foorum.akvarist.ee

Tere,

Oleme üsna värsked akvaariumi omanikud. Praegune u 450liitrine (raske väga täpset määrata - erikujuline ja 3D taustaga) on tänaseks 2 kuud vana.
elanikest on 1 suur ja 3 väikest Oscarit, 1x Jack Dempsey ja 2 x plecot. Vana väline filter oli EHEIM Prof. 2228 aga see oli iidvana (saime kaasavaraks) ja meile tundus nagu ei puhastaks ta piisvalt, siis sai välja vahetatud EHEIM prof. 3e 600 vastu.

Vee näidud 23.01.
KH 12
PH u 8 ( selle JBL 3-10PH mõõtjaga on väga raske täpset mõõtu saada), mingi elektrilise mõõtjaga näitab isegi 8,5?! ei teagi milline näit õige on.
NH4 alla 0,05 mg/l
NO2 0,05 mg/l
NO3 45
Temp. 23,5
Kui alguses oli jube hädas väga kõrge nitriti tasemega, siis nüüd hakkas NO3 tõusma. Kui enne oli ikka 10-15 juures, siis nüüd kui viimasest veevahetusest oli u 1,5 nädalat oli tase tõusnud 40-50 peale. Suur Oscar oli loid, teised kalad oli nagu tavaliselt(väiksed ujuvad aktiivselt ja plecod kasvavad jõudsalt) - tegin testid (eelpool mainitud tulemustega) ja otsustasime vett vahetada.

Ja nüüd siis Oscar, kelle tõime juba u 3 aastasena poest, kuhu keegi oli ta ära andnud. Alguses ei tahtnud ta üldse süüa ja oli "laisk" ehk läks oma peidukoopasse ja oli seal külili. Pika peale saime ta sööma nii krevetti kui graanuleid (seni ajani oli vaid elustoidu peal kasvanud). Ja elu oli ilus Vahel käitus ta imelikult - hakkas rapsima - nagu oleks hulluks läinud. Ja nüüd u 1,5 nädalat tagasi jäi esimest korda silma, et ta tihti akva põhjas on. Algul pidasime seda lihtsalt "laiskuseks". Kuid tähelepanelikumal jälgimisel tuvastasin/avastasin, et: ta on enamasti põhjas (kõhu peal) ja ei uju eriti, esiots tundub kuidagi raske olevat. Külje uimed ilusti liiguvad ja aeg ajalt üritab ennast ka kohalt liigutada aga seda enamasti tagurpidi ja siis jälle tönst esiotsaga põhja. Väristab saba, eriti kui tema sõber (Jack) läheneb aga vahel ka niisama. Kõhu alt on läinud pruunikamaks. Saba, mis enne oli hall on nüüd poolenisti pruunikas. Külje uime tagant on ka pruunikamaks läinud.

Poodi pöördudes soovitati proovida Stress Guardi ja vitamiinidega. Neid oleme nüüd siis kogu akvasse pannu 4 päeva - Oscar endiselt loid ja põhjas.

Ainuke raamatutes (eesti keelsetest) kirjas olevatest haigstest suudaks välja mõelda veel kõhukinnisuse! Õhtul proovin teda natuke liikuma saada, et näha kas kõht on punnis või mitte, praegu seda ei tuvasta.

Mis võiks Oscaril viga olla?

Kahjuks pole hetkel mahti teemasse korralikult süüvida, aga üks võimalikest haigustest mis kohe meelde tuleb on seotud kehva vee kvaliteediga. Kui ikka enne pidevalt nitrit läks üles ja nüüd nitraadid, siis see näitab ju selgelt et akva hakkab saama sisse töötatud ning lämmastikuringe toimib nagu vaja, aga sedagi et akvas käib kõva läbustamine ning korralik filter on üsna oluline. Praegune filter on küll hea, aga juhul kui teine filter peaks alles olema, paneksin ehk isegi mõlemad paralleelselt tööle, nii oleks ka filtri puhastamise mõju vähem tunda. Samas filter ei lahenda seda probleemi, kuidas jääkained akvast välja saada - kui igasugu udupeened lahendused kõrvale jätta, siis peale regulaarsete suurte veevahetuste ja/või akvaariumi elanike koosseisu kahandamise on raske midagi välja pakkuda. Loomulikult on mõistlik akvast ka igasugu lagunevat sodi (toidujäägid jms.) eemaldada, kui seda peaks tekkima. Kui tihti ja kui palju korraga kalad süüa saavad? Selliseid kolle on lihtne üle sööta, looduses pistavad nad küll ka nahka suuri kõhutäisi, aga saagi tabamine pole mitte lihtne tegevus mis alati õnneks läheb, nii on nad kohandunud võimaluse tekkimisel kõik saadaoleva ära sööma. Kui tihti ja kui palju korraga vett saab vahetatud?
Ka ülikeerulise kujuga akva mahtu on lihtne määrata siis, kui akva on tühi - tuleb lihtsalt ära mõõta, kui palju vett tuleb sisse kallata, et täis saada. Täis akvaga see muidugi enam nii lihtne pole, aga kui ntx silma järgi pool veest vahetada, siis mingi numbri, millest rohkem maht pole, siiski saab vahetatud vee koguse järgi kätte. Tegelik on mõistagi sellest väiksem, sest põhjas on ilmselt sisustuselemente rohkem ning ka kalad on selle vee sees.
PH test vahemikuga 3-10 on üsna mõttetu asi nagu ka ribatestid, neid ma ei soovita kellelgi osta. Samas on JBL-l olemas ka täitsa kasutuskõlblikud testid skaalaga 6.0-7.6 ja 7.4-9.0. Lohutuseks võin öelda, et ega seda PH testi igapäevases elus palju tarvis lähegi.
Kui võimalik, võiks sellest põdurast kalast mõned pildid klõpsutada, kui paremat kohta ei leia, siis http://www.upload.ee/ peaks olema lihtne üles riputamiseks. Mingeid muid väliseid sümptomeid kalal pole?

_________________
http://akvarist.eu

http://www.upload.ee/image/3862198/Oscar_1.jpg

http://www.upload.ee/image/3862207/Oscar_2.jpg Pilt on hägune, aga on näha kõhualune kollakas-pruunikas jume.

Vett vahetasime alguses tihti u 1x nädalas ja ikka u 45-50 %. Mõnel nädalal (kui nitriti tase eriti kõrge oli) sai ka kaks korda vett vahetatud aga siis u 30 % korraga.
Nüüd tundub,et nad ei läbusta akvat enam nii palju ja mõtlesime proovida 1 nädala pealt 2 nädala peale minna. Võib olla on see viga? Ja peaks edasi 1xnädalas puhastama.

Alguses söötsime kord päevas ja vaatasime, et ikka kõik kalad süüa saaksid, st et väiksed Oscarid sai oma suud kraanuleid täis ja siis vaatasime, et suur Oscar saaks u 10-15 kraanulit ja Jack on alati vaesemehe rollis olnud (ta kuidagi arglik), ehk tema saab heal juhul 2-4 kraanulit - ilmselgelt kogenud akvaristide jaoks liiga palju Nüüd oleme koguseid vähendanud ja süüa anname hommikul ning õhtul ja vaid näpuotsaga. Samas kui krevette anname, siis vaatame et iga kala saaks vähemalt ühe kreveti. Ja kui pidupäev (ussi) päev on siis ka ikka igale kalale oma uss

450l ongi mahuks arvestatud juba ilma tagaseinata ja lisavidinateta akvas, muidu peaks olema akva ligi 550l-ne.

Muid nähtavaid sümptomeid ei ole.

Ma ise hakkan järjest rohkem kõhukinnisust kahlustama.

Sellise asustatuse korral ma vahetaks vett ikka korra nädalas ja see ei ole "tihti". Kõhukinnisust pead jälgima. Vaata kas kakib. Kui ei kaki, siis tuleks purtsakuur teha. Kõhukinnisuse korral on kalal kõht ka punnis. Piltidelt ma seda ei näinud. Vanast müüdi apteekides magneesiumsulfaati, nüüd enam mitte. On mingi muu aseaine. Hetkel ei tule nimi meelde, kuid apteegis oskavad Sulle ütelda.

Akva ikka väga väike sellise seltskonna jaoks. Pleco kasvab 50-sentimeetriseks, oskar umbes 30 cm. Paneks ka põhisüü vee kvaliteedile. Kirjutad ka, et akva kaks kuud vana. Suht alustav siiski. Ma tõstaks veel vee temperatuuri umbes 25-26 kraadini.

Mina olen Acclimoli fänn. Sealt saab vitamiini ja immuunsuse tugevdamist ning lisaks veel joodi haavade parandamiseks. See on minu arust universaalsem kui paljas vitamiin.

_________________
KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.

Arvan ka, et kord nädalas pole sugugi palju selle seltskonna puhul - praegune nitraatide näit ütleb ju selgelt, et veevahetus pole piisav. Kõhukinnisuse vastu võiks muidu elustoit abiks olla, võid proovida ntx punaseid sääsevastseid (Tartu mnt. poes on sageli, ka Endla tn. Laguunis vist vahel on, võimalik, et ka mujal). Ka konservherned on abiks. Ka juhul, kui pole kõhukinnisusega tegu, pole mainitud asjadest ka kahju, pigem ikka kasu.

_________________
http://akvarist.eu

Tänan! Proovime!

Pusi ja proovi ja küsi uuesti abi kui vaja

_________________
KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.