foorum.akvarist.ee

Selle suve kuumalaine ja jõudsa vetika kasvuga on meie akvas vahelduva eduga hinge heitnud 3tk kiiversäga (corydoras, 2 ja 1-aastased), 3tk tiiger barbust (Puntius tetrazona, 1-aastased) ja 1tk tetra (Hemigrammus ocellifer, 2-aastane). Ajaliselt siis 3-kuu jooksul.

Kõikidel kaladel on sümptomid justkui ühised: kala muutub jätk-järgult silmnähtavalt kõhnaks, kergelt uimaseks, ujudes taarub ja kõigub küljelt küljele, vahest lihtsalt kukerpallitab veevoolus, justkui ei oskaks üldse ujuda. Vahet pole kas kala sööb või mitte, välimus sellest ei muutu. Pigem mida aeg edasi seda kõhnemaks, piklikumaks ja punnsilmsemaks muutuvad. Lõpuks võtab kala "koonduslaagri kasvandiku" välimuse ja vaikselt kustub. Peale silmnähtava rahhiitilise välimuse pole mitte midagi muud tuvastatavat kalade surnukehadel.

Kas siin pole tegemist mingi seedetrakti- ja toitumise probleemiga (vitamiinipuudus?)?
Olen põhiliselt kalu toitnud 1x päevas spets kuivtoiduga. Kõik teised kalad näevad välja head kuid aeg ajalt tekivad üksikutel isenditel ülalmainitud rahhiitilised nähud. Nõrgemad isendid haigestuvad ja surevad? Kaladelgi nagu inimestel on erinev psüühika, füüsis ja tervis.

Eile pidin ülalmainitud kaladest 1tk tiiger barbusele ja 1tk tetrale tegema eutanaasiat. Kalad olid juba nii väetid et ainult kukerpallitasid akva veevoolus. Ma ei tahtnud et keegi teine tervetest kaladest hakkaks öösel sööma lagunevaid õblukesi surnukehi.

Tegin mõlemast kalast enne eutanaasiat viimase foto. Tetral on fotol näha et saba osas on selgroog justkui tugevalt deformeerunud. Mõlemal kalal on keha suhtes suured "kondised pead".

Kas kellelgi akvaristidest on olnud kaladel samu väliseid sümptomeid ja mida olete ette võtnud?

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

Su jutt on päris hirmutav. Soovitan uurida netist kalatuberkuloosi kohta... Tundub kuidagi sarnane eriti selgroo kõverdumine kõhnumise juures. Kui nii, siis on sul asjad halvad ja ravi puudub. Ka sa ise võid nakkuse saada. Kindlaks saab seda kahjuks teha ainult histoloogilise uuringuga. Tunnen kaasa...

_________________
https://sites.google.com/site/andryakvaarium/

Tere!

Alles hiljuti sai isegi selline problem läbi elatud. Küll aga olid kaladeks esmalt guppid, kellega hiljem liitusid danio reriod ja ancistrused..
Kalad hakkasid lihtsalt hääbuma, lõpuks oldi vaikselt kuskil omas nurgas ja õige pea ei olnud nad enam elavate kirjas
Proovisime erinevaid ravikuure, tulemusteta, lõpuks tegime lihtsalt akvale restardi.. kõik asjad välja, kruus uuesti pestud ja ahjus kuumutatud, kalad elasid mõned päevad 50l kastikeses, taimed ja dekoratsioonid uuesti puhastatud... ei raatsinud ei taimi ära visata, ei kahetse ka.


Meil oli:
1x Hoplosternum thoracatum (noor)
2x Ancistrus (noored umb 5cm)
4x Ancistrus red (noored alla 5cm)
5x Ancistrus albino (noored alla 5cm)
1x Betta isane
1x Betta emane
2x Kuhlii
12x Danio rerio
6x Guppy

Alles jäid vaid:
Hoplosternum thoracatum
Bettad
Kuhliid
3x danio reriod

Nüüd möödas kuu-aega, siiani nüüd kõik korras olnud (kiita muidugi ei julge), oleme ka juba uusi asukaid toonud.

Ertserts, - ma soovitaks ikkagi labori poole pöörduda. Ega see odav lõbu pole ,aga mulle meenub et Sul on suht pikalt mingi "jant"akvas käinud. Silma järgi ei saa keegi mingit 100% diagnoosi panna ,aga mulle hakkab tunduma et Andryk´il võib õigus olla.

Kalatuberkuloosi ravi kestab 0,5 kuni 1 AASTAT!!!. (ja isegi selliselt on paljud eksperdid selle tulemuslikkuse kahtluse alla seadnud)

Tänud teile vastuse eest.

Ausalt üteldes poleks ma ise koheselt Fish TB (Mycobacterium marinum) variandi mõttele tulnud. Kui asi osutuks tõeks siis oleks see meie akva fauna ja floora eksistentsile tõeline katastroof! Lõpp! Kõikidele kaladele tuleks kindluse mõttes teha eutanaasia (ravi suht väikese efektiivsusega). Ära visata põhjapinnas, taimed, puujuurikad (alles jätmine on risk!). Desinfitseerida akva ja välisfilter. Fish TB võib akvaristile ohtlikuks osutuda siis kui akvarist on endale kätte lõiganud või käte nahk on marraskil. Selliste katkiste kätega võib Fish TB'ga nakatunud akvas tõve külge saada. Nakatudes tekib ühe kuu jooksul käele üks või mitu väikest villi mis muutuvad aina suuremaks ja valulisemaks. Kui tõbine arstile ei lähe või saab vale diagnoosi (jätab ütlemata et on akvarist) siis läheb asi tõeliseks põrguks. Samas pidi inimese puhul fish tb'sse nakatumine olema suht harv nähtus, ennem võidad lotomängus kui nakatud. Kuid mine sa tea, kõik on võimalik, ennemgi on olnud näiliselt uskumatuid juhtumeid.

Seda Fish TB'd on väliselt suht raske kindlaks teha. Surnud kala puhul on fish tb variante väga mitmeid: kalal pole üldse mingeid haigustunnuseid, kala on justkui paistes, kala on skeleti välimusega, kala kehal on bakteriaalsed kahjustused jne. Ainuke fish tb kindel diagnoosimise võimalus on tõesti mikrobioloogilisel tasandil haigus tuvastada. Siis vähemalt teaks kuidas ja millises suunas tegutseda. Mul kaks viimast eutaniseeritud kalakest lebavad veel klaaspurgikeses süvakülmas.

Tegelikult on meil akvaga juba üle 1.5-aasta suht hästi läinud. Välja arvatud siis kui 2013 alguses surid 1-kuu jooksul ära kõik 20tk neooni (täpihaigus ich/ick). Ühelgi 2014 surnud kalal pole selle aja jooksul olnud väliseid haiguse tunnuseid. Enamus kaladest on suurepäraselt hakkama saanud. Kui mu mälu ei peta siis hakkas kogu see "kondiste pealuude" memorandum pihta siis kui me võtsime 2014 esimesel poolel endale tiiger barbused. Pärast seda sõlmiti kummalise haiguse ots lahti. Esimesed "surmapääsukesed" olid siis rohelised barbused (kõhu alaosas tühemik). Mingi aja jooksul peale seda surid jadamisi ära enne barbuseid võetud 6tk oto't (väliste haigustunnusteta).

Täna avastasin veel 2tk tiiger barbust ja 1tk tetra samaste algsümptomitega. Kalad on justkui teistest kõhnemad ja on kehakujult tulevased kriipsujukud. Eks ma jälgin valvsalt mis edasi toimuma hakkab ja üritan leida mingit mikrobioloogilist lahendit.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

Tee seda, see tuleb lõppkokkuvõttes "närvidele odavam", ja laias plaanis ei maksa ka muus mõttes üle.

Edu!

Hetkel olukord siis selline, et eutaniseeritud kalalaibad on ikka veel süvakülmas. Pole viga, meil oli omal ajal surnud liivahiire laip koos minikirstuga üle 6-kuu süvakülmas. Lõpuks saime kevadel koos lastega lume sulamisel ämma aeda hiire kirstukese pidulikult mulda sängitada.

Võtnud olen ühendust 2 institutsiooniga. Mõlemast olen saanud eitava vastuse, st. mulle on üteldud et nende kompetentsi kahjuks see ei kuulu või et pöördugu ma poe poole kust kalad ostetud (poed ju erinevad?). Viimast muidugi ma pole teinud, sest ei näe selles aktsioonis ei mõtet ega lahendit.

Ma olen eraisik ja peaksin seega oma kulude ja kirjadega leidma kusagilt Eestist labori kes oleks nõus raha eest neid kalalaipu viroloogiliselt diagnoosima.
Üks selline labor asub Tartus. Keskelt läbi läheks kalalaipade viroloogiline diagnoos maksma kusagil 1tk kala pealt 30-40€, 2tk kala oma siis 60-80€ (võib kallimaks osutuda). Mulle isiklikult tundub et ma ei hakka ega saa neid külmutatud kalalaipu saata smartpostiga teadmiste linna Tartusse.

Kalad akvas hetke seisuga tunnevad ennast justkui hästi, rahiitilisi isendeid koosluses enam pole sest kõik sellised on kõrvaldatud. Eks vaatab mis saab või juhtuma hakkab. Loodan et fauna jääb akvas püsima, kui mitte kõik siis mõnedki.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett