foorum.akvarist.ee

Tere!

Mul on vähem kui kuu aega olnud väikest mõõtu akvaarium, vast on n ii 40 liitrit heal juhul
Ostasin 5 kala: kaks mollit, kaks gupit ja ühe põhjakoristaja.
Lisaks on mul üks pallikujuline taim ja süsinikfiltri ja tavafiltriga mullitaja
Vett pole veel korralikult vahetanud, ainult lisanud. Panin veele pehmendavat ainet, mida poest soovitati.
Hiljem kui tekkisid probleemid hägususega, siis sai asja uuritud ja panin ka bakteritesegu, mis nitritit lõhustada aitab, mis jutu järgi oleks pidanud juba algusest peale lisatud olema.

Siiamaani on mulle öeldud, et mitte vett eriliselt vahetada, nüüd loen, et kui probleemid siis ikka võiks?

Kõigepealt jäi haigeks emane gupi, kelle kõht pundus üles ja soomused hakkasid lahti tulema.
Siis suri üks molly äkksurma ja talle järgnes see haige gupi.

Hetkel jälgin ülejäänud kolme käitumist ja märkasin, et järgijäänud mustal mollil on valged täpid kõhu all.
Lugesin foorumitest, et see pidavat olema hästi tüüpiline ja väga leviv seenhaigus ja
lisada tuleks soola, tõsta temperatuuri, panna quickcure nimelist vahendit, vahetada vett välja.
Pean mõõtma kindlasti oma PHd, nitritit.

AGA - küsimus : mul on alles ainult kolm kala, karantiini pole vist mõtet kedagi panna, sest nad on juba kõik ammu üksteist nakatanud?.

Kui ma neid ravin ja täpid kaovad ära kas ma võin siis julgelt uusi kalu võtta?

Tunne oleks, et nagu peaksin uuesti alustama kõike, kuna olen eksinud, valesti toimetanud ja vähem kui kuuga poled surnud, aga mul on põhjakoristajast eriti kahju, ta tundub täiesti terve olevat, aga võib ta nakatada uusi kalu? Ka allesjäänud gupi tundub terve olevat.
Võib mu pallitaoline elustaim uusi kalu nakatada? Saab elustaimi kuidagi õrnalt "desinfitseerida".

Mida teha?

Kogu selle probleemipuntra algpõhjus on kirjas selles lauses:

Piltlikult öeldes kalad surevad oma s*** sisse. Kalade väljaheited lähevad akvaariumi vette, ammoniaagi tase läheb üles ja see on kaladele mürgine. Kasulikud bakterid töötlevad ammoniaagi ümber nitritiks mis on ka mürgine, hiljem aga vähemmürgisteks nitraatideks. Vt. ka http://akvarist.eu/alustame/sissetootamine Nitraadid tuleb siiski kuidagi ka akvaariumi veest välja saada, siin on kaks varianti - kas veevahetus või siis elustaimed, mis kasutavad nitraadid toiteainetena ära. Alustavas akvaariumis on baktereid vähe ning ammoniaagi ja nitriti tase võib seeläbi tõusta surmavalt kõrgeks, enne seda aga mõjub see kaladele nõrgestavalt ning neil löövad välja haigused. Ehk siis siin on kaks probleemi - vee halb kvaliteet ning selle tulemusena kaladel välja löönud haigused. NH3/NH4, NO2, NO3 testid annavad aimu vee olukorrast.
Hetkel esimene asi mida võiks teha, on veevahetus. Kui kalad oleks terved, teeks kohe veevahetuse 50-80%, hetkel aga võib see kaladele tekitada lisastress ning mne tea, kuidas see niigi nõrkadeele kaladee mõjub. Et teeks nüüd ntx nädal aega iga päev 25% veevahetuse koos Seachem Prime veekonditsioneeri ja Seachem Stability bakterisegu kasutamisega vastavalt juhenditele. Lisaks kasutaks Seachem Stressguardi kalade stressi vähendamiseks. Mis asi see "vett pehmendav aine" oli? Milline bakterisegu oli, mida lisasid?
Äkki saaksid teha kaladest mingi pildi. Kas need valged täpid on nagu mannaterad, kas kalad nühivad end millegi vastu? Et ravida, peaks olema selge, mida ravida - vale ravi võib teha rohkem kahju kui kasu. Esmalt aga siiski vaja algpõhjused kõrvaldada.
Muide, 40 liitrine akvaarium on ikka päris väike, ega sinna palju kalu mahugi. Proovi http://aqadvisor.com/

_________________
http://akvarist.eu

Tere!

Aitäh vastuse eest!

Täna alustasin sellega, et vahetada korralik jupp vett välja. Ei taha kalu sita sees ära tappa, ausalt ka. Elusolevad kalad tunduvad isegi nagu terved olevat, kahjuks seda kõhutäppide pilti peab veel ootama, kala on liiga terve, et kõhualusest normaalselt pilti saaks teha Muidugi mul on sellest ainult hea meel.
Need tema täpid on üpris tagasihoidlikud valkjad hallikad, alguses ma veel mõtlesin, et ehk neil ongi kõhu peal sellised täpikesed, pole ju kunagi otseselt vaadanud, aga vist ikka mitte.

Ained, mida kasutan:
veepehmendi: JBL Biotropol, mis lubab, et eemaldab kloori, sisaldab aineid, mis kaitsevad kalade lõpuseid, vähendab stressi.
bakterisegu: Sera Nutrivec BIOSTARTER, mis peaks sisaldama baktereid, mis lõhustavad ammoniumi ja nitriteid.

Oleksin vast kohe pidanud foorumist lugema, aga usaldasin, et loomapoe müüjad teavad, mida räägivad. Homme uurin edasi, et mis tüüpi teste saadaval jms, loen siit foorumist ka veel juurde.
Loodan kõige suuremat abi veevahetamisest ja samaaegsest nitritite jälgimisest.

see on veekonditsioneer - täidab sama rolli, mis minu pakutud Seachem Prime.

See on aga sarnane Seachem Stability-le. Aga kui nitrivec olemas, on muidugi mõistlik seda kasutada.

Loomapoodide tase on erinev, on nii selliseid, kes valdavad vabalt teemat, kui ka selliseid, kellel nii lihtsalt ei lähe.

_________________
http://akvarist.eu

Siis on hea, et mul vähemalt on olemas põhilised vahednid, olgu mis brändi omad.
See minu täppidega kala käitub hetkel täiesti normaalselt, varem nägin kuidas ta kippus varjulises kohas kössitama, aga enam pole märganud. Nii et mingite kirjutiste järgi mõtlen, et mis siis kui ta on haigusekandja, kes ise ei nakatu.
Lugesin akvaariumi sissetöötamisest ja ilmselt ongi paras nende kahe-kolme kalaga seda teha.

Ma soovitaks veel JBL-i Acclimoli - vitamiin joodiga ja ravib haavu ning tugevdab immuunsust. Ja mis täppidest on jutt?

Üldiselt on minu isiklik arvamus selline, et tõid vist kalad ikkagi liiga vara sisse. Ja miskipärast pole ma seda usku, nagu poes räägitakse - et pane seda bakterit ja seda pehmendit ja seda.... mida iganes. Ja et siis võid kalad praktiliselt kohe vette pista. Ma ikka pigem käivitaks akvat aeglaselt ja "loomulikul" teel. Esiteks kruus ja vesi ning taimed, siis mõni tigu ja neile süüa. (Käivitamiseks võiks paluda mõnelt akvaristilt akvavett.) Siis veetestid. Edasi sõltuvalt akva suurusest 1-3 kala. Ikka jälle tilgatestid kuniks vesi on jonksus. Siis ettevaatlikult 1-2 kala korraga juurde ja ikka ja jälle tilgatestid. Kui peaksid vahepeal vee parameetrid paigast minema (ikka hullema poole), siis kiire veevahetus.

Muide, suviti paistab olema akvapoodides praktikante, kes kahjuks pole alati väga pädevad vastama.

_________________
KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.

See, mida KRA pakub sissetöötamiseks, on üks toimivatest variantidest - üks traditsionaalsematest. Selle miinuseks on aga küllaltki pikk vajaminev aeg, lisaks pole see kuigi kalasõbralik. Suurte veevahetustega sissetöötamisel ei tõuse ammoniaagi, nitriti ega nitraatide näidud kunagi nii kõrgeks, et põhjustaks kaladele ebamugavust - ma ei imesta, et mitmed akvaristika suurkujud eelistavad just seda varianti. Seachem Stability abil saab kah akva kiiresti ja valutult sisse töötada. Veetestid on loomulikult alati abiks olukorra hindamisel, samas suurte veevahetustega sissetöötamisel ma ei pea neid isegi vajalikuks.
Tegelikult on siin veel nüansse. "Väike sissetöötamine" toimub alati, kui akvasse lisatakse uusi kalu - ehk siis jääkaineid hakkab rohkem lisanduma ning bakterikoloonial kulub pisut aega, et järele jõuda. Aga mis saab siis, kui mingil põhjusel on vaja akvas teha läbi ravikuur laia spektriga antibakteriaalse ravimiga? Peale seda on tegelikult ka kõik "kasulikud" bakterid maha notitud, nii et tuleb akva sissetöötamine ning mitte pisitasa, aga kogu akvas oleva suure seltskonnaga. Siis polegi palju muid valikuid kui suured veevahetused ja/või korralik bakterisegu a'la Stability.

_________________
http://akvarist.eu

Ma pooldan tõesti seda aeglast ja rahulikku varianti. Aga kui mõtlen tagasi oma alustamise aegadele, siis oli ikka päris kiire taga, et ruttu akva tööle saaks ja kalad sisse. Hirmsasti põnev ju. Eks sai ka kasutatud neid igasugu stabilisaatoreid ja asju. Aga kahjuks oli mul tollal ka kalade suremust ja igasugu teadmised nullis. Isegi akvaristika foorumist polnud midagi kuulnud. Käisin surnud kalad purgis tööl teistele näitamas, et miks suri. Tegelikult oli ilmselt vesi ikkagi korralikult käivitamata ja kalad liialt ruttu sisse toodud.

_________________
KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.

Jah, sai küll teadmatusest kiirustatud ilmselt. See 5 kala oli liiast. Samas kui mulle oleks poes seletatud, et turvalisem alguses ilma kaladeta alustada, siis oleksin kuulda võtnud.
Praegu juba hilja selleks, tuleb plaan B kasutusele võtta.

Hetkel need kolm elusolevat kala on piisav. Ehhki gupi ahistab täiega mollit, näha on, et ta karjakala ja igatseb seltskonda.
Hetkel on NO2 normis, mõõtsin. Tõin sisse paar elustaime, mida pean veel istutama õppima.
Alustasin kuuri Sera Baktopuriga, mis peaks aitama selle seennakkuse vastu. hetkel on teine, ravimivaba päev, eile oli akva kusekollane
Mõtlen vaikselt, et mis saab kui need täpid ei kao ära pärast kuuri. Või kui kaovad, on siis asi nakkusevaba. Aga vara veel muretseda.
Huvitav, et minu gupi-molly miksi söömisest nad üldse ei vaimustu, põhjakoristaja tabletti tahavad, kardan, et võin ületoita nii, siis ka jäävad haigeks kuuldavasti.

Hea loo lõpp - molly on terve, täpid tema kõhul, tuli välja, on loomulikud nabatäpid

Rõõm kuulda, et Su elanik terve

Minu soovitus: lisa rohkem elustaimi. Tegelikult soovitatakse kohe alguses, enne kalade sissetoomist istutada võimalikult palju taimi. Taimed toimivad bioloogilise filtrina. Mida rohkem neid on, seda suurem nendest saadav abi. Taimeakvas tekib bioloogiline tasakaal kiiremini. Taimed aitavad vee kvaliteeti korras hoida, vähendavad kalade stressi, aitavad vetikate vastu võidelda ning ka muidu on taimedega akvat ilus vaadata;)

Väga head abimehed taimedest on näiteks need, mis kasvavad osaliselt veest väljas, sh igasugused ujuvtaimed (räni-kardhein näiteks asjalik taim). Need ka suht vähenõudlikud. Kuid loomulikult kõik taimed on akvas suured abimehed

_________________
450L taimeakvaarium
Hemigrammus ocellifer
Paracheirodon axelrodi
Trigonostigma heteromorpha
Krevetid

Aitäh! Hea nõuanne
Mul see work in progress juba