nii et neid tasub ka ennetava toimena akvasse lisada.



Need kõik asjalikud muutused, mis kalade heaolu kindlasti suurendavad. Sinu kaladest vaid ants ja SAE-d eelistavad veidi kõvemat voolu, teised on vaikse vee kalad.



Hoia silm peal - kui neoonidel uimed ja kõhualune ikka punasemaks lähevad või kaladel uimed-sabad rohkem narmendama hakkavad või muidu end imelikult üleval pidama hakkavad ning tead, et Su vee kvaliteet (NH, NO2, NO3) on korralik, siis ikka vaja mingi uus ravi peale. Kui liialt viivitad, ei anna ravi sageli enam tulemust. Immuunsüsteemi tugevdamiseks tasub katsetada ka eelpoolmainitud looduslikke variante. Minu akvas muutus kalade käitumine peale turbagraanulite lisamist näiteks hoobilt julgemaks ning elavamaks. Andsid selgelt mõista, et neile meeldis



Jah, kui ikka peale ravi lõppu mingitki muutust kalade tervises pole, siis ilmselt vale ravim ja tuleks ravimit vahetada. Furanol peaks küll mõjuma enam-vähem kõikide levinumate bakteriaalsete haiguste suhtes (nii gram-positiivsete kui gram-negatiivsete). Võimalik, et tegu hoopis parasiitidega. Endal oli kord juhus, kus akvas kalad järjest langesid ning arvasin sümptomite järgi, et tegu bakteriaalse haigusega. Ei aidanud aga ei Baktopur, Baktopur Direct ega Furanol. Lõpuks peale Inteneti läbilugemist otsustasin katsetada parasiitide vastase ravimiga. Ja arva ära! Toimis! Kalade terviseprobleemide õige põhjuse jälilesaamine ongi eriti keeruline just seetõttu, et neile ei tee analüüse ega proove. Pead vaid visuaalselt ära proovima arvata ning sageli katse-eksituse meetodil ravima. Ja paljud haiguste sümptomid on üksteisega pagana sarnased, nii et kogenud tüübidki eksivad vahel õige ravi määramisel. Seejuures peab võimalikult kiiresti (õige) raviga alustama, muidu võib kogu seltskonna kaotada.

Akva visuaalne väljanägemine nüüd jah, veelgi etem Väike vihje siiski: kui tahad, et seekordne taim kauem vastu peaks, soovitaks kaladele anda rohkem taimset toitu - Spirulina helbed/tabletid, kurk, (suve)kõrvits, salat, spinat jmt. See aitab neil oma taimetoidu isu rahuldada ning taim jääb kauem alles või lausa puutumata. Tean, et moned kasvatavad ka spetsiaalselt akvataimi eraldi väikses anumas ning annavad neid siis järgemööda kaladele toiduks.

_________________
450L taimeakvaarium
Hemigrammus ocellifer
Paracheirodon axelrodi
Trigonostigma heteromorpha
Krevetid

Akva 8 kuud-liiga noor veel. Ma arvan, et alustada tuleks lihtsamatest asjadest mitte keemiaga terve akva üle külvata. siksu räägib natuke liiga teaduslikult (ma võiks rääkida ka võro keelen, kas keäki must arvvo ka saas? ) Võiks ikka vaadata oma kalade kooslust-kas sobivad omavahel või mitte. Tabel on akvarist.ee täitsa olemas. Need punased kalad, kes Sul pildil olid meenutavad samu kalu kes mul terrorit tegid.
Edu Sulle.

Vabandan, kui liiga detailselt seletan. Eesmärk on katsuda probleemi põhjus välja selgitada ning akva heaolu parandada.

Red phantom tetra võib olla kiuslik (kudemisperioodil eriti), iseäranis kui teda peetakse liiga väikese grupina (5-6 peaks neid minimaalselt olema, 8-10 ja enamgi on agressiivsuse hajutamise seisukohast etem). Mõtlema paneb aga, kas ikka on tegu nendepoolse kiusamisega, kuna esiteks päevasel ajal, kui need kalad liikvel, ei ole akva omaniku sõnul täheldada mingisugust agressiivsust. Ja teiseks neoonidel tekkinud ka muud välised tundemärgid (punased alad uimedel ja kerel), mis ei viita teiste kalade kiusamisele, vaid pigem mingile muule (veest või haigusest tingitud) tervisehädale.

_________________
450L taimeakvaarium
Hemigrammus ocellifer
Paracheirodon axelrodi
Trigonostigma heteromorpha
Krevetid

olen väga tänulik detailse seletamise eest. Loen erinevatest allikatest väga palju eesmärgiga elanike heaolu parandada, aga näiteks tõesti seda ei teadnud, et ka väikeseid isendeid ei tohiks nii paljukesi lasta korraga akvasse, lisaks see veevool jne. GH on siiski pigem 7-14 vahel mitte üle - kuigi selle ribatesti "legend" on ülikummaline (minu arust need märgid valet pidi, üritan selle testi foto albumisse saada).

Moment üldine seis selline, et mulle tundub nagu sabakesed-uimed paraneksid-see tähendab, et nendesse katkistesse kohtadesse ilmuks nagu tasapisi selline läbipaistev nahk, nagu seoks uuesti ära ja kasvataks katkist kohta kinni.... loodan, et see nüüd midagi halba hoopis ei tähenda. Terrorisse ikka praegu ei usu, pigem mulle tundub, et kõik väikesed tähelepanekud detailide osas ja märkused siksu poolt on õigustatud ja sellest võib kokku saada üks veidi suurem tervik.
Ka CO2 tarretisega panin uuesti jooksma, vahele ostsin mullilugeja, siis hägu jätab vast sinna.

_________________
126L,2 SAE-d,2 Ancistrust,3 neooni,3 Melanotaenia boesemani,7 red phantom tetra,1 african dwarf frog